Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 06.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-122178/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.12.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1084

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-122178

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-122178

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Txxxx Pxxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

402,33 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Pxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Txxxx Pxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 359,95 eurot, millest 284,75 eurot on kompromissisumma (sh põhinõue 265,59 eurot, enne 17.11.2021.a sissenõutavaks muutunud viivised 9,16 eurot), sissenõudmiskulu 25 eurot ning 50,20 eurot seisuga 06.12.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista kostjalt Txxxx Pxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt (s.o 265,59 eurot) alates 07.12.2022. a kuni põhivõla täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista kostjalt Txxxx Pxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 10.11.2022. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 17.11.2021. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 25017117. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt Tele2 liitumislepingust nr 852251036 (15.02.2020. a), mille alusel kostja võlgnes hagejale 265,59 eurot ja viivised 10,16 eurot. Kuna kostja võlgnevust tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest, s.o summas 1 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Kostja kohustus tasuma kompromissisumma 274,75 eurot (265,59+9,16). Lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.01.2022. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja kohustub tasuma viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivis alates 26.01.2022. a kuni 29.08.2022. a kujuneb 34,42 eurot. Hageja taotleb sissenõudekulude hüvitamist summas 25 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 578 lg 1, § 30 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kompromissisummas 284,75 eurot (sh põhinõue 265,59 eurot ja enne 17.11.2021.a sissenõutavaks muutunud viivised 9,16 eurot), sissenõudmiskulu 25 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 06.12.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 50,20 eurot (34,42+15,78). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 07.12.2022. a viivise põhivõlalt kuni põhinõude (265,59 eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06%

päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 580 eurot, s.o 140 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 700 eurot. Põhjendatud on ka menetluskulu 20 eurot, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (TsMS § 4842). Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 400 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.