Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu 125 euro 40 sendi, sissenõudmiskulude
euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
169 eurot 1 sent
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond. Hageja lepinguline esindaja: C. K. e-post XXX Kostja: A. A, isikukood XXX; elukoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu 125 euro 40 sendi, sissenõudmiskulude 25 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista A. A. (A.) aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:
2.1.143 eurot 98 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 125 eurot 40 senti, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis 18. augusti 2022 seisuga summas 8 eurot 58 senti);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt 125 eurolt 40 sendilt alates 19. augustist 2022 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A. vastu rahuldamata osas, milles aktsiaselts PlusPlus Capital palub mõista A. A. välja sissenõudmiskulu suuremas summas kui 10 eurot.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 91% A. A. ja 9% aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
7.Mõista A. A. (A.) aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 240 eurot 24 senti.
8.Mõista A. A. (A.) aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi A. A. (kostja) vastu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud seadmekindlustuse lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 125 eurot 40 senti, sissenõudekulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 8 eurot 58 senti ning viivised alates 19. augustist 2022 kuni põhinõude 125 euro 40 sendi jäägi täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja XX.XX.XXXX seadmekindlustuse lepingu nr XXX, mille alusel XXX kohustus pakkuma kostja seadmele kindlustust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. XXX esitas kostjale osutatud teenuse eest arveid. Kostja oli kohustatud tasuma arved arvetel märgitud tähtajaks. Kostja jättis tähtaegselt tasumata alljärgnevad arved: arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 74 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti ja arve nr XXX summas 12 eurot, kokku 125 eurot 40 senti.
XXX loovutas 25. jaanuaril 2022 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja saatis 2. veebruaril 2022, 2. märtsil 2022, 29. märtsil 2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX võlateatised. Hagejal tekkis seetõttu kahju 25 eurot. Hageja arvestab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist alljärgnevalt: Arve nr
Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale 11. novembril 2022 isiklikult allkirja vastu kätte. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja XX.XX.XXXX seadmekindlustuse lepingu nr XXX, mille alusel XXX kohustus pakkuma kostja seadmele kindlustust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. XXX esitas kostjale osutatud teenuse eest arveid. Kostja oli kohustatud tasuma arved arvetel märgitud tähtajaks. Kostja jättis tähtaegselt tasumata alljärgnevad arved: arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 74 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti, arve nr XXX summas 9 eurot 68 senti ja arve nr XXX summas 12 eurot, kokku 125 eurot 40 senti. XXX loovutas 25. jaanuaril 2022 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja võib nõuda kostjalt seadmekindlustuse lepingu nr XXX ning VÕS 422 lg 1, § 108 lg 1 ja § 164 lg 1 ja 2 kohaselt seega 125 euro 40 sendi tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt alates iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast
kuni 18. augustini 2022 viivist kokku 8 eurot 58 senti. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda kostjalt viivist alates 19. augustist 2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja väitel tekkis hagejal kostja rikkumise ja kostjale sellest tulenevalt 2. veebruaril 2022, 2. märtsil 2022 ja 29. märtsil 2022 võlateatiste saatmise tõttu kahju 25 eurot. Tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudmine on VÕS §-s 1132 sätestatud ulatuses piiratud. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 punktides 1 – 3 sätestatud ulatuses. VÕS §-s 1132 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on VÕS § 1132 lg 6 järgi tühine. Hagiavalduse kohaselt kohustus XXX pakkuma kostja seadmele kindlustust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Leping ei saanud seega lõppeda lepingu alusel kostjale esitatud arvete tasumise tähtaja möödumisega. Hageja ei too hagiavalduses välja, kas ja millal leping lõppes. Ainuüksi sellest, et hageja viitab võla sissenõudmiskulude nõude juures VÕS § 1132 lg 2 punktile 1, ei tulene, et leping on lõppenud. Kuna hageja ei väida, et leping on lõppenud ega märgi ka millal leping lõppes, ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõude puhul võimalik lähtuda VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatud piirmääradest. Hageja võla sissenõudmiskulude nõude osas tuleb lähtuda VÕS § 1132 lõikes 1 sätestatud võla sissenõudmise kulu piirmääradest. Hageja saatis kostjale kolm võlanõuet. Kuna lepingu kehtivuse ajal saab võla sissenõudmiskulusid nõuda üksnes juhul, kui tarbijale on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletuskiri, on 2. veebruari 2022 võlateatis tasuta meeldetuletuskiri, mille eest hageja ei saa hüvitist nõuda. Hageja saab VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 1 alusel nõuda 2. märtsi 2022 ja 29. märtsi 2022 võlateatiste eest kokku 10 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulud tuleb seega rahuldada summas 10 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue jääb ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Hagi rahuldati ligikaudu 91% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.
6.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning esindajakulu 420 eurot (käibemaksuga).
7.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja esindajakulu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud 144 euro ulatuses (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on seega kokku 264 (100 + 20 + 144) eurot.
8.Kostja ei vastanud hagile. Kostjal ei saa olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
9.Kuna kohus jättis 91% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 240 eurot 24 senti (264 * 0,91]. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.