Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-18853
Kohtuasi
AS-i Tallinna Linnatransport hagi X vastu 737,50 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i Tallinna Linnatransport apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: AS Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja: X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Lea Kurbel-Kalamees
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i Tallinna Linnatransport 10.01.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 09.12.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i Tallinna Linnatransport kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AS Tallinna Linnatransport (hageja) esitas 23.09.2021 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse X (kostja) vastu 1037,50 euro väljamõistmiseks. TVK rahuldas 20.10.2021 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja 300 eurot.
2.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja palus Harju Maakohtule 01.12.2021 esitatud hagis välja mõista kostjalt täiendavalt 737,50 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt töötab kostja hageja juures alates 24.04.2017 töölepingu alusel bussijuhina. 26.09.2020 toimus peatuses „Bussijaam“ liiklusõnnetus, kui kostja hakkas tööülesannete täitmisel tema poolt juhitud bussiga peatusest välja keerama, sest ees seisis teine buss. Manöövri käigus riivas kostja bussi tagumise nurgaga tänavavalgustuse posti, mille tõttu sai kahjustatud bussi tagumine parem nurk, tuled ja külgmine klaas. Pärast avariid antud selgituses tunnistas kostja, et ta oli sõidugraafikust viis minutit maas. Graafikujärgne hilinemine ei saa olla õigustuseks vara kahjustamiseks. Kostja võinuks tema ees seisnud busside juhtidele öelda, et nad takistavad möödasõitu. Selle asemel otsustas kostja sooritada manöövri, kahjustades hageja vara.
4.Kostja, põhjustades liiklusõnnetuse, rikkus töölepingut hooletuse tõttu. Hageja lasi bussi remontida ja kandis kulusid 2074,97 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palus kostjal kahju osaliselt hüvitada, kuid ta keeldus. Hageja leidis, et õiglane oleks, kui kostja hüvitaks 50% remondikuludest ehk 1037,50 eurot. Kuna TVK rahuldas hageja nõude osaliselt, palus hageja välja mõista kostjalt täiendavalt 737,50 eurot (1037,50 eurot – 300 eurot). Hageja arvates ei ole õiglane, et hooletuse korral kannab töötaja vaid 14% kogu kahjust (2074,97 eurot).
5.Asjaolu, et hageja juhitud bussil puudus vabatahtlik kindlustusleping (kaskokindlustus), ei anna alust vähendada kostjalt nõutavat hüvitist. Kaskokindlustuse olemasolul oleks tööandja omavastutus vahemikus 600 – 3000 eurot. Hageja nõutav hüvitis jääb omavastutuse piiridesse. Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimine oleks hageja jaoks majanduslikult ebaotstarbekas, sest umbes 400 bussile kaskokindlustuse sõlmimine tähendaks lisakulu 250 000 – 600 000 eurot. Majanduslikult ei ole tööandjale otstarbekas sellises mahus kaskolepingut sõlmida, kuna kahjusummad on statistiliselt väiksemad kui kasko omavastutus.
6.Kostjalt nõutav hüvitis ei ole ülemäära suur. Hüvitise määramisel tuleb arvestada, et kostja oli staažikas bussijuht. Hagejal kaskokindlustuse puudumine ei ole kostja vastutust piirav asjaolu. Kostja keskmine igakuine töötasu on 1410,98 eurot. Hageja on valmis töötaja soovi korral võimaldama kahjuhüvitise tasumist osamaksetena. Seega on kostja võimeline hüvitist maksma. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja tunnistas, et ta põhjustas 26.09.2020 liiklusõnnetuse. Juhtides hageja bussi, hakkas kostja peatusest välja keerama ja riivas bussi tagumise nurgaga tänavaposti. Kostja seletuse kohaselt seisis peatuses tema ees kaks lõõtsaga bussi, kes pidasid seal oma puhkeaega. Kostja oli juba viis minutit graafikust maast ja arvestades asjaolu, et ees seisvate busside juhtidel oli puhkeaeg, ei olnud loota, et nad lähemal ajal eest ära sõidaksid. Seetõttu oli kostja sunnitud
2-21-18853 sõidu jätkamiseks ees seisvatest bussidest mööda manööverdama, mis ei õnnestunud ilma posti riivamata. Kostja võis olla hooletu.
9.Hüvitise määramisel tuleb arvestada kostja vähest tööstaaži, eelnevate avariide puudumist ning lisaks seda, et tegemist oli töö iseloomust tuleneva tüüpilise riskiga, mis jäi hageja poolt kindlustamata. Kui hageja oleks sõlminud kaskokindlustuse, piirdunuks tema kahju omavastutusega 600 eurot ning kostja poolt kuulunuks hüvitamisele osa sellest kahjust. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvast kahjust tuleb maha arvestada hageja tegevusega seotud tüüpilise riski kindlustamata jätmisest tulenev kahju 1474,97 eurot (2074,97 eurot – 600 eurot). Kostja hinnangul saab õiglaseks hüvitiseks pidada 300 eurot ehk pool kaskokindlustuse omavastuse summast. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 09.12.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
11.Maakohus tõi välja, et hageja varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude eeldused on järgmised: - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (töölepingu seaduse (TLS) § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
12.Kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, kuna põhjustas bussiga liiklusõnnetuse, mille tõttu sai kahjustatud bussi tagumine parem nurk, tuled ja külgmine klaas (tl 22–28). Õnnetuse tõttu tekkinud kahjustuste parandamine läks hagejale maksma 2074,97 eurot (ilma käibemaksuta; tl 29).
13.Kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. Kostja oli õnnetuse toimumise ajaks töötanud bussijuhina umbes kolm aastat. Kostjat saab pidada kutseliseks bussijuhiks, kellelt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust kõrgendatud hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi asjaolusid. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja jõudis peatusesse ja lasi reisijad bussist välja. Kostja bussi ees seisis kaks lõõtsaga bussi. Kuna kostja oli graafikust viis minutit maas, otsustas ta eesseisvatest bussidest mööda manööverdada. Selleks hakkas kostja keerama, et sõita bussidest mööda. Manöövri käigus riivas buss tagumise parema nurgaga posti. Kohtu hinnangul saab eesseisvast takistusest möödasõidu sooritamist pidada tavapäraseks manöövriks, mis ei saanud staažikale bussijuhile raskusi tekitada. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et kostja oleks valinud ebasobiva kiiruse või et ta oleks manöövri sooritamisel olulisel määral tähelepanematu või hooletu olnud. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostja bussi ees seisnud bussid olid alustamas liikumist, mistõttu pidanuks kostja möödasõidu asemel ootama, kuni teised bussid peatusest ära sõidavad. Seetõttu saab kostja manöövrit pidada põhjendatuks. Avarii puhul on tegemist liikluses tavaliselt realiseeruva riskiga.
2-21-18853
14.Kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikutud kohustuste eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2).
15.Kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise suuruse määramisel juhinduda TLS § 74 lg-st 2. Viidatud säte näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 30).
16.Hüvitise suuruse määramisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid. - Avarii toimumise ajaks oli kostja töötanud hageja juures bussijuhina umbes kolm aastat. Kostja on kutseline bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist. - Kostja ei ole varem tööülesannete täitmisel avariisid põhjustanud. - Kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu. - Liiklusõnnetus juhtus olukorras, kus kostja pidi reisijate veo jätkamiseks peatusest välja keerama ja sõitma tema ees seisvatest bussidest mööda. Manöövri sooritamisel riivas kostja juhitud buss tagumise parema nurgaga tänavavalgustuse posti. - Kostja keskmine töötasu on 1410,98 eurot (tl 21). - Hagejale tekkinud kahju on 2074,97 eurot (tl 29). - Avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega. Taolised liiklusõnnetused juhtuvad hageja tegevusalal tavapäraselt. - Hagejal oli võimalik sõlmida kohustuslik kindlustusleping, mis piiraks tema vastutust liiklusõnnetuse korral vastavalt 600–3000 euroga (tl 31–37). Kindlustusleping maandaks hageja riske liikluses tavapäraselt esineva ohu realiseerumise korral. Hageja ja kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad. Arvestades asjaolu, et bussi remondikulud ületavad tunduvalt kostja töötasu suurust, ei saanud hageja eeldada, et töötaja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada kallihinnalise bussi parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja huvid vajavad tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut tööandja väikseima põhiomavastutusega 600 eurot. Hageja väitel tähendaks vabatahtlike kindlustuslepingute sõlmimine lisakulu 250 000 – 600 000 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et viidatud kulude kandmine põhjustaks hageja võimatuse jätkata oma majandustegevust. Hagiavalduses on hageja avaldanud, et praegu on tööandja osadel bussidel kaskokindlustus. Kohus ei pea õigeks, et hageja majandustegevusele tavapärase riski realiseerumise tõttu tekkinud kulud jäävad ebamõistlikus ulatuses töötaja kanda. Samas ei ole vabatahtliku kindlustuslepingu puudumine asjaolu, mis vähendaks või piiraks töötaja vastutust ning kaskokindlustuse puudumine ei anna alust vähendada automaatselt töötajalt töölepingu rikkumise tõttu nõutavat kahjuhüvitist alla tööandja väikseima põhiomavastutuse määra. Omavastutuse määr võiks olla üksnes üheks indikaatoriks hüvitise suuruse määramisel. Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimata jätmine on üks asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Sõltuvalt kahju tekitanud sündmuse asjaoludest ja töötaja süü vormist võiks hüvitise määramisel liikuda tööandja omavastuse väikseimast määrast nii üles- kui ka allapoole.
2-21-18853
17.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et hagejal on praegusel juhul õigus nõuda kostjalt hüvitist 300 eurot. Arvestades asjaolu, et TVK on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 300 eurot ja TVK otsus on kostja suhtes jõustunud, tuleb jätta rahuldamata hageja hagi välja mõista kostjalt täiendav hüvitis 737,50 eurot.
18.Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna kostjal puudusid menetluskulud, jättis kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Hageja ei nõustu kohtu määratud hüvitise suurusega 300 eurot, s.o 14% kogu kahjust. Tööandja võttis juba kahju ulatuse (50% kogu kahjust) määramisel arvesse TLS § 74 lg-s 2 sätestatut ja vähendas kahju tulenevalt süü astmest, töö iseloomust tulenevast riskist ja töötaja töötasust. Kahju ulatust ei peaks vähendama asjaolu, et tegemist oli kogenud ja kutselise bussijuhiga. Töötajale olid tööülesanded teada, juhised esitatud ning töötingimused olid head. Samuti ei ole kaskokindlustuse puudumine töötaja vastutuse piiramise ega kahju hüvitamise vähendamise aluseks.
21.Kaskokindlustuse sõlmimine ei ole tööandjale kohustuslik. Umbes 400 bussile kaskokindlustuse sõlmimine tähendaks tööandjale lisakulu kaskomaksete näol 250 000 – 600 000 eurot. Majanduslikult ei ole tööandjale otstarbekas sellises mahus kaskolepinguid sõlmida, kuna kahjusummad on statistiliselt väiksemad kui kasko omavastutus.
22.Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole aru saada, kui palju vähendas kohus kahjuhüvitist seoses kaskokindlustuse puudumisega. Ühest küljest on kohus hüvitise suuruse määramisel arvesse võtnud kindlustuslepingu puudumist, kuid samal ajal nõustub kohus, et see ei anna alust hüvitist vähendada. Kohtu põhjendused on ebaselged ja vastuolulised.
23.Hageja leiab, et kohtupraktika sarnastes asjades peab olema ühetaoline. Tsiviilasjas nr 221-6686 on sarnases vaidluses tööandja ja teise töötaja (bussijuht) vahel leitud, et kaskokindlustuse puudumine ei ole töötaja vastutuse piiramise ega kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Tsiviilasjas nr 2-21-6686 tuvastati töötaja hooletus liiklusõnnetuse põhjustamisel tööülesannete täitmisel. Kogu kahju oli 1595,07 eurot, tööandja nõue 867,42 eurot, töötaja keskmine töötasu 1634,43 eurot ning kohus mõistis välja kahju 700 eurot, s.o 43,88 % kogu kahjust. Seega on vähemalt 700 euro suurune hüvitis ka antud juhul põhjendatud. Kui arvestada analoogselt summa suuruseks 43,88% kogu kahjust, siis oleks see 910,49 eurot. Tööandja võimaldab kahjuhüvitise maksmist osade kaupa minimaalselt 35 eurot kuus, mistõttu ei ole hagi rahuldamisel kahjuhüvitise maksmine töötajale ebamõistlikult koormav. 86% kogu kahjust tööandja kanda jätmine antud asjaoludel on äärmiselt ebaõiglane – tööandjal ei olnud mingit rolli liiklusõnnetuses, mille põhjustamisel on töötaja süü tuvastatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus
2-21-18853 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
25.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Kuni 01.01.2022 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni järgi pidi lihtmenetluse kohaldamiseks hagihind jääma alla summa, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 737,50 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana.
26.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse asjana. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
27.Hageja apellatsioonkaebuse peamine väide on, et maakohus võttis TLS § 74 lg 2 kohaldamisel – st hagejale kui tööandjale kostja kui töötaja poolt tekitatud kahju ulatuse kindlaksmääramisel – vääralt arvesse seda, et hagejal puudus vabatahtlik kaskokindlustus, mis oleks vähendanud hagejale tekkinud kahju. Kuna kaskokindlustus ei ole kohustuslik, siis ei oleks hageja hinnangul pidanud kostjalt välja mõistetava hüvitise suuruse arvestamisel seda arvesse võtma. Samuti heidab hageja ette, et maakohtu otsus on ebaselge, kuna ühelt poolt on mööndud, et kasko puudumine ei vähenda töötaja vastutust, kuid teisalt on seda ikkagi kogumis arvesse võetud. Eeltoodud minetused on hageja arvates käsitatavad ka menetlusnormide rikkumisena (TsMS § 232 lg 1, 442 lg 8).
28.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väited alust asuda seisukohale, et maakohus oleks vaidlust lahendades eksinud. TLS § 74 lg 2 järgi, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu (nagu käesolevas asjas on tuvastatud), vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
29.Maakohus võttis 300 euro suuruse hüvitise määramisel arvesse, et kostja ei ole varem tööülesannete täitmisel avariisid põhjustanud, samuti seda, et kostja keskmine töötasu on 1410,98 eurot ning hagejale tekkinud kahju 2074,97 eurot. Maakohus pidas oluliseks, et liiklusõnnetus juhtus olukorras, kus kostja pidi reisijate vedamise jätkamiseks ja graafikus püsimiseks (ta oli juba viieminutises viivituses) peatusest välja keerama ja sõitma tema ees
2-21-18853 seisvatest puhkepausi pidavatest bussidest mööda. Kuigi kostja juhitud buss riivas manöövri tegemisel tagumise parema nurgaga tänavavalgustuse posti, oli maakohtu hinnangul sellise avarii puhul tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega. TLS § 74 lg 2 teise lause kohaselt vähendataksegi hüvitist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad.
30.Mis puudutab vabatahtliku kaskokindlustuse puudumist, siis on maakohus märkinud, et selle puudumine ei vähenda ega piira töötaja vastutust ega anna alust kahjuhüvitise automaatseks vähendamiseks ning et kaskokindlustuse omavastutuse määr võiks olla üksnes üheks indikaatoriks hüvitise suuruse määramisel. Samas on vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu sõlmimata jätmine üks asjaolu, mida tuleb hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Ringkonnakohus märgib, et kuna hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, siis saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud (vt nt Riigikohtu 11.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19- 2497, p 26; 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p-d 29 ja 30). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on kohaselt lähtunud TLS § 74 lg 2 sõnastusest, mis näeb ette, et kahju määramisel arvestatakse ka mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Lisaks on hageja ise kinnitanud (01.12.2021 hagiavalduse p 2.23), et praegu on tööandja osadel bussidel kaskokindlustus. Asjaolu, et bussil, millega sõitis kostja, sellist kindlustust ei olnud, ei peaks panema kostjat hooletusest tekitatud kahju hüvitamisel märkimisväärselt raskemasse olukorda, kui bussijuhti, kes teeb avarii bussiga, millel selline kindlustus on.
31.Vastuseks hageja väitele, et TLS § 74 lg 2 järgi hüvitise määramise kohtupraktika sarnastes asjades ei ole ühetaoline, märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja on viidanud Harju Maakohtu 18.10.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2021 lahenditele tsiviilasjas nr 2-21-6686, kus samuti kinnitati, et kaskokindlustuse puudumine ei ole kostja (töötaja) vastutust piirav asjaolu ning mõisteti hageja (transpordiettevõte) kasuks hüvitis, mis moodustas 43,88 % kogu töötaja tekitatud kahjust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtupraktikaga ette näha ühtset protsendimäära, mille ulatuses tuleks alati tööandja nõuded TLS § 74 lg 2 alusel rahuldada. TLS § 74 lg-s 2 on loetletud erinevad asjaolud, mida tuleb hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta. Seetõttu ei saa teises tsiviilasjas teiste asjaolude kogumi kohta tehtud lahendit ja seal välja mõistetud hüvitise protsenti pidada siduvaks käesoleva asja lahendamisel.
32.See, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse selle menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt Riigikohtu 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust (TLS § 74 lg 2) ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
33.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, sh menetluskulude jaotuse. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna kostjal puudusid menetluskulud, jättis maakohus need rahaliselt kindlaks määramata.
34.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid
2-21-18853 tekkinud, ei tule apellandil kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kaebuse menetlusse võtmise korral tekiksid apellandil kaebuse rahuldamata jätmise tõttu täiendavad kulud.
35.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (175 eurot).
36.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.