1.Steven Kirillovi hagi Anželika Moltšankina vastu võlgnevuse 9 158,54 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Anželika Moltšankinalt hageja Steven Kirillovi kasuks põhivõlgnevus 11.11.2022 seisuga summas 7 500 (seitse tuhat viissada) eurot senti. Viiviste, sh lisanduva viivise, nõudes jätta hagi rahuldamata.
Jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja Anželika Moltšankina kanda ja välja mõista Anželika Moltšankinalt hageja Steven Kirillovi kasuks menetluskulud kogusummas 609 (kuussada üheksa) eurot, sh
riigilõiv 600 eurot ja dokumentide saamise kulud 9 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud (õigusabikulud) TsMS § 163 alusel hageja enda kanda.
4.Välja mõista kostjalt Anželika Moltšankinalt hageja Steven Kirillovi kasuks viivis menetluskuludelt (609 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Steven Kirillov esitas 14.12.2021 Viru Maakohtule hagi Anželika Moltšankina vastu võlgnevuse 9158,54 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, Merle Tihho Stenbryggen, kui kinnistu müüja, ja Raido Kirillov, kui kinnistu ostja, sõlmisid 01.07.2016 notariaalse kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks oli kinnistu nr xxxxxxxx, aadressiga xxxxxxx, xxx maakond müük, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Võlaõigusliku müügilepingu p 3.1 järgi kohustus Raido Kirillov tasuma Merle Tihho Stenbryggenile 8 800 eurot, millest 400 eurot tasuti enne lepingu sõlmimist pangaülekandega müüja kontole ning ülejäänud ostuhinna summas 8400 eurot kohustus Raido Kirillov tasuma müüjale igakuiselt 400 euro osamaksetena. Võlaõigusliku müügilepingu p-s 2.3 kinnitasid pooled, et nad on teadlikud asjaolust, et lisaks käesolevale võlaõiguslikule lepingule on ostjal vaja müüjaga sõlmida käesoleva lepingu alusel sõlmitav asjaõiguslik müügileping eseme omandiõiguse üleandmiseks müüjalt ostjale. Võlaõigusliku müügilepingu p 5 nägi ette asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise eeldused, milleks oli ostuhinna täielik tasumine ja ostja kohustus asjaõigusliku lepingu sõlmimiseni ja võlaõigusliku müügilepingu kehtivusajal mitte sõlmima tehinguid lepingu eseme koormamiseks mistahes õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekande-kohustuslike kolmandate isikute õigustega. Arvestades, et Raido Kirillovil tekkisid 2019. aastal makseraskused, leppisid Steven Kirillov ja Raido Kirillov kokku, et kui Steven Kirillov tasub Raido Kirillovi eest kinnistu ostuhinna müüjale ehk Merle Tihho Stenbryggenile, siis saab kinnistu omanikuks Steven Kirillov. Teisisõnu leppisid pooled kokku, et Steven Kirillov kui kolmas isik võtab Raido Kirillovi õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.07.2016 sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust, endale üle
(astub lepingusse Raido Kirillovi asemele) Nimetatud kokkulepe oli sõlmitud suuliselt, kuid Steven Kirillov oli uskumusel, et leping on kehtiv ning ostuhinna tasumisel saab tema kinnistu omanikuks. Pooled leppisid kokku, et Steven Kirillov tasub Merle Tihho Stenbryggenile 01.07.2016 sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel 5 000 eurot igakuiste 500 euro suuruste osamaksetena, millest 500 eurot tasuti müüjale tehingu sõlmimisel sularahas. Pangaülekanded pidid olema tehtud Merle Tihho Stenbryggeni lähikondsele Kersti Tihhole. Steven Kirillov teostas seejärel Merle Tihho Stenbryggenile (Kersti Tihho pangakontole) järgnevad makseid kogusummas 4 500 eurot. Koos sularahamaksega tasus Steven Kirillov Merle Tihho Stenbryggenile seega kokku 5 000 eurot. Arvestades kinnisvara hindade tõusu, leppisid pooled kokku, et Steven Kirillov tasub täiendavalt 5 500 eurot Raido Kirillovi elukaaslasele – Anželika Moltšankinale, misjärel pidid pooled korraldama asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise. Steven Kirillov tasus 500 eurot sularahas ning ülejäänud osa pidi tasuma osamaksetena. Kokku tasus Steven Kirillov Anželika Moltšankinale pangaülekannetega kokku 3 900 eurot. Koos sularahamaksega tasus Steven Kirillov Anželika Moltšankinale kokku 4 400 eurot. Pärast eelnimetatud maksete teostamist, proovis Steven Kirillov 2020. aasta suvel võtta ühendust Kersti Tihhoga, et korraldada kinnistu asjaõigusliku müügilepingu sõlmimine notari juures, mille käigus kirjutaks Merle Tihho Stenbryggen kinnistu Steven Kirillovi nimele. Kuivõrd Kersti Tihhot Steven Kirillov kätte ei saanud, võttis ta ühendust Raido Kirilloviga, kes keeldus notaritehingu korraldamisest. Seejärel sai Steven Kirillovile teadavaks, et vaidlusalune kinnistu on juba võõrandatud Anželika Moltšankinale. Nimelt sõlmisid Merle Tihho Stenbryggen, Raido Kirillov ja Anželika Moltšankina 17.06.2020 notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise lepingu ja kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu. Vastava lepingu p-s 2.1 andsid lepingupooled kinnituse, et: „2.1.1. Müüja esindaja ja Üleandja vahel kehtib 01.07.2016.a sõlmitud leping, /.../, millega Müüja võõrandas võlaõiguslikult lepingu eseme Üleandjale. 2.1.2. Võlaõiguslik Leping on kehtiv, selles antud kinnitused on tõesed ka täna, seda ei ole kuni käesoleva lepingu sõlmimise hetkeni muudetud ega lõpetatud ning Võlaõiguslikku Lepingut tervikuna ega sellest tulenevaid üksikuid õigusi ega kohustusi ei ole kellelegi üle antud ega loovutatud. 2.1.3. Kõik Võlaõiguslikus Lepingus kokku lepitud lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks vajalikud eeldused on täitunud.“ Seega jätsid nii müüja Merle Tihho Stenbryggen kui ka kohustuste üleandja Raido Kirillov 17.06.2020 lepingusse märkimata, et Steven Kirillov võttis 2019. aastal Raido Kirillovi õigused ja kohustused üle, mis tulenesid viimasele 01.07.2016 sõlmitud lepingust. Vastavas lepingus leppisid pooled võlaõigusliku lepingu üleandmises hoopis Anželika Moltšankinale: 3.1. Üleandja ja Ostja on kokku leppinud Võlaõiguslikust Lepingust tulenevate Üleandja kui Võlaõigusliku Lepingu järgse ostja õiguste ja kohustuste üleandmises Ostjale ning Müüja annab selleks käesolevaga oma tagasivõetamatu nõusoleku. Üleandja ja Ostja lepivad kokku, et kõik lepingu eseme suhtes Üleandja poolt Ostjale üleantavad õigused ja kohustused lähevad Ostjale üle käesoleva lepingu tõestamise hetkest. 3.2. Müüja, Üleandja ja Ostja loevad Ostja Võlaõigusliku Lepingu järgseks ostjaks lepingu eseme suhtes selliselt, nagu Ostja oleks olnud Võlaõigusliku Lepingu sõlmimise hetkest peale (mh on Ostja lepingu eseme faktiliselt üle vaadanud) ning kõik Üleandja poolt lepingu eseme ja sellega seotud lepingute ja asjaolude suhtes antud kinnitused ja nõusolekud jäävad kehtima ja loetakse Müüjale antuks ka Ostja poolt. 3.3. Müüja ja Üleandja avaldavad, et Üleandja on käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks tasunud Müüjale lepingu eseme Võlaõigusliku Lepingu järgse ostuhinna kaheksa tuhat kaheksasada (8 800) eurot. Müüja esindaja kinnitab eelnimetatud rahasumma laekumist, Müüja poolt näidatud kontole, allkirjaga käesoleval lepingul. Üleandja ja Ostja on kokku leppinud, et Üleandja poolt Müüjale tasutud eelpool nimetatud summa loetakse Müüjale tasutuks Ostja eest. Ostja on hüvitanud Üleandjale käesolevas lepingupunktis nimetatud summa ning Üleandja kinnitab eelnimetatud rahasumma laekumist Üleandja kontole allkirjaga käesoleval lepingul.“ Seega nähtub eeltoodust, et Anželika Moltšankina on astunud 01.07.2016 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu pooleks selliselt nagu ta oleks olnud lepingupool juba algusest peale. Samuti on Anželika Moltšankina kinnitanud, et ta on tasunud Merle Tihho Stenbryggenile 8 800 eurot. Lisaks sai Steven
Kirillovile 2021. aasta septembris teatavaks, et Raido Kirilloviga 2019. aastal sõlmitud müügileping on vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine, kuna ka kinnistu võlaõigusliku müügilepingu alusel kohustuse üleandmise kokkulepe kolmandale isikule eeldab notariaalset vormi, mida pooled aga ei järginud. Kuna leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis tuleb kostjal talle tasutud ja tema eest täidetud summad hagejale tagastada. Hageja on tasunud tühise lepingu alusel kostja kohustusi kogusummas 9 400 eurot (5 000 eurot Kersti Tihhole + 4 400 eurot kostjale). Kuivõrd hagejal puuduvad tõendid sularahamaksete kohta summas 1 000 eurot (500 eurot Kersti Tihhole + 500 eurot kostjale), on hageja vähendanud oma nõuet kostja vastu 8 400 euroni. Hageja pöördus korduvalt kostja ja Raido Kirillovi poole nõudega tasuda 8 400 eurot talle tagasi, kuid kahjuks tulemuseta. Kostja tasus hagejale tagasi 04.09.2021 vaid 250 eurot. Hageja pöördus seejärel õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Sirel & Partnerid poole, millega seoses kandis õigusabikulu summas 1 125 eurot. Hageja esitas 22.10.2021 kostjale nõudeavalduse, millega andis kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse tasumiseks summas 9 275 eurot (8 150 eurot põhinõue + 1 125 eurot õigusabikulud) hiljemalt 29.10.2021. Kostja tasus seejärel hagejale kogusummast üksnes 200 eurot. Seega moodustab hageja põhinõue kostja vastu käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga 9 075 eurot (sh põhivõlgnevus 7 950 eurot ja õigusabikulud/ kahjuhüvitis 1 125 eurot). Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 9 075 eurot; 10.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 83,54 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (põhinõude summa 9 075 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (alates 11.12.2021) kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, samuti viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumiseni kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduses esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus hagi tagamise abinõuna seada Anželika Moltšankinale kuuluvale kinnistule nr xxxxxxxx (xxxxxxx, xxx maakond) kohtulik hüpoteek Steven Kirillovi kasuks summas 9 158,54 eurot. (k. 1, tl. 4-69)
2.14.12.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse
esitamiseks. (k. 1, tl. 70-72) 14.12.2021.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja hagi tagamiseks seadis kostja Anželika Moltšankina omandis olevale kinnistule XXX, asukohaga xxxxxxx, xxx Maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 9 158,54 eurot ja 54 senti Steven Kirillovi kasuks. (k. 1, tl. 73-75)
KOSTJA VASTUS
3.25.01.2022 vastuses kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja esindaja märkis, et kui kostja oli kätte saanud hageja esindaja poolt 22.10.2021 saadetud nõudeavalduse, siis saatis ta ka vastuse. Sellele järgnes hageja esindaja poolt telefonikõne, kus pakuti igakuiseks summaks 350 eurot. Kostja sellega ei nõustunud, saates vastava e-kirja, sest võimalused sellise summa tasumiseks puudusid, siis pakkus ta e-kirjaga igakuiseks makse suuruseks 250 eurot. Seda ta suudaks maksta ning jaanuaris 2022 tegi ta ka makse. Kostja tunnistab summat 8400 eurot ja mingeid muid kulusid ei ole nõus maksma. Asjaolu, et hageja pöördus advokaadi poole ja ei nõustunud kostja poolt makstud ja edaspidi makstava summaga, on hageja enda risk ja kulutus. Selgituseks tehingu asjaolude kohta selgitab kostja, et kokkulepped kinnistu müügi ja vormistamise osas olid tegelikult Raivo Kirilloviga. Seda kinnitab ka hageja. Kõik summad tasuti küll hageja kontolt, kuid rahalised vahendid selleks sai ta Raivo Kirillovilt. Pärast raha maksmist Tihole soovis hageja tõesti minna notarisse tehingut vormistama, kuid Raido Kirillov soovis vormistada eellepingut, aga mitte päriselt vormistada kinnistut hageja nimele. See oleks ka olnud õiglane kuni rahad oleks kõik ära makstud kinnistu eest. Kostja oli nõus
notarisse minema alles kogu summa äramaksmisel talle hageja poolt. Viivistega kostja ei nõustu, sest oli pakutud kompromiss maksegraafiku osas, mis aga hagejale ei sobinud. Samas oldi nõus, et hageja tasub kinnistu eest ositi ja summat tuli aktsepteerida. Praeguseks on kostja tasunud hagejale kolm makset - 2x 250 ja 1x 200 eurot. Vahepeal jäid maksed tegemata, kuna kostja oli äraootaval seisukohal, lootes kokkuleppele. Nüüd maksab ta edaspidi iga kuu 250 eurot. Õigusabikulusid ei saa käsitleda kahjuna, sest esiteks on need liiga suured ja asjaolu, et hageja läks advokaadi juurde oli tema enda otsus. Pealegi pakuti kompromissi juba kohtueelses menetluses ja enne kui saabus esindaja nõue kostjale, oli kostja asunud juba raha tagastama. Kostja on nõus kirjaliku menetluse ja kompromissiga. Menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. (k. 1, tl. 86-92)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.23.03.2022.a nõudekirjaga palus kohus hageja esindajal esitada seisukoht kostja vastuse suhtes, samuti tegi menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. (k. 1, tl. 93-94)
5.Hageja esindaja esitas 28.03.2022 vastuse, milles jäi hagis esitatud nõude juurde, vähendades nõude summat 25.01.2022 tasutud summa, so 250 euro võrra. Hageja märkis, et ei ole kostjaga kompromissi saavutanud ning ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga. Hageja jäi ka nõude juurde, mis puudutab õigusabikulusid summas 1 125 eurot ning palus selle kostjalt välja mõista. (k. 1, tl. 98-102)
6.15.09.2022 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ning andis tähtaja avalduste ja dokumentide, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 20.10.2022, vastaspoole võimalike seisukohtade esitamiseks kuni 31.10.2022. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 22.11.2022. (k. 1, tl. 103-104)
7.Kostja esindaja esitas 17.10.2022 vastuse, milles jäi varem esitatud seisukoha juurde ja märkis, et kostjal on õigus nõuda summat 7 700 eurot, selle summa saab kostja tasuda osade kaupa. Kostja menetluskulud moodustavad kokku 110 eurot (1 tund, maksumusega 110 eurot tund, k. 1, tl. 108).
8.Kostja esitas 18.10.2022 kohtule e-kirja, milles viitas sellele, et esindaja büroo ei ole esitanud kohtule kõike vajalikke dokumente (sõnumid). Kostja viitab sellele, et tehingus osalesid Raivo Kirillov ja Raido Kirillov ning kõik rahad pidid laekuma läbi Steven Kirillovi arvete. Steven Kirillov esitas hagi tema vastu, kuigi tema (Anželika) tehingus ei osalenud. Tema ei teadnud, et tegemist oli Steveni rahadega, kuna Raivo Kirillov väitis, et tema rahad liiguvad läbi poja arvete. Lisaks 18.10.2022 kirjale esitas kostja Anželika Moltšankina ajavahemikul 20.10.-04.11.2022 kohtule hulgaliselt kirju ja fotosid (20.10.2022, 02.11.2022, 03.11.2022 ja 04.11.2022), mis väidetavalt on seotud tema vastu esitatud nõudega. (k. 1, tl. 110; 113-116; 126-132; 135-136)
9.Hageja esindaja esitas 20.10.2022 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 3 894 eurot, sh õigusteenus kokku 3 285 eurot ja riigilõiv kokku 609 eurot (menetluskulude nimekiri sisaldab ka kohtueelse menetluse õigusabikulu summas 1 125 eurot). Hageja palub nimetatud kulud kostjalt välja mõista, samuti palub välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (k. 1, tl. 119-123)
10.Seoses kostja poolt esitatud hulgaliste kirjade/sõnumite/fotodega palus kohus 04.11.2022 nõudekirjaga hageja lepingulisel esindajal esitada kohtule seisukoht kostja poolt ajavahemikul 18.10.2022-04.11.2022 esitatud kirjade/fotode suhtes (k. 1, tl. 140-141).
11.07.11.2022 esitas kostja jällegi kohtule olulises mahus kirjavahetuse. (k. 2, tl. 2-76) Seoses kostja poolt nii ajavahemikul 18.10.-04.11.2022, kui ka 07.11.2022 esitatud dokumentidega (kirjad, fotod) palus kohus 07.11.2022 nõudekirjaga kostja lepingulisel esindajal kohtule kirjalikult teatada: mida soovib kostja tema poolt saadetud kirjade/fotodega tõendada; millist olulist infot need käesoleva menetluse seisukohalt sisaldavad ja milliseid ajsaolusid/faktiväiteid tõendavad; kas kostja on käesoleva kohtumenetluse ajal teinud võlgnevuse katteks väljamakseid hagejale? Kui jah, siis millises ulatuses? Tasumise korral esitada kohtule täpne kalkulatsioon ja tasumist tõendavad dokumendid. (k. 2, tl. 77-78)
12.Kostja esindaja kohtule vastust ei esitanud. Kostja esitas e-kirja, milles märkis, et maja tegelik ostja oli Raivo Kirillov, kes ostis selle järelmaksuga, tema rahad käisid läbi Steven Kirillovi. Praeguseks on paljud asjad lõhutud ja rikutud, kostja palub need asjad välja mõista. Kostja märkis, et teda on ähvardatud. Kostja esitas kohtule andmed maksekorralduste kohta, millest nähtub, et kostja on 05.11.2022 ja 10.11.2022 tasunud hagejale 100 eurot, kokku 200 eurot (100+100; k. 2, tl. 84).
13.Hageja esindaja esitas 18.11.2022 seisukoha, milles palus jätta kostja poolt esitatud kirjavahetused, fotod tähelepanuta ja kostjale tagastada, kuna kostja ei ole selgitanud, mida ta nende kirjade ja piltidega soovib tõendada. Ainus tõend, mille hageja palus vastu võtta, olid andmed raha tasumise kohta 05.11.2022 summas 100 eurot. Muus osas jäi hageja hagis esitatud nõude juurde, vähendades nõude summat 100 euro võrra. Hageja palus tagastada kostja poolt esitatud asjakohatud tõendid kostjale; rahuldada hagi; mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 8 725 eurot; hagi esitamise päevaks (10.12.2021) sissenõutavaks muutunud viivis summas 83,54 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 9 075 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast (alates 11.12.2021) kuni 16.01.2022 summas 73,59 eurot; viivis põhinõudelt (põhinõude summa 8 825 eurot) alates 17.01.2022 kuni 05.11.2022 summas 566,73 eurot; viivis põhinõudelt (põhinõude summa 8 725 eurot) alates 06.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, samuti viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumiseni kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (k. 2, tl. 95)
14.21.11.2022 teatas kohus menetlusosalistele, et seoses kostja poolt esitatud kirjade/fotodega ja seisukohtade saamiseks täiendavate tähtaegade andmise vajadusega, samuti seoses suure töökoormusega on kohtulahendi avalik kuulutamine 22.11.2022 edasilükatud 09.12.2022. (k. 2, tl. 96-97)
15.30.11.2022 esitas kostja jällegi väljavõtteid SMS-st, jättes täpsustamata nende esitamise vajaduse. (k. 2, tl. 100-108)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
17.Poolte vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et hageja Steven Kirillov on teinud nii Merle Tihho Stenbryggenile (Kersti Tihho kaudu) kui kostjale Anželika Moltšankinale sularaha- või arvelduskonto vahendusel makseid kogusummas vähemalt 8 400 eurot. Hageja tegi seda selleks, et kuna Raido Kirillovil tekkisid 2019. aastal makseraskused, leppisid Steven Kirillov ja Raido Kirillov kokku, et kui Steven Kirillov tasub Raido Kirillovi eest kinnistu ostuhinna müüjale ehk Merle Tihho Stenbryggenile, siis saab kinnistu omanikuks Steven Kirillov. Teisisõnu leppisid pooled kokku, et Steven Kirillov kui kolmas isik võtab Raido Kirillovi õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.07.2016 sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust, endale üle (astub lepingusse Raido Kirillovi asemele) Nimetatud kokkulepe oli sõlmitud suuliselt, kuid Steven Kirillov oli uskumusel, et leping on kehtiv ning ostuhinna tasumisel saab tema kinnistu omanikuks. Lepiti kokku, et Steven Kirillov tasub Merle Tihho Stenbryggenile 01.07.2016 sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel 5 000 eurot igakuiste 500 euro suuruste osamaksetena, millest 500 eurot tasuti müüjale tehingu sõlmimisel sularahas. Pangaülekanded pidid olema tehtud Merle Tihho Stenbryggeni lähikondsele Kersti Tihhole. Steven Kirillov teostas seejärel Merle Tihho Stenbryggenile (Kersti Tihho pangakontole) järgnevad makseid kogusummas 4 500 eurot. Koos sularahamaksega tasus Steven Kirillov Merle Tihho Stenbryggenile kokku 5 000 eurot. Arvestades kinnisvara hindade tõusu, leppisid pooled kokku, et Steven Kirillov tasub täiendavalt 5 500 eurot Raido Kirillovi elukaaslasele – Anželika Moltšankinale, misjärel pidid pooled korraldama asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise. Steven Kirillov tasus 500 eurot sularahas ning ülejäänud osa pidi tasuma osamaksetena. Kokku tasus Steven Kirillov Anželika Moltšankinale pangaülekannetega kokku 3 900 eurot. Koos sularahamaksega tasus Steven Kirillov Anželika Moltšankinale kokku 4 400 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnistut Steven Kirillovi nimele ei vormistatud, vaid vastavalt Merle Tihho Stenbryggeni, Raido Kirillovi ja Anželika Moltšankina vahel 17.06.2020 sõlmitud notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise lepingu ja kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu kohaselt andsid lepingupooled kinnituse, et: „2.1.1. Müüja esindaja ja Üleandja vahel kehtib 01.07.2016.a sõlmitud leping, /.../, millega Müüja võõrandas võlaõiguslikult lepingu eseme Üleandjale. 2.1.2. Võlaõiguslik Leping on kehtiv, selles antud kinnitused on tõesed ka täna, seda ei ole kuni käesoleva lepingu sõlmimise hetkeni muudetud ega lõpetatud ning Võlaõiguslikku Lepingut tervikuna ega sellest tulenevaid üksikuid õigusi ega kohustusi ei ole kellelegi üle antud ega loovutatud. 2.1.3. Kõik Võlaõiguslikus Lepingus kokku lepitud lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks vajalikud eeldused on täitunud.“ Seega jätsid nii müüja Merle Tihho Stenbryggen kui ka kohustuste üleandja Raido Kirillov 17.06.2020 lepingusse märkimata, et Steven Kirillov võttis 2019. aastal Raido Kirillovi õigused ja kohustused, mis tulenesid viimasele 01.07.2016 sõlmitud lepingust, üle. Seega leiab hageja, et kostja on tema kulul alusetult rikastunud vähemalt 8 400 euro võrra. Hageja märkis samuti, et kuna tema ja Raido Kirillovi vaheline 2019.a. sõlmitud leping oli suuline, siis AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on see tühine. Hageja kinnitas, et kostja on enne hagi esitamist tasunud hagejale kokku 450 eurot (04.09.2021 summas 250 eurot ja 29.10.2021 summas 200 eurot, k. 1, tl. 59, 69). Seega moodustas kostja põhivõlgnevus 14.12.2021, so hagi esitamise seisuga 7 950 eurot. Lisaks põhinõudele 7 950 eurot arvestab hageja põhinõudena ka kohtueelse menetluse õigusabikulu/kahjuhüvitise summas 1125 eurot, märkides seega põhinõudeks kokku 9 075 eurot.
18.Kostja esindaja hagile selle põhinõude osas vastuväiteid ei esitanud, märkides, et on 16.01.2022 tasunud hagejale veel 250 eurot ning et võlgnevus moodustab 7 700 eurot. Kostja ei nõustunud õigusabikulude/kahjuhüvitise nõudega summas 1 125 eurot, kuna hagejal puudus vajadus esindaja võtmiseks, kostja oli koheselt pärast nõude saamist nõus põhinõude tasumisega, kuid mitte terve summa korraga, vaid osade kaupa (lähtudes sellest, et ka hageja tasus ostuhinna osade kaupa). Samuti on antud summa ebamõistlikult suur.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1, tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt, tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 p 2 alusel, kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Vastavalt VÕS § 1027, isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisel.
21.Hageja on esitanud kohtule oma nõude tõendamiseks Tallinna notar Aivar Mesikäpp poolt 01.07.2016 koostatud ja tõestatud Kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja kinnistamisavalduse nr. 1534, millest nähtub, et tehingu poolteks on Merle Tihho Stenbryggen ja Raido Kirillov, lepingu esemeks kinnistu XXX. (k. 1, tl. 19-30) hageja esitas maksekorraldused ülekannete tegemise kohta nii kostjale kui ka Kersti Tihhole, kusjuures maksekorraldustele on märgitud, seoses millise kinnisasjaga maksed teostatakse (k. 1, tl. 3150). Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et kinnistu XXX, asukohaga xxxxx, xxx vald, xxx omanikuna on 17.06.2020 kinnistamisavalduse alusel kantud kostja, so Anželika Moltšankina (k. 1, tl. 51-52). Tallinna notar Tarvo Puri poolt 17.06.2020 koostatud ja tõestatud Eelmärke kustutamise avalduse, võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise lepingu ja kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu nr. 1194 kohaselt oli kinnistu XXX, asukohaga xxxxx, xxx vald, xxx ostjaks kostja, so Anželika Moltšankina. Tehingu poolteks on Merle Tihho Stenbryggen, Anželika Moltšankina ja Raido Kirillov, (k. 1, tl. 53-58)
22.Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on saanud kinnistu XXX, asukohaga xxx, xxxvald, xxx, omanikuks ning antud kinnistu eest on Raido Kirillovi eest ostuhinna tasunud hageja Steven Kirillov (hageja väitel suulise kokkuleppe alusel ühe lepingute pooleks oleva isikuga, so Raido Kirilloviga). Kuna AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel on Steven Kirillovi ja Raido Kirillovi vaheline suuline kohustuste ülevõtmise leping tühine, siis nõustub kohus sellega, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud VÕS § 1027 mõttes.
23.Kostja ei ole põhinõude, mis kogusummas moodustas 8400 eurot, hagi esitamise hetkel 7 950 eurot, osas vastuväiteid esitanud. Vastupidi, kostja on nõustumist kinnitanud nii sellega,
et on juba enne kohtumenetlust, sh enne 22.10.2021 nõudekirja saamist, olnud nõus summa hüvitamisega osade kaupa, samuti tema poolt maksete tegemisega, kostja on teinud hagejale ettepanekud kompromissi sõlmimiseks, samuti 05.11.2022 kirjas väljendanud nõusolekut põhinõude hüvitamiseks. (k. 1, tl. 90). Kostja on nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal teinud hagejale makseid kogusummas 900 eurot (04.09.2021 summas 250 eurot, 29.10.2021 summas 200 eurot, 16.01.2022 summas 250 eurot, 05.11.2022 summas 100 eurot ja 10.11.2022 summas 100 eurot, k. 1, tl. 59, 69, 87; k. 2, tl. 87), seega moodustab kostja põhivõlgnevus 11.11.2022 seisuga 7 500 eurot (8400-900, kohtule ei ole teada, kas kostja on teostanud makseid alates 11.11.2022). Kohtueelne õigusabikulu/kahjuhüvitis
24.Hageja palub kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista ka kohtueelse menetluse õigusabikulud/kahjuhüvitise summas 1 125 eurot. Hageja märgib, et tegemist on kahjuhüvitisega VÕS § 127, lg 1, § 128 lg 1, 3 mõttes. Hageja palub antud summalt välja mõista ka viivise. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas on kahjuhüvitise puhul tegemist põhivõlgnevusega. Kohus on seisukohal, et kohtueelsete õigusabikulude puhul on tegemist kohtuväliste menetluskuludega TsMS § 144 lg 1 p 4 mõttes, seega kõrvalnõuetega, mitte põhivõlgnevusega. TsMS § 144 lg 1 p 4 kohaselt, kohtuvälised kulud on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu.
25.Kohus pöörab hageja tähelepanu sellele, et 1 125 euro väljamõistmist lisaks kahjuhüvitisena nõuab hageja ka menetluskulude nimekirjas – seega nõuab hageja 1 125 euro väljamõistmist (koos viivisega) kahekordselt. Kohus jääb seisukohale, et antud summa ei kuulu põhivõlgnevuse hulka. Kuna hageja ise ei ole üheselt määratlenud, millega on tegemist, kas kahjuhüvitise või õigusabikulude kui kohtuväliste kuludega, kuid märkides antud summa ka menetluskulude nimekirja, on hageja sisuliselt kinnitanud, et tegemist on siiski õigusabikuludega, st kohtuväliste kuludega. Eeltoodust tulenevalt annab kohus nimetatud nõude/summa ja selle põhjendatuse osas hinnangu menetluskulude kindlaksmääramisel.
26.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hagis esitatud põhinõude (hagi esitamise hetkel 7 950 eurot) põhjendatus ja õiguslikkus ning et võlgnevuse summa, mis 11.11.2022 seisuga moodustab 7 500 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
27.Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt perioodil 20.10.2022-07.11.2022, samuti 30.11.2022 esitatud dokumendid (kirjad, SMS-d, fotod, k. 1, tl. 110; 113-116; 126-132; 135136, k. 2, tl. 2-76, 100-108), kuna kostja ei ole selgitanud kohtule nende seost käesoleva nõudega ja tagastab need kostjale. Kostja 18.10.2022 kirja osas märgib kohus, et kui kostjat ähvardatakse, siis on tal õigus pöörduda avaldusega politseisse, kohtul puudub pädevus selliste küsimuste lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse raames. Kohus peab samuti vajalikuks kostjale selgitada, et juhul, kui ta praegu täidab nõuet kellegi kolmanda isiku eest, siis on tal nõude täieliku täitmise korral õigus/võimalus pöörduda kohtusse regressinõudega selle isiku suhtes, kelle eest ta kohustust täidab. Viivis
28.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Hageja on hagis arvestanud viivist vastavalt seadusele, hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 723,86 eurot. Hageja on arvestanud viivist nii põhivõlgnevuselt kui ka kohtueelsetelt õigusabikuludelt, lugedes 1 125 eurot põhivõlgnevuse hulka. Seoses hageja poolt esitatud kahjuhüvitise/õigusabikuludega on kohus väljendanud oma seisukoha käesoleva lahendi p. 24-25. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on hageja menetluskuludega, mida kinnitab ka hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri, seega puudus hagejal alus nimetatud summat põhinõudena märkida ja sellelt viivist arvestada. Kostja esindaja oma vastuses viivise nõuet ei tunnistanud. Kostja esindaja pööras kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja asus võlgnevust tasuma juba enne hagejalt nõudekirja saamist ning et kostja on kogus aeg olnud nõus kompromissi sõlmimisega ja võlgnevuse tasumisega osade kaupa. Kostja viitas sellele, et just sellisel viisil teostas makseid ka hageja ise, st mitte ühe summana, vaid osamaksetena.
26.Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud osaliselt põhjendamata/põhjendamatult suurendatud nõude (arvestades viivist summalt, mille on märkinud nii kahjuhüvitisena kui ka menetluskulude nimekirjas õigusabikuludena), on ignoreerinud kostja valmisolekut/ soovi lahendada vaidlus kohtueelses menetluses ja/või kohtumenetluses kompromissiga; hageja ei ole esitanud korrektset viivise nõuet (ainult põhivõlgnevuselt) ning lähtudes hea usu põhimõttest, peab põhjendatuks jätta hageja viivisenõue, sh lisanduva viivise nõue, rahuldamata. Kohus leiab, et hageja, esitades nõude summas 1 125 eurot nii kahjuhüvitusena kui ka õigusabikuluna menetluskulude nimekirjas, st esitades nõude kahekordselt, ning arvestanud sellelt viivist ja soovides veel lisanduvat viivist, samuti viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg 4 alusel, on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kohus võtab lisaks eelpool märgitule arvesse ka seda, et kostja ülalpidamisel on 3 alaealist last, seega võib lisanduva viivise nõue oluliselt raskendada kostja materiaalset olukorda. Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel.
27.Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude 723,86 euro viivise, samuti lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 163 lg 1, 2 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, 4 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud, sh kohtueelses menetluses, kohtuväliseks kuluks.
30.Hageja esindaja esitas 20.10.2022 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 609 eurot (600 eurot riigilõiv ja 9 eurot dokumendi saamise kulu) ja õigusabikulud 3 285 eurot, sh kohtueelse menetluse õigusabikulu 1 125 eurot, kokku 3 894 eurot. Hagi esitamiselt on hageja tasunud riigilõivu 550 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot, kokku 600 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus, lähtudes TsMS § 163 sätetest, samuti sellest, et kohus on rahuldanud hagi osaliselt, so ulatuses, mille on kompromissina välja pakkunud kostja (põhinõude ulatuses), kuid millega hageja ei ole nõustunud, kuigi ka kohus on suunanud pooli kompromissile, peab põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulud ainult riigilõivu ja dokumentide saamise kulu ulatuses, so summas 609 eurot. Hageja õigusabikulud, sh kohtueelse menetluse kulud, jätab kohus ülaltoodust tulenevalt täies ulatuses hageja enda kanda ning ei anna sisulist hinnangut nende kulude põhjendatusele. Kohus lähtub ka sellest, et kohtu arvamuse kohaselt oli hagejal reaalne võimalus lahendada vaidlus kohtuväliselt, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise teel.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 609 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (609 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
32.Kostja esindaja on märkinud menetluskuludena 110 eurot. menetluskulud tema enda kanda.
Kohus jätab kostja
33.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2023. a otsusega nr 2-2119516.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.