Viru Maakohus kuulutas 09.02.2017 kohtumäärusega välja füüsilise isiku I. G. pankroti. 13.07.2017 kohtumäärusega kinnitas kohus pankrotiasjas jaotusettepaneku ja I. G. pankrotimenetluses olevad II järgu tunnustatud nõuded on järgmised: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) tunnustatud nõue 420 eurot, jaotis 7,05%; AS Swedbank AS tunnustatud nõue 5515,57 eurot, jaotis 92,55%, Tallinna linn tunnustatud nõue 24 eurot, jaotis 0,40 %; kokku on tunnustatud nõuded summas 5959,57 eurot, jaotis 100%, mille ulatuses ei ole eelnimetatud võlausaldajad raha saanud. 17.08.2017 lõpetas kohus I. G. pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. Kohus algatas I. G. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku 1(5)
täitma ise usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikul lasus kohtule üks kord aastas aruande esitamise kohustus (so 17.08).
2.I aruanne: Esimese aruande esitas võlgnik 06.03.2018, vastavalt 19.09.2018 kohtunõudele esitas võlgnik tähtaegselt 08.10.2018 täiendavad tõendid ning aruande. II aruanne: 28.08.2019 kohtunõudes kohustas kohus esitama võlgnikku aruande, sest võlgnik ei olnud ettenähtud tähtajaks, so 17.08.2019 aruannet esitanud. 04.09.2019 täiendas kohus AS Swedbank taotlusest tulenevalt kohtunõuet ning aruanne tuli esitada 28.10.2019. Teine aruanne saabus kohtusse alles 05.11.2019, seega tähtaega ületades. III aruanne: kolmanda aruande esitamiseks tegi kohus 19.08.2020 võlgnikule kohtunõude, aruande esitamise tähtajaks oli 16.09.2020. Kolmas aruanne saabus kohtusse 08.09.2022, seega esitas võlgnik kolmanda aruande alles kohtunõude järgselt. IV aruanne: neljanda aruande esitamiseks esitas kohus 30.08.2021 kohtunõude, kuna võlgnik ei esitanud 17.08.2021, so tähtaegselt aruannet ning aruande esitamise tähtajaks oli kohtunõude kohaselt 20.09.2021. Kohus tegi 22.09.2021 korduva kohtunõude võlgnikule ja aruanne tuli esitada 25.10.2021. Võlgnik esitas neljanda aruande korduva kohtunõude järgselt 14.10.2021. V aruanne: viienda aruande saamiseks tegi kohus võlgnikule 19.08.2022 kohtunõude, kuna võlgnik ei esitanud ettenähtud tähtajal 17.08 aruannet, kohtunõude järgi tuli aruanne esitada 01.09.2022. Võlgnik esitas viienda aruande ka kohtunõude järgselt hilinemisega, so 05.09.2022.
3.06.10.2022 esitas I. G. kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
4.10.10.2022 vastuses märkis Tallinna linnakantselei, et I. G. ei ole pankrotimenetluse algusest, so alates 2017 Tallinna linnale võlgnevust summas 24 eurot tasunud. Kuna I. G. ei ole rahalisi kohustusi Tallinna linna ees täitnud, siis oldi seisukohal, et I. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust.
5.14.10.2022 teatas Maksu- ja Tolliamet, et pankrotimenetluses on Eesti Vabariigi nõude katteks laekunud 404,34 eurot ning seisuga 14.10.2022 on nõude jääk 15,66 eurot. Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid I. G. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning Maksu- ja Tolliamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
6.AS Swedbank palus 14.10.2022 seisukohas lõpetada I. G. kohustustest vabastamise menetlus ning jätta I. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. AS Swedbank tunnustatud nõude osa on summas 5515,57 eurot ning võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud AS-ile Swedbank ühtegi väljamakset. Võlgnikule laekus 16.03.2021 II pensionisambast väljamakse summas 3273,09 eurot. Tegemist on sissetulekuga, mille osas tuleb teha võlausaldajatele väljamakseid, seaduses ettenähtud määras, so 75% sissetuleku osast, mida saab arestida. Kuna võlgnik ei ole menetluse kestel väljamakset teinud, on võlgnik rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 3-5 tulenevat loovutuskohustust. Mistahes seaduslik alus väljamaksete tegemata jätmiseks võlgnikul puudus. Võlgnik on eeltoodust tulenevalt rikkunud võlausaldaja huve. Võlgnikule pidi olema mõistetav, et rohkem kui 3200 euro suuruse pensioniraha väljamaksel tuleb tal osa rahast loovutada võlausaldajatele. Seda enam, et kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel ei olnud võlgnikul olnud piisavalt sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on 13.10.2021 esitatud aruandes märkinud, et on 100% töövõimetu, kuid ei ole esitanud vastavat tõendit. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik vähemalt osa kohustustest vabastamise menetluse kestusest olnud osaliselt töövõimetu ehk võlausaldaja hinnangul oleks võlgnikul olnud võimalik vähemalt osalise tööajaga töötada (arvestades, et võlgnikul on nii B, C, E kategooria juhiload kui ka tõstukijuhi load ning ta omab töökogemust erinevatel aladel). Vastavalt kuni 30.06.2022 2(5)
kehtinud PankrS § 173 lg-le 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuivõrd võlgnik on olnud aga kogu menetluse töötu, on ta rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on tagada läbipaistvus, mis kätkeb endas võlgniku ning usaldusisiku koostööd kohtuga. Seetõttu on võlgnik kohustatud kohut teavitama oma tegevusest ning majanduslikust seisundist. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud aruanded sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta aga vaid kohtunõuetele järgnevalt. Lisaks nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõtetelt mitmed laekumised isikult X, mida võlgnik oma aruandes selgitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hinnangul võlgnik rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust, kuivõrd ei ole käitunud läbipaisvalt. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks kohustuste rikkumine süüliselt. Võlausaldaja hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik ei ole käitunud menetluse kestel läbipaistvalt ega täitnud korrektselt temal lasuvaid kohustusi.
7.18.11.2022 toimunud kohtuistungil teostas kohus võlgniku ärakuulamise. Ärakuulamisel märkis võlgnik, et on 61-aastane, elab alates 2015 üürikorteris asukohaga xxx, üüri maksmise kohustust ei ole, tasub üksnes kommunaalteenuste eest (talvel on kommunaalteenused ca 100 eurot, hetkel 70 eurot). Aruannetes esitatud andmed on võlgniku kinnituse kohaselt õiged ning võlgnik ei ole midagi varjanud. Võlgnik ei ole alates võlgadest vabastamise menetluse algatamist kuni käesoleva ajani tööl käinud, kuna tal on invaliidsus ning ta on 100% ulatuses töövõimetu ning tervislik seisund ei võimalda töötada. OÜ Pallantis Grupp ei võtnud võlgnikku tööle, mujale ei ole tööle saada proovinud. Sissetulekuteks on töövõimehüvitis 500 eurot, 40 eurot ravimihüvitis ning lisaks saab haigekassalt invaliidsust. Võlgnik osundas, et tema nimel on 4 sõidukit (Volvo Jeep, Reanult jm), kuid talle on hiljem antud tõend Maanteeametist, et tema nimele ei kuulu sõidukeid. Pensionikeskusest saadud II samba pensioni väljamakse 3273,09 euro eest lasi võlgnik hambad suhu pannu, kuna ta ei saanud rääkida. Võlgnik oli seisukohal, et viidatud väljamakse oli tema kogutud pension ja sellest ei pidanud ta väljamakseid tegema võlausaldajatele. Kohus selgitas võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse ajal tuleb võlgnikul teha kõik endast olenev, et vähendada võlgnevust ning viie aasta vältel oli võlgnikul võimalus teha väljamakseid, kuid võlgnik ei ole seda teinud. Võlgnik ei osanud selgitada, miks ta on pangakontoväljavõttest nähtuvalt teinud ülekande Dle. 2022 sularaha väljavõtmiste osas märkis võlgnik, et võttis sularaha kontolt välja seetõttu, et mitte raha arvel hoida, sularaha eest ostis ta toiduaineid, riideid. X on teinud võlgniku arvelduskontole makseid, mille osas märkis võlgnik, et viidatud isik aitas tal tasuda kommunaalteenuste eest ning hiljem andis võlgnik talle raha tagasi. Võlgnik oli märgitud isikule abiks kodutöödel, kuna isik on halvatud. Võlgnik andis kohtuistungil allkirjastatud vande.
Kohtumääruse põhjendused 3(5)
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).
9.I. G. kohustustest vabastamise menetlus algatati 17.08.2017 kohtumäärusega ja 17.08.2022 saabus kohustustest vabastamise menetluses 5. aastat ning 06.10.2022 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik I. G. ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi täitnud ja võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 3 ja 4 sätestatud kohustust ning võlgnik on PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatu kohaselt rikkunud süüliselt oma kohustusi, mis on ette nähtud PankrS §-s 173 ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
10.PankS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 18.11.2022 toimunud kohtuistungil ära võlgniku, kes kinnitas, et ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik ei ole Tallinna linnakantseleile pankrotimenetluses alates 2017 väljamakseid teostanud ning tasumata on endiselt 24 eurot. Tallinna linn oli seisukohal, et kohustuste täitmata jätmisest tulenevalt puudub alus kohustustest vabastamiseks. Maksu-ja Tolliamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada, nõude katteks on laekunud 404,34 eurot (kohtu märkus: mida võlgnik ei ole ise vabatahtlikult maksnud) ja nõude jääk on 15,66 eurot. AS Swedbank oli seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole AS-ile Swedbank võlgnik väljamakseid teinud ning võlgnevus on endiselt 5515,57 eurot. Lisaks märkis AS Swedbank, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 sätestatut, kuna võlgnik ei ole II pensionisambast saadud laekumisest teinud väljamakseid ning ei ole esitanud 100% töövõimetuse kohta tõendit ja võlgnikul oli võimalus vähemalt osalise tööajaga töötada, kuid võlgnik on kogu menetluse aja olnud töötu, mistõttu rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-t 1.
11.Käesolevas menetluses täitis võlgnik usaldusisiku ülesandeid ise ning PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Usaldusisikule ei pea võlgnik 4(5)
üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku arvelduskontole laekus 16.03.2021 AS-ilt Pensionikeskus II pensionisamba osakute väljamakse summas 3273,09 eurot. Vastav sissetulek on täitemenetluses arestitav ning II pensionisamba väljamakse arvelt oli võlgnikul seega võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Kohus selgitas eelnevat 18.11.2022 toimunud kohtuistungil. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ta ei ole võlausaldajatele eelmärgitud laekumisest väljamakseid teinud. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et tegemist on tema kogutud pensioniga ja pensioniosakutest saadu arvelt maksis ta hammaste paneku eest, kuna võlgnik ei saanud ilma hammasteta rääkida. Kohtu hinnangul ei ole eelviidatud võlgniku selgitused põhjendatud. Võlgnik ei ole veenvalt suutnud kohtule põhjendada ka Dle 18.05.2021 tehtud kaardimakse summas 255 euro vajalikkust. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et viiest aruandest on võlgnik esitanud tähtaegselt vaid ühe, ülejäänu osas on kohus kohtunõudega (mh ka korduvalt) kohustanud võlgnikku aruandeid esitama ning kohtunõudes määratletud tähtaegu võlgnik enamjaolt järginud ei ole. Kuivõrd võlgnik ei ole põhjendanud eelmainitult kaardimakse teostamise vajalikkust ja pensioniosakute väljamaksest ei ole võlgnik teinud eraldisi võlausaldajatele, siis on võlgnik PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt süüliselt rikkunud oma kohustusi PankrS § 173 lg 4 järgi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist (PankrS § 171 lg 2 p 4). Lisaks märgib kohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal, so viie aasta vältel vähimalgi määral üles näidanud tahet võlgnevuste vähendamiseks. Asjas esitatud Töötukassa tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik 100% töövõimetu, mistõttu saanuks võlgnik vastavalt oma tervislikule seisundile osalise ajaga töötada, kuid võlgnik on viie aasta jooksul olnud töötu, mistõttu on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatut. Seega on täidetud PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning eespool kirjeldatud kohustuste rikkumisest tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus jätab rahuldamata võlgniku I. G. taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja keeldub I. G.t pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
12.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku I. G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus I. G. usaldusisiku kohustustest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.