Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue B OÜ kui laenuandja ja kostja kui laenusaaja sõlmisid 10.02.2020 tähtajalise krediidilepingu nr xxxx, millega laenuandja laenas kostjale 500 eurot, mille kostja kohustus tagastama osamaksetena ning tasuma intressi määraga 15,8% aastas. Kostja rikkus lepingut, jättes laenusummad tagastamata ning intressimaksed tasumata. Laenuandja ütles lepingu 22.08.2021 üles. B OÜ loovutas 19.04.2022 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 409,03 eurot, intressi 18,76 eurot, viivise 116,33 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulu hüvitise 35 euro väljamõistmiseks. Hageja selgitas 22.09.2022 vastuseks kohtu päringule, et laenulepingu osaks oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mille p 3 oli märgitud, et krediidiandjal on õigus nõuda maksetega hilinemisel peale lepingu lõppemist võla sissenõudmiseks tehtud kulu hüvitamist 30,00 - 50,00 eurot sõltuvalt võlgnevuse kogusummast. Hageja leiab, et on täidetud VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 lg 2 tulenevad sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise eeldused ning hageja nõue kujuneb järgmise arvestuse alusel: 25 eurot 07.09.2021 saadetud pretensiooni eest; 5 eurot 07.10.2021 saadetud pretensiooni eest; 5 eurot muude kulude (tasulised päringud, võlamenetleja töö) eest. Kohus leiab, et hageja viidatud lepingupunkt kujutab endast üksnes viidet VÕS § 1132 sätestatud regulatsioonile. VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja on küll nimetanud kolm toimingut, kuid ei ole vaatamata kohtu 22.09.2022 ettepanekule välja toonud, millised kulud talle iga toimingu tegemisega kaasnesid. Kohus leiab, et hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõude eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 579,12 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 544,12 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 6,04% ning kostja kanda 93,96% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks üksnes hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 125 eurot, millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 117,45 eurot. Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et kostja ei ela aadressidel xxxx; xxxx ega xxxx. Eestis asuvate eluasemete omanikud on kinnitanud, et kostja antud aadressidel ei ela. Soome kohus tagastas aadressilt xxxx dokumendid 08.02.2022 märkega „adressaadi elu- või asukoht teadmata/ antud aadressil alates 04.2021 uued elanikud“. Seisuga 12.04.2022 ei oma kostja Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidel xxxx ja xxxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.