2-22-14789/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, S – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 riigilõivu summas 350 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (RLS § 59 lg 19). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

kostja laenu summas 2 100 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 59 annuiteetmaksega perioodil 15.03.2019-15.01.2024. 14.03.2020 sõlmisid pooled laenulepingu 19-010084-VL lisa, millega leppisid pooled kokku kehtestada laenusaaja ja laenuandja vahel sõlmitud lepingu 19-010084-VL uues sõnastuses, välja arvatud laenulepingu põhitingimustes toodud eritingimuste punktid, mida ei muudetud. Lepingu lisa sõlmimise hetkel oli kostja kasutuses olev laenusumma 1 851,65 eurot. Pooled leppisid kokku kasutuses oleva laenusumma tagastamise maksegraafiku alusel 34 annuiteetmaksega perioodil 20.03.2020-20.01.2024. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 20.11.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud makseni 20.01.2021. Kostja on 14.03.2020 sõlmitud lisa järgselt teostanud tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 209,27 eurot. Seega on kostjal lepingust 19010084-VL tulenev põhiosa võlgnevus summas 1 642,38 eurot (1851,65-209,27). Tulenevalt eeltoodust on kostjal kahest lepingust tulenev põhivõlg summas 2 963,31 eurot (1320,93+1642,38).. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis S AS kostjale 22.01.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles S AS lepingu üles 09.02.2021. S AS loovutas 12.05.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevus kogusummas 4 341,37 eurot, sh põhivõlgnevus 2 963,31 eurot, intress 204,61 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja viivised 1 073,45 eurot ning viivised alates 04.10.2022 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (2 963,31 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 22% aastas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 560 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 4 341,37 eurot, samuti alates 04.10.2022 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (2 963,31 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 22% aastas. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1 040 eurot, sh riigilõiv summas 560 eurot ja õigusabi kulud 480 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 480 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 4,5 lk, millest rohkem kui 1⁄2 moodustavad viited seadustele), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Eeltoodut tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 680 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv ja 120 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 680 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (680 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.