Osaühingu Aktiva Finants hagi M. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7 705,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja A. K.
Kostja
Kostja: M. P. (isikukood xxx, aadress xxx), seaduslik esindaja (eestkosteasutus) Tallinna Linnavalitsus, lepinguline esindaja S. A.
Menetlusliik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja 7400,94 eurot.
3.Mõista M. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis arvestatuna põhinõudelt 3806,37 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 628,43 eurot.
4.Punktis 3 märgitut ületavas osas jätta viivisenõue rahuldamata.
6.Mõista M. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude hüvitis 1165 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 14.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. P. vastu X OÜ ja M. P. vahel 17.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr SR3425636 tuleneva võla (5920,07 euro) nõudes. Kohtunikuabil tekkis kahtlus M. P. tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Asi anti üle hagimenetlusse.
2.Hageja esitas samal alusel 26.07.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Kostja sai laenulepingu alusel laenuks 4500 eurot. Kokkulepitud intress oli 39,05% aastas ja viivis 0,11% päevas. Kostja tagastas laenust 693,63 eurot. X OÜ ütles lepingu 12.06.2020 avaldusega üles 27.06.2020 ja loovutas nõuded hagejale. Hageja nõuab mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3806,37 eurot, kokkulepitud aastase intressimäära 39,05% järgi arvestatud intress kuni lepingu ülesütlemiseni 366,63 eurot, kokkulepitud päevase intressimäära 0,11% päevas järgi arvestatud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (28.06.2020) kuni hagi esitamiseni (26.07.2022) 3177,94 eurot, alates hagi esitamisest põhinõudelt viivist seadusejärgse määraga 8% aastas kuni põhivõla tasumiseni ning sissenõudmiskulu 50 eurot ja menetluskulu 1145 eurot.
3.Kohus võttis 26.08.2022 määrusega hagi menetlusse (dtl 165).
4.Harju Maakohtu 29.07.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-11028 on kostjale seatud esialgse õiguskaitse korras eestkoste (kuni 29.01.2023) ja eestkostjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus. Kostja (eestkoste asutuse kaudu) vaidleb osaliselt hagile vastu. Hageja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kostja ei vaidlusta. Kostja palub vähendada viivise nõuet ja sissenõudmiskulude hüvitist, arvestades kostja tervislikku olukorda ja majanduslikku seisundit.
2 (5)
5.Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega (dtl 28, 175). Kumbki pool ei teatanud enda ärakuulamise soovist.
6.Kohus selgitas 10.10.2022 määruses menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormist (dtl 184). Kohus teatas 11.11.2022 otsuse tegemise aja ning määras tähtaja menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamise tähtajad (dtl 193).
Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevaga. Põhinõue
8.Hageja väidetest järelduvalt on X OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Hageja on esitanud lepingu tingimuste tõendamiseks väljatrüki 17.06.2019 laenulepingust nr SR3425636 (dtl 30-33). Selle osaks on maksegraafik 36 osamakse kohta, milles on eraldi toodud välja põhiosa- ja intressimakse (dtl 31-32). Kohus loeb tõendatuks lepingu sõlmimise hageja väidetud tingimustel.
9.Kostja tehtud maksest 693,63 eurot järeldub lepingu sõlmimine ja kostja pole tõendanud, et see leping sõlmiti hageja väidetust erinevatel tingimustel. Kostja ei vaidlustanud hageja faktiväiteid hagi aluse kohta, mistõttu kohus eeldab nende asjaolude omaksvõttu (TsMS § 231 lg 4). Kohus selgitas kostjale, et omaksvõttu eeldatakse, kuni kostja ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt (10.10.2022 määrus, dtl 184).
11.Hageja väitel tagastas kostja 693,63 eurot, mille X OÜ arvestas põhivõla katteks (hagiavalduse p 2.1, dtl 26). Kostja on võtnud omaks hageja põhivõla arvestuse ja faktiväited.
12.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 3806,37 eurot. Intressinõue
13.Otsuse punktis 8 loetletud dokumentidega on tõendatud, et kostja ei ole vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule tasunud intressi (intressimäär 39,05% aastas) nelja osamakse ulatuses 366,63 eurot (87,30 eurot 13.03.2020, 90,14 eurot 12.04.2020, 93,08 eurot 12.05.2020, 96,11 eurot 11.06.2020) (hagiavalduse p 2.2, dtl 26, 31). Kostja on võtnud omaks intressiarvestuse (vt otsuse p 8).
14.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 366,63 eurot. Viivisenõue
15.Laenulepingu eritingimuste järgi on kokkulepitud viivisemäär 0,11% iga viivitatud päeva eest (dtl 31. Sellega on muudetud üldtingimusi, mille kohaselt viivis on võrdne intressiga, p 7.1, dtl 47). Hageja nõuab viivist perioodi 28.06.2020-26.07.2022 eest määraga 0,11%
3 (5)
päevas 3177,94 eurot (hagiavalduse p 2.4, dtl 27). Kostja omaksvõtust järelduvalt ei ole viivist seni tasutud (p 11 eespool).
16.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär (praegusel juhul 8%), siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).
17.Kostja vaidlustas viivisenõuet, taotledes selle vähendamist (hagivastuse p 15, dtl 175). Kostja majandusliku seisundi tõendamiseks esitas eestkostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 29.07.2022-26.09.2022 kohta (dtl 179). Sellest nähtub, et kostjale jääb täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohane sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Vähene maksevõime ei õigusta iseenesest kokkuleppe täitmata jätmist. Kostja pole esitanud põhjendusi, mille alusel saaks viivist vähendada.
18.Pooled on lepinguvabaduse põhimõtet teostades leppinud kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras. Seega peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt RKTKo 3-2-1-120-08, p 12 kolmas lõik).
19.Laenulepingus kokkulepitud intressimäär (ca 39% aastas) on ligilähedane viivisemäärale (ca 40% aastas). Intressikokkulepe on kehtiv. Samas määras kokkulepitud viivise vähendamine tekitaks olukorra, kus lepingu järgseid kohustusi täitev võlgnik on halvemas olukorras võrrelduna oma kohustusi mittetäitva võlgnikuga. See pole mõistlik ega õiglane.
20.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 28.06.202026.07.2022 eest 3177,94 eurot. Tulevikuviivis
21.Hagi esitamise kuupäevale 27.07.2022 järgneva perioodi eest nõuab hageja viivise väljamõistmist 8% aastas.
22.Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist põhivõla tasumiseni. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 3177,94 eurot. Väljamõistetava põhivõla summa on 3806,37 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga. Kohus piirab viivise summat 27.07.2022 alanud perioodi eest vastavalt summaga 628,43 eurot. Sissenõudekulu
23.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist sissenõudekulude hüvitamist kolme tasulise kirja saatmise eest 35 eurot ja makseviivitusega tingitud muude kulude hüvitamist 15 eurot (dtl 26-27, 151-155).
4 (5)
24.Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine; telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
25.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist kuni 50 eurot, seejuures esimese kirja eest kuni 25 eurot, ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 euro. Selline kokkulepe sisaldub ka laenulepingu üldtingimuste p-s 7.4 (dtl 47).
26.Kostja palus vähendada sissenõudmiskulude hüvitist põhjendades seda maksevõime puudumisega. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VÕS §-s 162 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise vähendamise eeldused.
27.Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ja mõistab kostjalt välja sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot. Menetluskulud
28.Kohus määrab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
29.Hageja menetluskulud on hagilt tasutud riigilõiv 665 eurot, maksekäsumenetluse kulu 20 eurot (dtl 8) ja õigusabikulu 4 tunni eest 480 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulusid vaidlustanud.
30.Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Maksekäsu menetluskulu 20 eurot kuulub hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3 ja § 4842).
31.Kohus ei tuvastanud menetluskulude nimekirjas mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pea vajalikuks kõigi toimingute osas kulu analüüsi pikemalt esitada.
32.Eeltoodust johtuvalt loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 4 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 120 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 480 eurot.
33.Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1165 eurot.
34.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.