Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi L T vastu 737,50 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
737,50 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport nende Hageja (registrikood 10312960), lepinguline esindaja M J Kostja L T (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi L T vastu 737,50 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.12.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hageja) esitas 23.09.2021 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse L T (kostja) vastu 1037,50 euro väljamõistmiseks. TVK rahuldas 20.10.2021 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja 300 eurot.
2.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja palus kohtule 01.12.2021 esitatud hagis välja mõista kostjalt täiendavalt 737,50 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja hageja juures alates 24.04.2017 töölepingu alusel bussijuhina. 26.09.2020 toimus peatuses „Bussijaam“ liiklusõnnetus, kus kostja hakkas tööülesannete täitmisel tema poolt juhitud bussiga peatusest välja keerama, sest ees seisis teine buss. Manöövri käigus riivas kostja bussi tagumise nurgaga tänavavalgustuse posti, mille tõttu sai kahjustatud bussi tagumine parem nurk, tuled ja külgmine klaas. Pärast avariid antud selgituses tunnistas kostja, et ta oli sõidugraafikust viis minutit maas. Graafikujärgne hilinemine ei saa olla õigustuseks vara kahjustamiseks. Kostja võinuks tema ees seisnud busside juhtidele öelda, et nad takistavad möödasõitu. Selle asemel otsustas kostja sooritada manöövri, kahjustades hageja vara. Ebaõige on kostja väide, et peatuses on busside puhkepauside tegemise koht. Hagejal puuduvad andmed, et bussid seisid peatuses lubatust pikemat aega. Hageja leidis, et kostja, põhjustades liiklusõnnetust, rikkus töölepingut hooletuse tõttu. Hageja lasi bussi remontida ja kandis kulusid 2074,97 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjal kahju osaliselt hüvitada, kuid ta keeldus. Hageja leidis, et õiglane oleks, kui kostja hüvitaks 50% remondikuludest ehk 1037,50 eurot. Kuna TVK rahuldas hageja nõude osaliselt, palus hageja välja mõista kostjalt täiendavalt 737,50 eurot (1037,50 eurot – 300 eurot). Asjaolu, et hageja juhitud bussil puudus vabatahtlik kindlustusleping (kaskokindlustus), ei anna alust vähendada kostjalt nõutavat hüvitist. Kaskokindlustuse olemasolul oleks tööandja omavastutus vahemikus 600 eurot–3000 eurot. Hageja nõutav hüvitis jääb omavastutuse piiridesse. Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimine oleks hageja jaoks majanduslikult ebaotstarbekas, sest ca 400 bussile kaskokindlustuse sõlmimine tähendaks lisakulu 250 000 eurot– 600 000 eurot. Kostjalt nõutav hüvitis ei ole ülemäära suur. Hüvitise määramisel tuleb arvestada, et kostja oli staažikas bussijuht. Hagejal kaskokindlustuse puudumine ei ole kostja vastutust piirav asjaolu. Kostja keskmine igakuine töötasu on 1410,98 eurot. Hageja on valmis töötaja soovi korral võimaldama kahjuhüvitise tasumist osamaksetena. Seega on kostja võimeline hüvitist maksma.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tunnistas, et ta põhjustas 26.09.2020 liiklusõnnetuse. Juhtides hageja bussi, hakkas kostja peatusest välja keerama ja riivas bussi tagumise nurgaga tänavaposti. Kostja seletuse kohaselt seisis peatuses tema ees kaks lõõtsaga bussi, kes pidasid seal oma puhkeaega. Kostja oli juba viis minutit graafikust maast ja arvestades asjaolu, et ees seisvate busside juhtidel oli puhkeaeg, ei olnud oodata, et need lähemal ajal eest ära sõidaksid. Seetõttu oli kostja sunnitud sõidu jätkamiseks ees seisvatest bussidest mööda manööverdama, mis ei õnnestunud ilma posti riivamata. Kostja võis olla hooletu. Hüvitise määramisel tuleb arvestada kostja vähest tööstaaži, eelnevate avariide puudumist ning lisaks seda, et tegemist oli töö iseloomust tuleneva tüüpilise riskiga, mis jäi hageja poolt kindlustamata. Kui hageja oleks sõlminud kaskokindlustuse, piirdunuks tema kahju omavastutusega 600 eurot ning kostja poolt kuulunuks hüvitamisele osa sellest kahjust.
Kostja poolt hüvitamisele kuuluvast kahjust tuleb maha arvestada hageja tegevusega seotud tüüpilise riski kindlustamata jätmisest tulenev kahju 1474,97 eurot (2074,97 eurot – 600 eurot). Kostja hinnangul saab õiglaseks hüvitiseks pidada 300 eurot ehk pool kaskokindlustuse omavastuse summast. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: hageja ja kostja sõlmisid töölepingu, mille alusel asus kostja alates 24.04.2017 hageja juurde tööle bussijuhi kohale (tl 7); 26.09.2020 toimus liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides hageja bussi, hakkas peatusest välja keerama. Manöövri käigus riivas kostja bussi tagumise nurgaga tänavavalgustuse posti, mille tõttu sai kahjustatud bussi tagumine parem nurk, tuled ja külgmine klaas (tl 22–28); hageja kandis bussi remondikulud 2074,97 eurot (ilma käibemaksuta; tl 29).
6.Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14; 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
7.Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust.
7.1.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et 26.09.2020 toimus kostja juhitud bussiga liiklusõnnetus. Kostja hakkas peatuses välja keerama ja manöövri käigus riivas buss tagumise nurgaga tänavavalgustuse posti, mille tõttu sai kahjustatud bussi tagumine parem nurk, tuled ja külgmine klaas.
7.2.Kohus leiab, et kostja, põhjustades bussiga liiklusõnnetuse, on rikkunud üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul tähendab viidatud kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja poolt usaldatud vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist.
Lisaks rikkus kostja bussijuhi ametijuhendi p-i 3.5, mis näeb ette, et bussijuht peab oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes (tl 8). Kui töötaja ülesandeks on bussi juhtimine, peab ta järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Sama kohustus lasus kostjal ka ametijuhendi p-de 3.1 ja 3.2 alusel (tl 8). Kohus leiab, et kostja rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
7.3.Kostja kohustuste sisustamisel ei saa lähtuda kohtule esitatud bussijuhi teatmikust (tl 9– 20). Hageja ei ole tõendanud, et kostja olnuks teatmikuga tutvunud ja nõustunuks selles välja toodud kohustusi järgima. TVK istungil tunnistas hageja, et teatmikku ei ole allkirja vastu tutvustatud töötajale (dtl 155–157).
8.Kostja rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju. Kohtule esitatud sõidukijuhi seletusega liiklusõnnetuse asjaolude kohta ja piltidega on tõendatud, et kostja juhitud bussi tagumine parem nurk, tuled ja külgmine klaas said kahjustatud (tl 22–28). Hageja on esitanud xxx arve, mis tõendab, et õnnetuse tõttu tekkinud kahjustuste parandamine läks hagejale maksma 2074,97 eurot (ilma käibemaksuta; tl 29). Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg-d 1–3).
9.Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hooletusest. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
9.1.Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lg 2 näeb ette, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
9.2.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja oli õnnetuse toimumise ajaks töötanud bussijuhina ca kolm aastat. Kostjat saab pidada kutseliseks bussijuhiks. Kutselise bussijuhi hoolsusstandart on tavapärasest kõrgem. Temalt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust kõrgendatud hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi asjaolusid. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja jõudis peatusesse ja lasi reisijad bussist välja. Kostja bussi ees seisis kaks lõõtsbussi. Kuna kostja oli graafikust viis minutit maas, otsustas ta eesseisvatest bussidest mööda manööverdada. Selleks hakkas kostja keerama, et sõita bussidest mööda. Sellise manöövri käigus riivas buss tagumise parema nurgaga posti. Kohtu hinnangul saab eesseisvast takistusest möödasõitu sooritamist pidada tavapäraseks manöövriks, mis ei saanud staažikale bussijuhile raskusi tekitada. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et kostja oleks valinud ebasobiva kiiruse või et ta oleks manöövri sooritamisel olulisel määral tähelepanematu või hooletu olnud. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostja bussi ees seisnud bussid olid alustamas liikumist, mistõttu pidanuks kostja möödasõidu asemel ootama, kuni teised bussid peatusest ära sõidavad. Seetõttu saab kostja manöövrit pidada põhjendatuks. Avarii puhul on tegemist liikluses tavaliselt realiseeruva riskiga. Märgitud asjaolusid kogumis hinnates jääb seisukohale, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hooletuse tõttu.
10.Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikutud kohustuste eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2).
11.Kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise suuruse määramisel juhinduda TLS § 72 lg-st 2. Viidatud säte näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohtupraktika järgi on hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 30).
11.1.Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: avarii toimumise ajaks oli kostja töötanud hageja juures bussijuhina ca kolm aastat. Kostja on kutseline bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist; kostja ei ole varem tööülesannete täitmisel avariisid põhjustanud; kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu; liiklusõnnetus juhtus olukorras, kus kostja pidi reisijate vedu jätkamiseks peatusest välja keerama ja sõitma tema ees seisvatest bussidest mööda. Manöövri sooritamisel riivas kostja juhitud buss tagumise parema nurgaga tänavavalgustuse posti; kostja keskmine töötasu on 1410,98 eurot (tl 21); hagejale tekkinud kahju on 2074,97 eurot (tl 29); avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega. Taolised liiklusõnnetused juhtuvad tavapäraselt hageja tegevusalal; hagejal oli võimalik sõlmida kohustuslik kindlustusleping, mis piiraks tema vastutust liiklusõnnetuse korral vastavalt 600–3000 euroga (tl 31–37). Kindlustusleping maandaks hageja riske liikluses tavapäraselt esineva ohu realiseerumise korral. Hageja ja kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad. Arvestades asjaolu, et bussi remondikulud ületavad tunduvalt kostja töötasu suurust ei saanud hageja eeldada, et töötaja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada kallihinnalise bussi parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut tööandja väikseima põhiomavastutusega 600 eurot. Hageja väitel tähendaks vabatahtlike kindlustuslepingute sõlmimine lisakulu 250 000 eurot–600 000 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et viidatud kulude kandmine oleks põhjustatud hageja võimatuse jätkata oma majandustegevust. Hagiavalduses on hageja avaldanud, et praegu on tööandja osade bussidel kaskokindlustus. Kohus ei pea õigeks, et hageja majandustegevusele tavapärase riski realiseerumise tõttu tekkinud kulud jäävad ebamõistlikus ulatuses töötaja kanda. Samas nõustub kohus hagejaga, et vabatahtliku kindlustuslepingu puudumine ei ole asjaolu, mis vähendaks või piiraks töötaja vastutust. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kaskokindlustuse puudumine ei anna alust vähendada automaatselt töötajalt töölepingu rikkumise tõttu nõutava kahjuhüvitist alla tööandja väikseima põhiomavastutuse määra. Omavastutuse määr võiks olla üksnes üheks indikaatoriks hüvitise suuruse määramisel. Vabatahtliku kindlustuslepingu mittesõlmimine on üks asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Sõltuvalt kahju tekitanud sündmuse asjaoludest ja töötaja süü vormist, võiks hüvitise määramisel liikuda tööandja omavastuse väikseimast määrast nii üles- kui ka allapoole.
11.2.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hagejal on praegusel juhul õigus nõuda kostjalt hüvitist 300 eurot. Arvestades aga asjaolu, et TVK on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 300 eurot ja TVK otsus on kostja suhtes jõustunud, tuleb jätta rahuldamata hageja hagi välja mõista kostjalt täiendav hüvitis 737,50 eurot.
12.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostjal puuduvad menetluskulud, mistõttu jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata.
13.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.