1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi S.K.i vastu.
2.Välja mõista S.K.ilt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks S.K. ja Swedbank AS vahel sõlmitud 29.07.2020 tarbijakrediidilepingust nr. 20-052738-VL tulenev põhivõlgnevus 2416,50 eurot, intress 127,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (s.o põhinõudelt summas 2416,50 eurolt alates 11.09.2021 kuni 15.09.2022 summas 511,97 eurot ja perioodi 16.09.2022 kuni 07.12.2022 summas 114,85 eurot) summas 626,82 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, s.o kokku 3221,20 eurot.
Mõista S.K.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis 20,9% päevas arvestatuna tasumata põhinõudelt, s.o 2416,50 eurot, alates 08.12.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud S.K.i kanda.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 525 eurot ning mõista nimetatud summa S.K.ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.24.05.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 2985.89 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Kohus lõpetas 23.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16.09.2022 kohtule hagiavalduse S.K. vastu põhivõlgnevuse 2416,50 euro, intressi 127,88 eurot (intressimäär 20,9% aastas. Intressi on arvestatud perioodi 16.06.2021 – 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-22-118230 16.08.2021 eest), sissenõudmiskulude 50 euro, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 511,97 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes (hageja arvestab viivist alates 11.09.2021 kuni 15.09.2022 viivisemääaga 20,90% aastas vastavalt lepingu üldtingimuste p 8.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Viivis nimetatud perioodil on 511,97 eurot. Nimetatud perioodis on 370 päeva. 2416,5*20,9/100/365*370=511,97 eurot. 07.12.2022 seisuga on viivis 511,97 eurot+114,85 eurot (viivis perioodil 16.09.2022 – 07.12.2022 on 2416,5*20,9/100/365*83 päeva=114,85 eurot)= 626,82 eurot. Hageja nõue põhineb kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud 29.07.2020 tarbijakrediidilepingul nr. 20- 052738-VL. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank AS lepingu üles 10.09.2021. Swedbank AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 16.11.2021.
3.03.11.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
4.Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte tähitud postiga 09.11.2022 aadressile Xxxxxxxxxxx (vastuvõtja M.K.). Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 23.11.2022. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused
7.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
9.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
10.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot, õigusabikulud 460 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 460 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,8 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-22-118230 esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenuleping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund).
11.Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
12.Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
13.Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 525 eurot (455+50+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.