M. M. hagi Bondora AS, Renovum OÜ, Eesti Inkasso OÜ, OK Incure OÜ ja M. M. vastu vara arestist vabastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. M. (ik: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:); Kostja 1: Bondora AS (registrikood 11483929; asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja 2: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn; e-post: [email protected]), esindaja Inna Bodagovskaja; Kostja 3: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21, Tallinn, Harjumaa; e-post: [email protected]), esindaja Julia Vaganova; Kostja 4: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn; e-post: [email protected]), esindajad Viktoria Kuznetsova ja Anne-Liis Veski; Kostja 5: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:), nõustaja võlgade ümberkujundamise menetluses: Sirje Tael (e-post: [email protected]).
2.Vabastada arestist kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Maakohtu 20.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7965 kohaldatud hagi tagamise abinõu – täitemenetluse peatamine täiteasjades nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx ja nr xxx/xxxx/xxxx – jõusse kuni kinnistu, registriosa numbriga
3.Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja M. M. menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Mõista kostjatelt hageja M. M. kasuks menetluskulude rahaline hüvitis välja järgnevalt: • Bondora AS-lt M. M. kasuks 140 eurot, • Renovum OÜ-lt M. M. kasuks 140 eurot, • Eesti Inkasso OÜ-lt M. M. kasuks 140 eurot, • OK Incure OÜ-lt M. M. kasuks 140 eurot; • M. M. M. M. kasuks 140 eurot.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. M. (hageja) esitas 19.05.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse, Bondora AS (kostja 1), Renovum OÜ (kostja 2), Eesti Inkasso OÜ (kostja 3), OK Incure OÜ (kostja 4) ja M. M. (kostja 5) vastu vara arestist vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kostjate 1-4 avalduste alusel algatanud täitemenetlused täiteasjades nr xxx/xxxx/xxxx, xxx/xxxx/xxxx, xxx/xxxx/xxxx, xxx/xxxx/xxxx, xxx/xxxx/xxxx, xxx/xxxx/xxxx ja xxx/xxxx/xxxx võlgniku M. M. vastu. 04.05.2020 on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei läbi viinud võlgnikule kuuluva vara arestimise. Kohtutäitur on arestinud ka kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi xxxxxxxx kinnistu). Kinnistu on ostetud hageja ja M. M. (kostja 5) abielu ajal ning kuulub seega abikaasade ühisvara hulka, kuigi hagejat ei ole kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Hageja ei nõustu tema omandi arestimisega ning taotleb, et kohus vabastaks xxxxxxxx kinnistu arestist.
2.20.05.2021 määrusega tagas kohus hagi ning peatas täitemenetluse täiteasjades nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx ja nr xxx/xxxx/xxxx kuni tsiviilasjas nr 2-21-7965 lõpplahendi jõustumiseni.
3.Renovum OÜ esitas 07.06.2021 ka vastuhagi M. ja M. M. ühisvara jagamise nõudes. Kohus tagas Renovum OÜ vastuhagi 08.06.2021 määrusega. Hagi tagamise korras kandis kohus xxxxxxxx kinnistule eelmärke ja märkuse kinnistut puudutava kohtuvaidluse toimumise kohta. Renovum OÜ märkis oma vastuhagis, et tal puuduvad vastuväited sellele, et tegemist on abikaasade M. ja M. M. ühisomandiga, kuivõrd kinnisasi on omandatud abielu ajal.
4.OK Incure OÜ märkis 10.06.2021 seisukohas samuti, et ei vaidle hagile vastu.
2-21-7965 Samuti esitas OK Incure OÜ vastuhagi M. ja M. M. ühisvara jagamiseks.
5.18.01.2022 määrusega eraldas kohus Renovum OÜ ja OK Incure OÜ vastuhagid eraldi menetlusse (tsiviilasi nr x-xx-xxx). 12.07.2022 esitas M. M. kohtule vastuhagi tsiviilasjas nr xxx-xxx. M. M. taotleb ühisvara jagamist erineval viisil kui Renovum OÜ ja OK Incure OÜ. Seetõttu vaatab kohus käesolevat tsiviilasjas nr 2-21-7965 läbi üksnes M. M. hagi Bondora AS, Renovum OÜ, Eesti Inkasso OÜ, OK Incure OÜ ja M. M. vastu vara arestist vabastamiseks. Vaidlus selle üle, millisel viisil tuleb jagada M. ja M. M. ühisvara, kuulub lahendamisele tsiviilasja nr x-xx-xxx raames.
6.Eesti Inkasso OÜ vaidles oma 25.06.2021 seisukohas hagile täielikult vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et arestitud xxxxxxxx kinnistu on hageja ja kostja 5 ühisomand. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja 5 abielu ei ole lahutatud või sõlmitud abieluvaralepingut.
7.Bondora AS teatas 13.10.2022 kohtule, et temal menetluses vastuväited puuduvad.
8.M. M. kohtule omapoolset seisukohta hagiavalduse osas ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäitur on arestinud M. M. võlgnevuste sundtäitmiseks xxxxxxxx kinnistu (tlk 7-9 ja tl 75). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. M. M. on praegu täitemenetluse välise kolmanda isikuna esitanud hagi võlgniku M. M. ja sissenõudjate (kostjad 1-4) vastu. M. M. leiab, et temal on xxxxxxxx kinnistu kui sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus – omandiõigus.
11.Kohus leiab, et asjas on tõendatud xxxxxxxx kinnistu kuulumine abikaasade M. ja M. M. ühisvara hulka. Toimiku materjalidest nähtub, et M. ja M. M. sõlmisid abielu 19.01.1991 (tl 10) ning rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole abielu siiani lõppenud (tlk 127). M. M. sõlmis lepingu xxxxxxxx kinnistu omandamiseks 15.04.1998 (tlk 11) ning M. M. omanikukanne kinnistusraamatusse tehti 09.10.1998 (tlk 75). Perekonnaseaduse (PKS) § 211 lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. M. ja M. M. ei ole abieluvararegistrist ega kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlminud abieluvaralepingut ega valinud mõnda muud abieluvararežiimi (tl 128). Perekonnaseaduse kehtiva redaktsiooni § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Seega otsustamaks, kas xxxxxxxx kinnistu
2-21-7965 omandati M. M. lahusvara või abikaasade ühisvara hulka, tuleb lähtuda perekonnaseaduse 01.01.1995 jõustunud redaktsioonist. PKS1995 § 14 lg 1 kohaselt oli abielu kestel abikaasade omandatud vara üldjuhul abikaasade ühisvara. Müügilepingust ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et M. M. oleks omandanud kinnistu oma lahusvara arvelt või oleks soovinud, et xxxxxxxx kinnistu hakkaks kuuluma tema lahusvara hulka või esineksid muud PKS1995 sätestatudasjaolud, millest saaks järeldada xxxxxxxx kinnistu kuulumist M. M. lahusvara hulka. Seega saab praegusel juhul eeldada, et xxxxxxxx kinnistu kuulub abikaasadele M. ja M. M. ühisvarana. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtule esitatud tõenditest ega seisukohtadest ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et xxxxxxxx kinnistu kuulub M. M. lahusvarana. Seega kuulub xxxxxxxx kinnistu abikaasade ühisvara hulka ning M. M. on nimetatud kinnistu osas sundtäitmist takistav õigus – omandiõigus.
10.TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Praegusel juhul kohtule esitatud tõenditest ega seisukohtadest ei nähtu, et M. M. oleks andnud nõusoleku enda varale (sh xxxxxxxx kinnistule kui abikaasade ühisvarale) sissenõude pööramiseks või selle arestimiseks. Samuti pole esitatud M. M. kohustavat täitedokumenti. Seega ei ole xxxxxxxx kinnistu arestimine ega sellele sissenõude pööramine praegusel juhul lubatav ning M. M. hagi tuleb rahuldada.
11.Kohus selgitab, et TMS § 222 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kuna kohus praegu rahuldas M. M. hagi, saab M. M. pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist pöörduda kohtutäituri poole, et kohtutäitur vabastaks xxxxxxxx kinnistu aresti alt. Käesolev kohtuotsus jõustub siis, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata. Kohus käesolevat kohtulahendit ise kohtutäiturile ei edasta. Kinnistu aresti alt vabastamiseks peab hageja ise pöörduma kinnistu arestinud kohtutäituri poole. Pärast käesolevas asjas lõpplahendi jõustumist ei saa kohtutäitur siiski jätkata täitemenetlusega M. M. vara suhtes ilma M. M. nõusolekuta. xxxxxxxx kinnistu suhtes ei saa täitetoimingutega jätkata enne, kui tsiviilasjas nr x-xx-xxx on lõpetatud M. M. ja M. M. ühisomand xxxxxxxx kinnisasjale. xxxxxxxx kinnistu arestist vabastamine ei võimalda M. ja M. M. kinnistut täitemenetluse vältimiseks võõrandada ega jäta sissenõudjate huvisid kaitseta. 08.06.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-7965 (pärast vastuhagide eraldamist eraldi menetlusse tsiviilasi nr x-xx-xxx) on kohus taganud Renovum OÜ vastuhagi M. M. vastu ning hagi tagamise korras seadnud xxxxxxxx kinnistule eelmärke ja märkuse asjas kohtuvaidluse toimumise kohta.
12.TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Praegusel juhul on kohus 20.05.2021 määrusega käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise korras peatanud täitemenetluse täiteasjades nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr
2-21-7965 xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx, nr xxx/xxxx/xxxx ja nr xxx/xxxx/xxxx kuni tsiviilasjas nr 221-7965 lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 445 lg 2 alusel määrab kohus jätta 20.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõue jõusse kuni käesoleva otsuse täitmiseni, s.o xxxxxxxx kinnistu aresti alt vabastamiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus jätab hageja menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
14.Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel kostja menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. M. M. menetluskuludeks on hagilt tasutud riigilõiv summas 650 eurot ning hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 700 eurot. Muude menetluskulude kandmist tsiviilasja toimikust ei nähtu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 700 eurot kostjatelt hageja kasuks välja võrdsetes osades, s.o igalt kostjalt 140 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.