Võlaõigus › Kompromissilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.11.2022. Hagiavaldus koos lisadega ja 04.11.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus on kostja kätte toimetatud 14.11.2022 TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel (teises käimasolevas tsiviilasjas nr 2-22-13338 kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile, mis on märgitud kohtuotsuse päises). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 28.11.2022 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda 2(4)

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 578 lg 1 ja 2 kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1813,33 eurot, enne 09.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 357,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1813,33 eurolt alates 11.03.2022 kuni 01.11.2022 256,77 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, edasiulatuv viivis alates 02.11.2022 0,06% päevas põhinõudelt 1813,33 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud järgmiste nõuete osas: põhivõlgnevus 1813,33 eurot, enne 09.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 357,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1813,33 eurolt alates 11.03.2022 kuni 01.11.2022 256,77 eurot, edasiulatuv viivis alates 02.11.2022 0,06% päevas põhinõudelt 1813,33 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist pärast lepingu ülesütlemist 35 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on esitanud nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis eeldab, et poolte vahel olev leping on lõppenud. Kohus märgib, et 09.12.2021 kompromisslepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma ja võlgnevus tuli kostjal tasuda maksegraafiku alusel. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et kostjaga sõlmitud lepingut oleks üles öeldud ning sellest tulenevalt ei kohaldu VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestatu. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise aluseks on VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus loeb 21.03.2022 meeldetuletuse tasuta meeldetuletuskirjaks ning 16.05.2022 ja 06.07.2022 meeldetuletuskirjade eest on hagejal õigus nõuda hüvitist 10 eurot (5+5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmiskulu nõude 25 euro ulatuses rahuldamata. Kohus rahuldab kokkuvõtvalt hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 09.12.2021 sõlmitud võlatunnistuse/kompromisslepingu nr 25019199 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1813,33 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, enne 09.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 357,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1813,33 eurolt alates 11.03.2022 kuni 01.11.2022 256,77 eurot, edasiulatuv viivis alates 02.11.2022 0,06% päevas põhinõudelt 1813,33 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja 3(4)

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud kokku summas 825 eurot (sh riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot, õigusabikulud 420 eurot, sh käibemaks). Kohus märgib, riigilõiv summas 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 1,02 % ulatuses ja kostja kanda 98,98 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 645 eurot (385+20+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 638,42 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.