E.E. maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: E.E. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx, registris Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Istungi toimumise aeg ja koht
28.10.2022 Pärnus, istungil osalesid võlgnik E.E. ja usaldusisik A. Õnnik.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.E.’i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja E.E. ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot ja algatada E.E. ́i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada E.E. ́i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 28.12.2022 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata E.E. ́i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29.detsember 2022.a kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
5.Kohustada võlgnik E.E. ́it (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta 29.detsembril 2022 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, II korrus, saal 2). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab E.E. ́i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest
2-22-15010 vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 07.12.2023.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.E.E. ́i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku E.E. ́i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 08.11.2022 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnnik ́u tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (üks tuhat eurot), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, so kokku xxxxxxxxxxx eurot, millest xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Pärnu Pinker Albert (a/a EE311010902001686003 SEB Pangas).
16.Võlgnik E.E. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte 2 (8)
2-22-15010 varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1-2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.1. E.E. (avaldaja, võlgnik) esitas Pärnu Maakohtule algselt, 06.10.2022 puudustega ning 24.10.2022 seisuga nõuetekohaselt vormistatuna võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 26.10.2022 seisuga on avalduselt tasutud ka seadusega ettenähtud suuruses riigilõiv summas 10 eurot.
1.2.Avalduse kohaselt on E.E. vallaline, tal on kolm alaealist ülalpeetavat (sündinud xxxxxxxxxxx.a, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx). Avaldaja on omandanud Pärnumaa Kutsehariduskeskuses pagar-kondiiter elukutse, viimati töötas 2019.a Xxxxxxxxxxxis saalitöötajana miinimumpalgaga, käesoleval ajal ei tööta, on osalise töövõimega ja lastega kodune. Võlgnikul puudub muu vara peale sõiduauto Mazda (eh. aasta 2007), mis on perele oluline, kuna lastega vaja pidevalt arstil käia. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 288,55 eurot, lastele elatis kokku 493 eurot, erinevad pere- ja lastetoetused, kokku pere sissetulek ca 1458 eurot kuus ning väljaminekute suuruseks 3 lapsega kokku ca 1340 eurot kuus, vahel ka rohkem, võlgnevuste tasumiseks jääv summa ca 100 eurot kuus, mitte rohkem. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused vähemalt 5 võlausaldaja ees ning võlgade kogusumma on vähemalt ca 29 600 eurot. Võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. 1.3 Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et: alguses võttis laenu, kuna oli vaja elamiseks raha, siis võttis laenu suurema summa, et saaks väiksema laenu ära maksta ja korteri üürida. Järelmakse võttis, et saaks korterisse mööblit ja vajalikud asjad. Järelmakse ja laenu maksis alguses ilusti, aga vahepeal tekkisid jälle raskused ja võttis uuesti laenu. Tahtis tasuda, aga siis poleks saanud eluks vajalikke arveid tasuda. Enne makseraskuste teket oli ja on siiani lastega kodune (üks laps on 1a.6k, teine 8a ja kolmas 13a). Ei arvestanud sellega, et suurem sissetulek ehk emapalk kaob ära. On üritanud säästlikumalt elada, vähem raha kulutada, aga lapsed koolis ja kulub ka neile palju (kooliriided, jalanõud, koolitarbed).
1.4.Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on olnud järgmised: On üritanud maksta järelmakse, laene ja öelnud ka laenuandjale, et ei suuda maksta suurt summat, aga nemad ütlevad, et tuleb teha maksepikendus (200€) mida tal kahjuks ka võtta pole. Võlgnik palub pankrot väljakuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada.
2.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 08.11.2022 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise. Samuti kohus määras peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras ärakuulamise aja.
3 (8)
2-22-15010
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 25.11.2022 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik E.E. ́i pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgiste asjaolude põhjal:
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused vähemalt 10 võlausaldaja ees kokku 15 370,93 eurot, millest 3661,34€ on muutunud sissenõutavaks ja sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste kuumaksed on kokku ca 500 eurot kuus. Peamiselt on võlausaldajateks võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted.
3.2.Võlgnikule ei kuulu muud registreeritavat vara peale 2 sõiduki ligikaudse koguväärtusega 300,00 eurot: 1) Mazda (reg. märk xxxxxxxxxxx, sõiduki omandas 13.10.2022, kehtiv ülevaatus kuni 08.2023, liikluskindlustus kehtib, läbisõit ca 240 000) - on igapäevases kasutuses ja vajalik laste transportimiseks. Kuni sõiduki täpsema seisukorra väljaselgitamiseni on usaldusisiku hinnangul sõiduki väärtuseks 300€; 2) Volkswagen Passat, xxxxxxxxxxx, sõiduki omandas 23.09.2014. Võlgniku sõnul müüs selle aastaid tagasi osta.ee kaudu, kuid omandaja ei kandnud sõidukit registris oma nimele. Sõiduki vanus käesoleval ajal 28.a, viimane ülevaatus lõppes 10.2015, väärtus usaldusisiku hinnangul 0,00 eurot. Vara nimekirja järgi on võlgnikul pangakontod: 1) SEB Pangas, jääk seisuga 06.10.2022 oli 227,40 eurot, 2) LHV Pangas, jääk 0,00 eurot. Võlgniku praegune kuu sissetulek on 1408,81 €, mis koosneb sotsiaaltoetustest ja laste jaoks makstavatest elatistest (sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 915,81 eurot ja saadud ülalpidamismaksed 493 eurot kuus). Sissetulekust peab ta tasuma enda ja oma 3 alaealise lapse elamiskulud. Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul tagasivõidetava või tagasinõutava vara olemasolu.
3.3.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu vaatamata sellele, et suurem osa tema kohustustest ei ole veel sissenõutavaks muutunud, sest: 1) tal puuduvad vara ja vahendid, et tasuda teadaolevalt sissenõutavaks muutunud 3661,34 € suurused kohustused, mis tänaseks on tõenäoliselt veelgi suurenenud; 2) seniseid tarbimisharjumusi ja maksekäitumist arvestades ei ole võlgnik oma praegusest sissetulekust võimeline sissenõutavaks mittemuutunud laenude/järelmaksude igakuiseid tagasimakseid a ́500€ kuus korrapäraselt tasuma. Võlgade ümberkujundamise menetlusel perspektiivi ei ole usaldusisiku hinnangul, kuna 15 370,93 € suuruse summa igakuine makse (ilma intresse ja viiviseid juurde arvestamata) on 3-aastase ümberkujundamise kava puhul 425€. Sellisel juhul jääks võlgnikul perekonna igakuisteks kuludeks ca 985 eurot. Pärast nimetatud summast üürikulude mahaarvamist ( üür 450€+ kommunaalid keskmiselt 150€) jääb võlgniku ja tema 3 alaealise lapse kuu aja elamiskuludeks 385 €, mis ilmselgelt on ebapiisav. Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna praktikas ei ole ükski laenuandja valmis andma refinantseerimislaenu osalise töövõimega inimesele, kellel puudub püsiv töine tulu ja igasugune tagatis, kes kasvatab üksi 3 alaealist last ning kelle ainukeseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused ja lastele makstavad elatised.
3.4.Usaldusisiku hinnangul on E.E. ́i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks järelemõtlematu laenude ja järelemaksude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2022.a juulis-augustis, kui ta võttis juurde arvukalt kohustusi, sealjuures teades, et kuu sissetulek on koheselt vanemahüvitise lõppemise tõttu vähenemas.
3.5.Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on majandusliku olukorra poolest püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada E.E. ́i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada E.E.’ile pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 01.12.2022 toimunud istungil ära.
4.1.Võlgnik E.E. ärakuulamisel avaldas kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, jääb esitatud avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku selgitusel tegeles ta lühikest aega mängurlusega. Neti Casinosse endine elukaaslane kandis raha ja siis vahepeal ta mängis võlgniku konto kaudu võlgniku raha eest. See võis toimuda aasta jooksul. See oli vahelduva eduga. Üks kuu läks vist 1000 eur mängude alla 4 (8)
2-22-15010 ja selle tegi elukaaslane. Võlgnik võibolla mängis 50 - 100 eur eest. Varem pani pooleks aastaks piirangu peale, see hakkab lõppema, aga nüüd paneb uuesti pikemaks ajaks. Praegu on piirang peal ja ei mängi. Momendil võlgnik ei tööta ja on lapsega kodus. Enne lapsepuhkusele jäämist ka ei töötanud. Tal on osaline töövõimetus, alaealisi lapsi on tal 3. Põhiline sissetulek on töövõimetuspension ja lasterahad, 2 last saavad ka elatist.
4.2.Usaldusisik A. Õnnik ärakuulamisel jääb kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Võlgnik ei ole lasknud minna võlgu nii kaugele, et need oleks jõudnud kohtutäituri kätte täitmiseks. Võlgade ümberkujundamise varianti ei ole. Võlgnikul puudub töökoht. Võlgniku avaldus on põhjendatud ja palub pankrot välja kuulutada ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku E.E. ́i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Pankroti väljakuulutamine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik E.E. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku igakuine sissetulek on ca 1400 eurot, mis on mittearestitav, kuna koosneb erinevatest sotisaal- ja peretoetustest ja lastele mõeldud elatisemaksetest. Igasugune vara peale väheväärtusliku sõiduki võlgnikul puudub ning võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi 10 võlausaldaja ees kogusummas vähemalt 15 370,93 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, siis ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita, kuna on osalise töövõimega, ei tööta, kasvatab 3 alaealist last. Kohus loeb tuvastatuks, et E.E. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Usaldusisik Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks E.E. ́i pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab võlgniku E.E. ́i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
5 (8)
2-22-15010
10.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik küll hasartmängude tõttu mõnevõrra kahjustanud FiMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses võlausaldajate huve vara raiskamise teel, kuid kasutatud summad on olnud väikesed ning periood kuni aasta, tänaseks on võlgnik on pannud endale ka hasartmängu keelu, mida tal tuleb kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata. Võlgnik on varem suutnud võlausaldajate ees maksekohustusi täita, täitemenetlusi algatatud ei ole, püsivatesse makseraskustesse sattus 2022.a suvel uute maksekohustuste võtmisega. Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat, võlgnikul muu vara peale sissetuleku ja väheväärtusliku sõiduki puudub ning pankrotimenetlus üldjuhul üle aasta ei kesta, on põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita kohustusi võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankrotiv. täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja
6 (8)
2-22-15010 kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 07.12.2023, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused: 1) Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 2) Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). 3) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). 4) Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). 5) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). 6) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 7) Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
16.Menetluskulud. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised 7 (8)
2-22-15010 kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär xxxxxxxxxxx eurot.
18.Usaldusisik palub tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, arvestusega 10,0 tundi hinnaga xxxxxxxxxxx eurot/tunnis, lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas xxxxxxxxxxx eurot + km ning ülejäänud tasu summas xxxxxxxxxxx eurot + km välja mõista võlgnikult.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik E.E.’i maksejõuetusmenetluses võlausaldajate hulka (kokku 10 võlausaldajat), usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 10,0 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, koos käibemaksuga xxxxxxxxxxx eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022.a on kuupalga alammääraks xxxxxxxxxxx eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert.