Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-116257

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-22-116257 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Renovum OÜ esitas 09.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 724.41 euro saamiseks. Kohus tegi 12.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12.08.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 26.08.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Renovum OÜ esitas 30.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse M M vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 539.08 eurot, intress summas 405.08 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 20 eurot, seisuga 30.08.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis summas 262.07 eurot, viivis alates 31.08.2022 põhinõudelt summas 2 539.08 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas ja menetluskulud kokku summas 1 051 eurot, sealhulgas hageja poolt tasutud riigilõiv summas 445 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 576 eurot (koos käibemaksuga) ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja M E OÜ vahel 23.08.2021 sõlmitud kliendilepingust nr xxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised tagasimaksed, mille tulemusena M E OÜ loovutas 12.04.2022 kostja vastased nõuded Renovum OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 09.09.2022 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule põhistatud kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

2-22-116257 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule M M’ile makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: − 12.05.2022 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; − 16.05.2022 aadressil xxx - tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; − 06.07.2022 aadressil xxx - tagastatud - ei ela/asu aadressil; − 16.05.2022/ 06.07.2022 saadetud teavitus e-posti aadressil xxx – puudub vastus. Varasemas menetluses xxx korteriomanik kinnitas 04.04.2022, et võlgnik elab antud aadressil. Varasemas menetluses kohtutäituri info, et võlgnik ei ela enam aadressil xxx, seal uued elanikud. Võlgnik teatas 09.05.2022 e-posti aadressilt xxx, et ei viibi juba pikemat aega Eestis, tuleb juuni alguses. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile E V , kes tagastas need 25.07.2022 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil. Aadressi oli lisaks kontrollitud 13.07.2022, mil oli jäetud teade dokumentide hoiustamise kohta postkasti. Aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid 09.09.2022 tähtsaadetisena aadressile xxx, kust need on tagastatud – hoiutähtaja möödumisel (14.10.2022). Täiendavalt on Harju Maakohus edastanud kostjale menetlusdokumendid 21.10.2022 e-posti aadressidele xxx ja xxx. Üheltki kohtule teadaolevalt aadressilt ja e-posti aadressilt ei ole menetlusdokumente võimalik kostjale edastada. Kohtul õnnestunud kostjale M M’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus tegi kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks. Eeltoodust tulenevalt Harju Maakohus otsustas 02.11.2022 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise ning toimetas määruse kostjale kätte avalikult, st väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 539.08 eurot, intress summas 405.08 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 20 eurot ja seisuga 30.08.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis summas 262.07 eurot ning täiendav viivis alates 31.08.2022 põhinõudelt summas 2 539.08 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-22-116257 Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 445 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 576 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 130 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamiselt 325 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 455 eurot, Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 480 eurot, millele lisandub käibemaks summas 96 eurot ehk kokku 576 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.