OÜ Aktiva Finants hagi M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
266,22 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479
esindajad
Hageja esindaja: I. M.-V. Kostja: M. R., isikukood xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista M. R.lt (R.) välja OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus kokku 220,98 eurot, millest põhivõlgnevus 190,51 eurot ja kuni 18.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 30,47 eurot.
3.Mõista M. R.lt (R.) välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt 190,51 eurot alates 19.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 190,51 euro ulatuses.
4.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.
5.Menetluskulud jätta 88% ulatuses M. R.e (R.) kanda ning 12% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
6.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 350 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 250 eurot.
7.Mõista M. R.lt (R.) välja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud 88% ulatuses, s.o summas 308 eurot.
M. R. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 308 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
11.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants nõuab 18.10.2022 hagis M. R.e vastu 190,51 euro põhivõlgnevuse, 30 euro sissenõudmiskulude, 30,47 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise väljamõistmist. 2(5)
Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 05.01.2018 sõlmitud liitumislepingust nr xxx ning 10.04.2019 sõlmitud liitumislepingust nr xxx. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. 30.09.2021 loovutas Elisa Eesti AS kostja vastu nõude OÜ-le Aktiva Finants.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.10.2022 määrusega. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.10.2022 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 04.11.2022, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 02.12.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.
4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudekulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Hageja ei ole hagis märkinud, millal leping lõppes ning hagist ei nähtu millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis. Samuti ei nähtu hagist millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis, mis registritesse hageja päringuid tegi, mis päringute tasu oli ning millised olid võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja ei ole hagis kirjeldanud ühegi toimingu sisu. TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult
3(5)
põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja mis konkreetsetel aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 250,98 eurot, s.o põhivõlg 190,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30,47 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 220,98 eurot, s.o põhivõlg 190,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30,47 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 88% ((220,98 x 100) / 250,98). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 88% ulatuses kostja kanda ning 12% ulatuses hageja kanda.
6.Hageja on esitanud hagis taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas on hageja esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro ja õigusabikulude 360 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 460 eurot.
7.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
8.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind on käesolevas asjas 266,22 eurot ning esindajatasu summas 360 eurot ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 250 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku
4(5)
kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 250 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 110 euro ulatuses rahuldamata.
9.Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 350 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 250 eurot, millest kostja kanda jääb 88% ulatuses ehk 308 eurot (350x88%). Seega hageja kantud menetluskulud summas 42 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 tulenevalt.