Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagiavalduse kohaselt soetas hageja 2018.a novembrikuus Tallinnas, aadressil XXX asuva, kapitaalremonti nõudva kolmetoalise korteri üldpinnaga 65,8 m2. Kapitaalremondi käigus kuulusid teostamisele järgmised tööd: elektrijuhtmestiku täielik väljavahetamine; seinte, lagede, põrandate tasandamine; tapeedi ja seinoxi seinapanek ning värvimine; aknapalede viimistlus kolmel aknal; laminaadi ja põrandaliistude paigaldamine; karkassi ja gyproci paigaldamine vannitoas ja tualettruumis, seinad; gyprocist ripplae paigaldamine koridoris; vannitoa ja tualettruumi plaatimine keraamilise plaadiga; sanitaartehnika paigaldamine vannitoas ja köögis; köögiosa keraamilisest plaadist tagaseina paigaldamine; kuue ukse vahetus koos uksekarpidega, ukseliistude paigaldamine; ukseavade sobitamine uksekarpidega; rõdul olevate pragude pahteldamine, rõdupoolsete akna- ja uksepalede viimistlus, rõdu värvimine; vee- ja kanalisatsioonitorude vahetus vannitoas; ripplae paigaldamine vannitoas; prügi väljavedamine; põrandakütte paigaldamine vannitoas; ventilatsioonitoru ja gyprocist kööginurga paigaldamine. Kapitaalremondi tegemiseks pöördus hageja 2019.a veebruarikuus, tuttavate soovitusel, kostja M Di poole, kes veenis hagejat, et ta on ehitusfirma omanik ning et kõik võimalused ning load eelloetletud tööde täitmiseks on tal olemas. 2019.a veebruarikuus sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja DMV OÜ teostama eelloetletud tööd tähtajaks 15.05.2019. Juunikuus oli hagejal juba kokkulepitud XXX korteri müügilepingu sooritamine. Töövõtu üldiseks

hinnaks määrati, sõltuvalt materjalide maksumusest, 13500 - 14500 eurot, millest 6000 – 7000 eurot pidi moodustama materjalide, 7500 eurot aga tööde maksumus. Peale lepingu sõlmimist andis hageja kostjale M Dile üle korteri võtmed ning regulaarselt kontrollis tööde käiku, tehes tööde täitjatele ning ka M Dile õigeaegseid märkusi tööde hulgaliste puuduste kohta. Kostjad märkustega nõustusid, lubades need parandada, kuid ei parandanud. Ilmudes korterisse 2019.a märtsikuus avastas hageja, et tööde käigus paigaldatud uksekarbid on kiivas, mistõttu ükski paigaldatud ustest ei sulgunud. Hageja teatas kohe kostjatele telefoni teel, et selline töö teda ei rahulda. Esindaja tunnistas tööde ebakvaliteetset täitmist ning järjekordselt veenis hagejat, et kõik saab parandatud, uksed vahetatakse. Hageja poolt korteri külastamisel järgmise päeva õhtul olid uksed maha võetud ja laotud toa nurka. Umbes kahe nädala jooksul pärast seda mitte keegi korterisse ei ilmunud ega hagejaga ühendust ei võtnud. Hageja kõnedele ei vastatud. Hiljem viidi uksekarbid koos ukseliistudega korterist välja, kuid midagi ei parandatud ning korterisse enam ei ilmutud. Tööde katkestamise hetkeks on jäänud tegemata järgmised tööd: ei ole paigaldatud rõduukse lävepakku, rõdu remont on tegemata (akna- ja ukseümbruse pahteldamine, värvimine); ei ole paigaldatud ripplage, valgustus vannitoas ning sanitaartehnika (vann, kraanikauss, wc pott, segistid) on ühendamata; paigaldamata on jäänud 17 jooksvat meetrit põrandaliiste; paigaldamata on väljatõmbeseadmete ventilaatorid köögis ja vannitoas; paigaldamata on 6 ust koos karpidega ning ukseliistud (5 ust koos uksekarpide ja -liistudega demonteeris kostja DMV OÜ ebakvaliteetse paigaldamise tõttu); vannituba on jäänud lõpuni plaatimata (ligikaudu 5 m2 on plaatimata); põrandasoojustuse termoregulaator ei ole ühendatud; paigaldamata on veemõõtjad, segisti ja köögikraanikausi kanalisatsioon; plaadid on paigaldamata köögimööbli kohal asetsevale seinaosale; paigaldamata on lülitid ja pistikupesad köögis (12 tk), valgustid (3 tk); lõpuni on jäänud tegemata juhtmete kinnitus trepiplatvormil (ei ole paigutatud elektritehnilisse karpi). Vaatamata hageja korduvatele märkustele ja nõudmistele puuduste kõrvaldamiseks pärast tööde lõpetamist ebakvaliteetselt teostatuks ja parandamata on jäänud järgmised tööd: esikupõranda plaat on lõhutud. Ukselävepaku laius ei võimalda kinni katta kostja M Di poolt lõhutud põrandaplaati koridoriukse juures, ilma et moodustuks 1,5 cm laiune pragu. Nõutav on laiema ukselävepaku leidmine ja muretsemine; ebaühtlaselt on pahteldatud (tasandamata jäänud) seinad kahes toas ja koridoris, mis segab põrandaliistude tihedat asetsemist vastu seina ja ukseliistude paigaldamist (5 ust) mis rikub oluliselt ruumide esteetilist välimust; elutoa aknalaud on vigastatud, sellel on kaks kildu küljest ära tulnud. Vajalik on aknalaud välja vahetada koos palede parandamisega pärast defektse aknalaua demonteerimist, aknapaledel on praod, 3 tk; valesti on tehtud vee- ja kanalisatsiooni väljaviigud vannitoa kraanikaussi all, mille tulemusel osutus võimatuks kraanikaussi paigaldus ja torustikuga ühendamine. Valesti on paigaldatud seina wc-poti raam, mille tulemusel osutus võimatuks paigaldada wc-pott seinaga paralleelselt ning vertikaalasendisse. Tuli täielikult demonteerida vannitoasein koos remondi käigus paigaldatud gyproci ja keraamiliste plaatidega, vee- ja kanalisatsiooniviikude asukohta tuli muuta, gyproc ja plaadid uuesti paigaldada. Pärast vannitoa gyprocist seina demonteerimist selgus, et oli kasutatud väiksemate kõrgusmõõtudega gyprocplaate ning need olid omavahel ühendatud laminaatlaudade abil; põrandasoojustuse termoregulaatori paigalduspesa (lüliti kõrval) on ette valmistatud tehnoloogia rikkumisega. Lülitipesa tuli ümber paigaldada vajaliku vahemaa kaugusele ja eelmine lülitipesa asetsemiskohal olev sein tuli remontida, puudub temperatuurianduri kaitsekate; puuduvad elektrijuhtmestiku ümberpaigaldamise tööjoonised ning kaetud tööde fotod, kilbiskeemid, pistikupesade ja lülitite paigaldamisel on kasutatud gyproci kruvid, mitte aga neid mis on tehnoloogiliselt ette nähtud. Pärast köögis asuvate kaablite vigastust (elektri-,

televisiooni- ja internetikaabel) on CAD (internetikaabli) elektrijuhtmed seinas ühendatud ilma ühenduskarbita, ei ole järgitud pistikupesade ja lülitite (9 tk) paigaldamise mõõte ja kõrgusi nende vastavuses olekuks köögimööbli projektiga. Hagejal on tekkinud põhjendatud kahtlused selles osas, et kas töid teostanud isikutel on olemas selleks vajalikud teadmised ning et kas nad on järginud elektritöödeks vajalikke nõudeid; valesti, kiivas asendisse ja piludega on paigaldatud viis uksekarpi, mis takistavad uste normaalselt avamist ja sulgemist. Karbid ja liistud on kostja DMV OÜ poolt demonteeritud, kuid uusi pole paigaldatud; tootjapoolse tehnoloogia ja instruktsioonide jämeda rikkumisega on paigaldatud laminaat kogu korteris. Sealhulgas laminaadi paigaldamise ettevalmistus on tehtud mittekohasest materjalist, mis toob kaasa laminaadi purunemise. Vaja on laminaadi, põrandaliistude, kompensaatori, aluspõranda, uksekarpide demonteerida, paigaldada OSB3 18 mm. soonega aluspõrand, kompensaator, laminaat, põrandaliistud, uksekarbid, uksed ning teostada võimalikud maalritööd. Osa loetletud puudustest, näiteks elektritööde ning laminaadi paigaldamise osas ilmnenud puudused õnnestus tuvastada vaid kohale kutsutud asjatundja abil. Samaks ajaks, st. tööde teostamise lõpetamise hetkeks, olid hageja poolt kantud kulud töövõtulepingu raames üldsummas 14409 eurot, mis vastab poolte poolt kokkulepitud töövõtu maksimaalsele hinnale. Sellest summast 6529 eurot oli üleantud kostja DMV OÜ seaduslikule esindajale (ka teine kostja) DMV OÜ poolt soetatud materjalide maksumuse hüvitamiseks, 5000 eurot tasus hageja töö eest ning materjalid summale 2880 eurot ostis töövõtu raames hageja ise. Kuna korteri remondi tegemine oli hagejale jaoks selleks ajaks hädavajalik XXX korteri kiire vabastamise vajaduse tõttu (ostjaga oli kokkulepitud tehingu sõlmimine 2019.a juunikuu alguses), hakkas hageja tegema töid oma jõududega, millest andis kostjatele ka teada, nõudes töövõtu täitmiseks ning puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist, mis moodustasid algselt 2930 eurot. Kostjad tööde mittetegemist ega ebakvaliteetset tegemist ei vaidlustanud. Kuid nad ei nõustunud parandamise maksumusega, nõustudes hüvitisega summas vaid 430 eurot. Kuna kokku leppida kostjatega iseseisvalt ei õnnestunud, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks juristi poole, mis tõi kaasa kulusid õigusabile suuruses 700 eurot. Arvestades töövõtulepingu rikkumiste olulisust, samuti seda, et kostja DMV OÜ töötajate jäme ebaprofessionaalsus ei andnud lootust selleks, et kostja on üldse suuteline oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ning ka seda, et kostjad pole peale tööde katkestamist pakkunud mõistlikku lahendust hagejale tekitatud probleemide kõrvaldamiseks, ütles hageja 25.07.2019 töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 ning § 647 lg 2 ja 3 alusel. Poolte läbirääkimiste ajal, kui ka pärast nende lõpetamist hakkasid „remonditud” korteris ilmnema järjest uued probleemid. Näiteks, tekkisid probleemid Interneti ning kaablitelevisiooni ühendusega. Kohale kutsutud STV meister ei saanud probleemi kõrvaldada, kuna tegemist oli Interneti ning telekaabli rikkumisega kostjatelt tellitud kaetud elektritööde tegemise käigus. Tuvastada rikkumise kohad ei õnnestunud uue elektrisüsteemi teostusjooniste puudumise tõttu. 2019.a septembri vihmadest tingitud niiskuse suurendamise tõttu laminaat pundus. Proovides iseseisvalt remontida pistikupesa kus tekkis lühis, avastas hageja keerdus olevad ja isoleerimata jäetud elektrijuhtmed. Kahe ja poole toa ning vanni soojapõranda elektritoide olid ühendatud ühe elektrikilbiga võimsusega 16 amprit, mis ei ole kehtivate normidega lubatud. Lähtuvalt eksperdi soovitustest tööde parandamiseks küsis hageja hinnapakkumist elektri- ning ehitustööde tegemiseks pädevalt ehitusfirmalt, mille kohaselt tööde ümbertegemise maksumus eksperdi poolt soovitatud viisil moodustab 13638 eurot. Kulu eksperditasule moodustas 480 eurot. Seega on hagejale kokku kostjate poolt tekitatud kahju suuruses 14818 eurot (13638 eurot kulud töövõtulepinguga ettenähtud elektritööde ning laminaadi paigaldamise ümbertegemiseks + 700 eurot õigusabile +

480 eurot eksperditasu). Hageja arvates, vastutab kahju eest solidaarselt kostjaga DMV OÜ ka kostja M D, sõltumata tema õiguslikust seosest esimese kostjaga. Just kostja M D on esitanud hagejale eellepingulistes läbirääkimistes teadvalt valed andmed kostja DMV OÜ võimaluste olemasolust töövõtu täitmiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjatelt riigilõiv summas 700 eurot ja esindajakulu summas 5250 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Hageja on esitanud kostjate vastu töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kohus selgitas pooltele kohalduvat õigust ning palus täpsustada asjaolusid 23.11.2020 kirjaga (tlk 93-94). Kohus 11.06.2021 menetluse uuendamise määruses (tlk 129-131) palus pooltel täpsustada omi seisukohti ja veelkord selgitanud tõendamiskoormist ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Asja arutamine toimus 02.11.2022 kohtuistungil vastavalt poolte poolt tähtaegselt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud seisukohtadele ja tõenditele (t lk 180-183).

Pooled ei vaidle töövõtulepingu sõlmimise üle veebruaris 2019 XXX korteri remondiks, mistõttu kohus loeb selle sõlmimise hageja ja kostja 1 vahel tuvastatuks. Kostja 1 on kinnitanud hagejalt 11 529 euro saamist töövõtulepingu tasuna ning nõustunud hageja väitega, et kokku oli tööde maksumuseks 7500 eurot ning koos materjalidega lepitud 13 500 – 14 500 eurot, sõltuvalt materjalide täpsest maksumusest (tlk 1p – hageja väide; tlk 49 alt 3. lõik ja 49p ülevalt 3. lõik).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kohus märgib, et kuigi hageja on eraisik, siis tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes, mistõttu vastavad sätted kohaldamisele ei kuulu. Nimetatud sätte järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud juhul ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes (korteriomandi remontimine), st selline ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile (vt nt RK nr 3-21-80-08, p 15).

Kostja 2 eitab hagejaga igasuguse lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kostja 2 poolt hagejaga töövõtulepingu sõlmimise või kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepinguga ühinemise või selle käendamise kohta mingeid tõendeid. Seega tuvastab kohus, et hageja ja kostja 2 vahel lepingulised suhted puuduvad. Kohus analüüsib kostja 2 vastu esitatud nõuet eraldi allpool punktis 17.

Kostjate 03.04.2020 vastusest (tlk 49, p 3) nähtuvalt vaidlevad kostjad vähemalt osaliselt vastu kokkulepitud tööde mahule. Hageja on esitanud nõude kostja 1 poolt elektrijuhtmete vahetamise ja parketi paigaldamise tööde puudustega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Muude tööde tegemisega või nende puudustega hageja nõue seotud ei ole ning nendega seotud kostja 1 vastuväited võib antud vaidluse lahendamisel tähelepanuta jätta.

Kostjad ei ole oma 03.04.2020 vastuses vaielnud vastu sellele, et töövõtulepinguga

kohustusid nad korteris paigaldama laminaatparketi.

Kostja 1 on tuginenud asjaolule (tlk 50, p 5), et ta omakorda kasutas pooltevahelise töövõtulepingu täitmiseks alltöövõtjana VIP Ehitus OÜ-d (endine ärinimi WIT Ehitus OÜ, kaastatud menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel) ja lisas alltöövõtulepingu (tlk 52-53). Selle kohaselt tellis kostja 1 alltöövõtjalt hageja korteris teostamiseks järgmised tööd: 1) Ettevalmistustööd 2) Demontaaž 3) Tapeedi eemaldamine 4) Maalritööd: krohvimine, pahteldamine, värvimine, tapeetide paigaldamine 5) Vannitoa plaatimine keraamilise plaadiga 6) Laminaadi ja põrandaliistude paigaldamine 7) Elektrijuhtmestiku väljavahetamine 8) Ukse vahetus

08.02.2022 kohtuistungil kinnitas kostjate lepinguline esindaja vastuseks kohtu küsimusele, kas kostja pidi laminaatparketi paigaldamisega ja elektriga seotud tööd tegema, et see kuulus töövõtukoosseisu küll (tlk 159p, 00:13:50-00:14:08).

Tunnistaja O K andis 02.11.2022 istungil ütluseid, et hageja ostis korteri ja tahtis seal teha täisremonti, korter oli sellises seisus, et nõudis täielikku remonti (tlk 186). Tunnistaja V G (hageja elukaaslane) andis 02.11.2022 istungil ütluseid, et ta otsustas koos hagejaga, mida tuleb korteris teha, selleks, et saaks korteris elada. Selle eesmärgiga korter soetatigi, et teha remont ja nad saaksid seal elada, nad soovisid teha kapitaalremondi, teha kõike, vahetada põrandad, elektrijuhtmestik, vannituba ja WC ehitada kokku (tlk 189).

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja 1 kohustust hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel teostama hageja korteris ülal loetletud punktis 10.2 alapunktides 1) - 8) nimetatud tööd. Kostja 1 on kinnitanud, et ta hagejaga töövõtulepingu sõlmis ning omakorda esitanud ise tõendi selle kohta, et ta need tööd alltöövõtu korras tellis. Kostjate lepinguline esindaja on kinnitanud kohtuistungil elektritööde ja laminaadi paigaldustööde kohustust kostjal 1. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et korter vajas kapitaalremonti ja hageja soovis teostada täieliku remondi, et korteris ise elama asuda. Hinnates tunnistajate ütluseid kogumis teiste tõenditega leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et kostja 1 pidi kapitaalremondi raames elektrijuhtmete väljavahetamise teostama alates elektrikilbist kuni korteri sees pistikuteni ja muude elektritarbijateni (nt valgustid jms). Asjas esitatud tõendite valguses ei ole usutav kostja 1 vastuväide, et tema pidi vahetama juhtmed vaid korteris sees, aga mitte ühendama neid kilbis. Hageja eesmärgiks, millest kostja 1 kohtu hinnangul aru sai, oli teha täielik elektrijuhtmete kaasajastamine ehk vahetus, milleks on vaja vastav töö teha kuni kilbini. Kostja 1 vastuväide, et kilbis tööde tegemiseks on vaja plommi asendamine, võib iseenesest olla õige (kuigi selle kohta tõendeid esitatud ei ole), aga see ei välista seda, et kostja 1 ülesandeks ei olnud vastava töö või teenuse tellimine vastava pädevusega isikult.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 sai hagejalt võtmed ja asus veebruaris 2019 korteris remonti tegema vastavalt sõlmitud töövõtulepingule.

Pooltel on erimeelsus selle üle, kas märtsis 2019 keelas hageja kostjal 1 töid jätkamast (kostja 1 väide tlk 49p ülal) või lahkus kostja 1 objektilt töid lõpetamata (hageja väide tlk 1p all ja 2 ülal).

Tunnistaja O K kinnitas 02.11.2022 istungil, et hageja ja kostja vahel oli midagi nende omavahelise suhtega seoses, et remont jäigi tegemata (tlk 186). Tunnistaja V G (hageja elukaaslane) andis 02.11.2022 istungil ütluseid, et tema avastas ühel õhtul korteris töid üle vaatamas käies, et uksed on valesti paigaldatud, need ei avane ja informeeris sellest hagejat, kes omakorda teatas kostjale 2 kui kostja 1 seaduslikule esindajale. Järgmisel päeval tuli tunnistaja korterisse, avastas, et korteris enam kedagi ei ole ja ühes toas olid kõikide tubade uksed ja ukselengid hunnikus. Pärast seda kostja 1 lubas, et nad tulevad tagasi ja teevad kõik korda, umbes nädala jooksul toimus see. Järgmisel nädalal ei võtnud enam keegi telefonikõnesid vastu. Kõik oli planeeritud ja makstud, aga remont jäi lõpule viimata (tlk 189 all).

Hageja on esitanud tõendi, et suhtles aprillis 2019 telefoni teel tihedalt kostjaga 2 kui kostja 1 esindajaga numbril xxx helistades talle 13 korda ja kostja 1 alltöövõtja seaduslikule esindajale P B numbril xxx veel täiendavalt 12 korral, (tlk 72-73). Nimetatud mobiilinumbrite kuuluvus kostjale 1 ja tema alltöövõtjale on tõendatud näiteks kostja 1 poolt esitatud alltöövõtja arvetega kostjale 1 (tlk 54-55p), kus need on näidatud arve saaja ja väljastaja kontaktidena. Lisaks ei ole kostja 1 eitanud ega vaidlustanud numbrite kuuluvust. Hageja kõnede väljavõttest nähtub, et tegemist oli väljaminevate kõnedega ehk hageja helistas kostjale 1 ja tema alltöövõtjale. Kuu jooksul 25 korral töövõtjale ja tema alltöövõtjale helistamine viitab asjaolule, et hageja oli suhtluses aktiivne ja soovis kostjatega kontakti saada. On väheusutav, et hageja helistas kostjatele selleks, et keelata neil objektile tulemast. Pigem on teiste tõendite valguses usutav, et hageja kutsus kostjaid objektile töid lõpetama ja puuduseid likvideerima. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus hageja on kostjale tasunud üle 75% kokkulepitud tasust (üle 11 000 euro kokkulepitud maksimaalsest 14 500 eurost) loobub hageja kostjaga sõlmitud lepingust ilma tööde lõpetamist või puuduste kõrvaldamist nõudmata.

Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et hageja on tõendanud enda väidet selle kohta, et kostja 1 lahkus märtsis 2019 objektilt ilma töid lõpuni tegemata ja aprillis 2019 andis kostja 2 kui kostja 1 esindaja hagejale tagasi korteri võtme. Korteri võtme tagastamine ei tõenda aga seda, et hageja keelas kostjal 1 objektil töid jätkata, vaid seda, et kostja 1 loobus objektil tööde tegemisest ja puuduste kõrvaldamisest. Kostja 1 ei ole enda poolt esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja takistas või keelas tal ilma põhjuseta objektil töid jätkamast ja puuduseid kõrvaldamast või et ta oleks esitanud hagejale nõude mitte takistada teda töid tegemast. Olukorras, kust hageja on enda väite tõendamiseks tõendeid esitanud, ei piisa kostjal 1 hageja positsiooni ümberlükkamiseks vaid eitamisest ja enda paljasõnalistest väidetest.

Kohus asub seisukohale, et sellega kostja 1 sisuliselt keeldus tööde jätkamisest ja lõpetamisest ilma seadusest või lepingust tuleneva aluseta. Kohus leiab, et tegemist oli VÕS § 116 lg 2 p 4 olukorraga, mis andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja 1 ei täida lepingut ka edaspidi. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3).

Hageja nõuab elektritööde ning laminaadi paigaldamise tööde puuduste kõrvaldamiseks ja nende töödega kaasnevate tööde teostamiseks vajalikke kulude hüvitamist 13 638,00 eurot (koos käibemaksuga) hinnapakkumise (tlk 30) põhjal, mis on koostatud asjatundja Hannes Kase arvamuse põhjal (13.01.2020.a. töö nr 020-003E, tlk 24-29). Samuti on hageja kahju

nõude osaks selle asjatundja arvamuse saamise kulu 480 eurot (tlk 31) ja kohtueelse õigusabikulu 700 eurot (tlk 12).

Kohus leiab, et hageja on esitanud hagiavalduses kahju hüvitamise nõude, tuginedes kostja poolt puudustega töö tegemisele ja sellest hagejale tekkinud kahjule.

Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15):

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 1) 2) 3) 4) 5)

Kohtu alljärgnevalt esitataval hinnangul on hageja kahju nõue põhjendatud osaliselt.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 6 kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja on hagiavaldusega esitanud 25.07.2019 kirja (tlk 13-15, tõlge 16-17p), millega soovis tõendada lepingust taganemist seoses lepingu rikkumisega. See on aga allkirjastamata ja ei ole selge, millal ja kuidas on see kostjale 1 või 2 saadetud. Sama on olukord ka teiste hageja poolt esitatud tõenditega poolte e-kirjavahetuse osas (nt tlk 20-21, tõlge 22-23; tlk 142, tõlge 143; tlk 146, tõlge 147) või kompromissipakkumistega (tlk 140, tõlge 141) – kostjad ei ole kinnitanud nende kättesaamist või saatmist ning hageja ei ole tõendanud nende saatmist ega kättesaamist kostja(te) poolt. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et hageja taganes kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingust 25.07.2019 taganemise avaldusega. Samal põhjusel ei ole hageja tõendanud kostja(te)ga kompromissläbirääkimiste pidamist, ühtlasi oleks kohtu arvates vähemalt problemaatiline, aga pigem võimatu, lugeda kompromissläbirääkimistel tehtud avaldusi poole omaksvõtuks faktiliste asjaolude kohta kohtuvaidluses.

Antud asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks kostjalt 1 puudusega töö ümbertegemist enne kohtusse pöördumist selgesõnaliselt nõudnud. Siiski on hagejal õigus nõuda lepingule mittevastava tööga põhjustatud kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus tulenevalt kostja lahkumisest objektilt oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks mingit tulemust, kuna ta ei kavatsenud lepingut täita. Kohus leiab, et hagejal on

õigus nõuda kostjalt 1 kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 115 lg 3 ja § 647 lg 1 ja 3 alusel, kuna kostja lahkus objektilt töid lõpetamata ja puudusi kõrvaldamata ning täiendava tähtaja andmine kostjale ei oleks tulemust andnud.

VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, et nad oleks kokku leppinud mingites kindlates kvaliteedinõuetes, millele kostja 1 tehtav töö peaks vastama. Seega leiab kohus, et töö nõuetelevastavuse hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p 2 kriteeriumist.

Hageja on esitanud kohtule 13.01.2020 Hannes Kase poolt koostatud hinnangu hageja korteri remonditööde kvaliteedist (tlk 24-29), mida kohus käsitleb asjatundja arvamusena TsMS § 293 lg 2 2. ls mõttes. Objekti ülevaatus asjatundja poolt toimus 24.10.2019 (p 2). Nimetatud arvamuses (tlk 24-29) ekspert tuvastas järgmised asjaolud:

1) parketi paigaldustööde käigus on muuhulgas töövõtja poolt rajatud betoonpõranda peale ehitusplaadist (OSB-plaat) laminaatparketi alus. Ehitusplaadist alusele on paigaldatud kahes kihis (5mm ja 3mm) parketi alusvaipa (arvamuse p 6.2.); 2) laminaatparkett ulatub paiguti vastu korteri seinu, parketil puudub liikumisruum siseuste all (uksed on tihedalt vastu parketti), uste all puuduvad parketis deformatsioonivuugid (p 6.3.); 3) lisaks parketi paigaldusele on töövõtja poolt paigaldatud uus tugevvoolukaabeldus, kaabliliinid ei ole veetud konstruktsioonide seest, vaid rajatud parketi aluskatte sees ning paiguti parketi ja seina vahelises vuugis (p 6.4.); 4) ei vasta paigaldatud kahekihiline alusvaip paksusega 8mm (5+3mm) tootja esitatud maksimaalsele alusvaiba paksusele (p 7.2.); 5) maksimaalse alusvaiba paksuse nõue võib olla tingitud eesmärgist piirata pehmest alusvaibast tingitud parketi läbivajumist, mis pikemas kasutuses võib hakata lõhkuma laminaadi laudade lukksulundeid (eriti intensiivsema käigu alades nagu uksealused) (p 7.3.); 6) tootja on nõudnud 10 mm vaba ruumi parketi ja seina vahele soojuspaisumisest tingitud deformatsioonide summutamiseks. Käesoleval juhul on parketi ja seina vaheline vuuk alla 10mm, paiguti on parkett vastu seina ja paiguti täidab vuugi elektrikaabel (p 7.4.); 7) tootja ei näe ette võimalust uste alla mitte teha deformatsioonivuuke (p 7.5.); 8) parketilaua pikemas sihis on lubatud maksimaalne vuukide vahe 11m, käesoleval juhul jätkuvad lauad magamistoast üle koridori teise magamistuppa, moodustades ilma vuugita 11,25m (p 7.6.); 9) kuna ühest magamistoast teise ulatuval parketilaua sihil on üksnes toa ulatuses oleva parketiga erinev soojuspaisumine, tekitab see erinevaid deformatsioone, mis võib hakata parketi lukksulundeid lõhkuma (p 7.7.); 10) ukselengi ja parketi vahel puudub, vastuolus Sisetööde RYL2013 juhisega, vuuk parketi liikumise võimaldamiseks (p 8.2.); 11) paiguti vastu seina olev parkett ning elektrikaabli paiknemine vuugis ei vasta tootja deformatsioonivuukide nõuetele, lisaks soovitab ka RYL deformatsioonivuukide paigutamisist uste alla (p 8.3.); 12) paigaldatud parkett ei vasta Sisetööde RYL2013 nõuetele:

ebapiisavate deformatsioonivuukide laiuse tõttu seinte ääres (mh kaabli paiknemine deformatsioonivuugis), - uste all puuduvate deformatsioonivuukide tõttu, - ukselengide toetumise tõttu ujuvparketile, mis takistab parketi deformatsioone, - mitte tootja juhiste järgi teostatud paigalduse tõttu (p 8.5). 13) kostjal 1 puudub kehtiv majandustegevuseteade elektritööde kohta (p 9.1.), kostja 1 poolt teostatud elektritööd ei ole Majandus- ja taristuministri määrust nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ rikkudes dokumenteerimata (p 9.3.); 14) tagatud ei ole elektrikaablite isolatsiooni terviklikkuse säilimine (p 9.4.). -

Kostja 1 ei ole eitanud, et sellised puudused objektil olid ega seadnud kahtluse alla asjatundja pädevust ega arvamuse objektiivsust. Seega tuvastab kohus asjatundja arvamusele tuginedes, et korteris tehtud paigaldatud laminaatparkett ja elektrijuhtmestik oli seisukorras, mis on loetletud punktis 15.2 1) - 14).

Küll aga on kostja 1 esitanud vastuväite, et kuna tema objektil enam alates märtsistaprillist 2019 töid ei teinud ning hageja jätkas ise tööde tegemist, siis ei tõenda arvamus, et puudused on tingitud kostja 1 ebakvaliteetsest tööst. Kohus leiab, et hageja on vastava kostja 1 kahtluse ja vastuväite ümber lükanud tunnistajate ütlustega.

Tunnistaja O K andis 02.11.2022 istungil ütluseid, et ta teab hageja korteris kolm aastat tagasi teostatud remondi kohta. Kevadel jäi remont seal pooleli, praegu on kõik jäänud samaks, laminaadiga ei tehtud midagi, see krigiseb tänaseni, põrandaga ei ole midagi muutunud. Mingeid töid tehti vaid WC-s ja vannitoas (mis ei puuduta käesolevat vaidlust – allakirjutanud märkus). Peale remonditööde lõppemist tunnistaja külastas korterit periooditi, kolm korda kuus umbes. Ta ei näinud, et keegi midagi teeks seal, kõik on täpselt selline, nagu oli siis, kui kostja 1 sealt lahkus (tlk 186).

Tunnistaja V G andis 02.11.2022 istungil ütluseid, et kui remont jäi korteris pooleli, siis oli seal paigaldatud parkett, vahetatud elektrijuhtmestik, olid värvitud seinad, pandud tapeet seina, köögis oli seinax seinas, vist olid põranda liistud paigaldatud, tubades maalritööd olid tehtud, kaasaarvatud laed. Nad ei ole [korteris] teinud midagi peale vannitoa ja WC, et neid saaks kasutada, olukord on endine. Parketiga on probleem, see krigiseb. Kui kolisime korterisse, tekkis korteris elektrilühis, kui lülitasime külmiku sisse. Pidevalt lähevad korgid läbi. Tunnistaja elab [koos hagejaga] korteris alates sellest, kui kostja tööd seal lõpetas. Ka [sise]uksed pandi tagasi. Juhtmete ning elektrikilbiga ei ole midagi tehtud (tlk 189).

Kohus tuvastab mõlema tunnistaja ütlustele tuginedes, et korteris pärast seda, kui kostja 1 objektilt lahkus ja tööde tegemise pooleli jättis, vaidlusalustes töölõikudes (s.o. laminaatparketi ja elektrijuhtmestiku paigaldusega seoses) ei ole mingeid töid edasi tehtud ega jätkatud ega nendega seonduvaid puuduseid kõrvaldama asutud. Hageja lõpetas mingil määral töid WC-s ja vannitoas ning paigaldas siseuksed, et korteris oleks võimalik elada. Kostja 1 ei ole omapoolseid tõendeid selle kohta esitanud, mis seisus oli objekt ja mis mahus seal töid tehtud, kui ta sealt lahkus. Seega tuvastab kohus, et asjatundja poolt tuvastatud olukord (vt. otsuse punkt 15.2 1) - 14)) oli sama, mis kostja 1 poolt objektilt lahkudes ehk asjatundja poolt tuvastatu esines kostja 1 poolt tehtud töödes.

Kohtu hinnangul tuleneb VÕS 641 lg 2 p 2 kriteeriumist, et laminaatparkett peab

olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja vastavalt heale ehitustavale. Heaks ehitustavaks on ka laialdaselt tunnustatud ehitusnormid, nagu iseenesest RYL2013 võib olla. Elektrijuhtmestiku vahetus peab olema tehtud eelkõige ohutult vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja heale tavale selliselt, et selle edaspidine kasutamine ei põhjustaks ohtu ei inimest tervisele ega varale. VÕS § 641 lg 1 2. lausest tuleneb, et ka VÕS § 641 lg 2 p 2 tingimustele peavad vastama ka elektritööde juurde kuuluvad dokumendid.

Võttes arvesse, et pooltel puudusid kokkulepped konkreetsete kvaliteedinõuete osas, siis ei loe kohus käesoleval juhul siiski puuduseks vastuolu RYL2013 nõuetega, kuna korteri remondi puhul ei pruugi detailse ehitusnormistikuga arvestamise vajadus olla ka töövõtja jaoks enesestmõistetav ja arusaadav. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on laminaatparketi paigalduse puhul puudusteks vastuolu tootja juhtistele järgmiselt: 1) paigaldatud kahekihiline alusvaip paksusega 8mm (5+3mm) ei vasta tootja esitatud maksimaalsele alusvaiba paksusele (p 7.2.); 2) tootja on nõudnud 10 mm vaba ruumi parketi ja seina vahele soojuspaisumisest tingitud deformatsioonide summutamiseks. Käesoleval juhul on parketi ja seina vaheline vuuk alla 10mm, paiguti on parkett vastu seina ja paiguti täidab vuugi elektrikaabel (p 7.4.); 3) tootja ei näe ette võimalust uste alla mitte teha deformatsioonivuuke (p 7.5.); 4) parketilaua pikemas sihis on lubatud maksimaalne vuukide vahe 11m, käesoleval juhul jätkuvad lauad magamistoast üle koridori teise magamistuppa, moodustades ilma vuugita 11,25m (p 7.6.). Asjatundja arvamusele tuginedes (tlk 26p, arvamuse p 7.8, 11) tuvastab kohus, et eeltoodu tõttu ei vasta kostja 1 poolt tehtud parketi paigaldus kogu ulatuses tootja poolt esitatud nõuetele.

Kostja 1 on 08.02.2022 istungil esitanud vastuväite, et laminaatparketi paigaldamisega seotud vead on tekkinud hageja enda juhistest (vt 08.02.2022 istung, tlk 160, 00:29:24; tlk 161, 00:52:07). Samas kostja 1 seda vastuväidet pärast menetluse uuendamist pooltele antud tähtaja jooksul ei esitanud (vt. kostjate 04.08.2021 seisukoht, tlk 148-149). Kohus on samal 08.02.2022 istungil selgitanud (tlk 160p, 00:31:33), et kui kostja esitab VÕS § 641 lg 3 tuginedes vastuväite, et puudused tulenevad tellija poolt hangitud materjalidest või antud juhistest, siis on kostja 1 kohustatud ka tõendama vastavat asjaolu. Kostja 1 peab seega tõendama tellija juhise või materjali alusel töö tegemist ning et ta piisavalt kontrollis vastavat juhist ja materjali ning informeerinud tellijat võimalikest sellest tulenevatest riskidest. Kohus märgib, et käesolevas asjas kostja 1 hageja juhiste ega enda hoiatuste kohta mingeid tõendeid esitanud ei ole, seega kostja 1 ei vabane vastutusest tuginedes VÕS § 641 lg 3.

Elektrijuhtmestiku vahetuse tööde kvaliteedinõuete osas märgib kohus järgmist. Seadme ohutuse seaduse (SeOS, alates 01.01.2019 kehtivas redaktsioonis) § 2 lg 2 p 4 alusel kohaldatakse sellest seadusest tulenevaid nõudeid isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele, seadmetööle elektriseadme puhul. SeOS § 3 lg 1 järgi on seade [---] elektriseade, masin või nendest koosnev tehnosüsteem või muu objekt, milles sisalduv energia või fluidum või millega toimuv protsess tekitab oma olemuse tõttu isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ohu inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale. SeOS § 3 lg 4 kohaselt on elektriseade

elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses. SeOS § 3 lg 7 järgi on seadmetöö seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme kasutamine. Korteri elektrijuhtmestik on kaheldamatult elektriseade SeOS mõttes. Seega kohaldub SeOS antud juhul kostja 1 poolt teostatud hageja korteris oleva elektrijuhtmestiku väljavahetamise tööle. SeOS § 4 lg 1 alusel tuleb seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. SeOS § 4 lg 2 sätestab, et kui õigusaktis ei ole sätestatud täpseid nõudeid rakendatava abinõu kohta, hinnatakse abinõu sobivust hea inseneritava kohaselt. Eeldatakse, et abinõu vastab heale inseneritavale, kui seda soovitatakse Eesti, Euroopa või rahvusvahelises standardis. Standardite puudumise korral hinnatakse abinõu sobivust toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumite kohaselt. SeOS § 6 lg 3 on volitusnorm, mille alusel on Majandus- ja taristuministri määruseg nr 74 kehtestatud „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“ (edaspidi Mtm määrus). Kohus asub seisukohale, et poolte vahel muude või konkreetsemate kvaliteedinõuete puudumisel nimetatud määrus kehtestab nö tavaliselt esitatavad nõuded VÕS § 641 lg 2 p 2 mõttes, millele peab vastama elektritöö käesoleval juhul.

Asjatundja arvamusele tuginedes (tlk 27p, arvamuse p 9.4, 11) tuvastab kohus, et käesoleval juhul on kostja 1 poolt teostatud elektrijuhtmestiku vahetusega seotud tööde puuduseks asjaolud, et esitatud ei ole elektripaigaldise ümberehitust käsitlevaid dokumente, elektritöö teostajal puudub nõutav majandustegevusteade ning tagatud ei ole elektrikaablite isolatsiooni terviklikkuse säilimine. Mtm määruse § 3 lg 3 sätestab, et õigusaktides sätestatud konkreetsete nõuete puudumisel tuleb elektripaigaldise käidu- ja elektritööd teha hea tava kohaselt. Eeldatakse, et head tava on järgitud, kui käidu- ja elektritöödel järgitakse standardis EVS-EN 50110-1 kirjeldatud nõudeid. Mtm määruse § 3 lg 4 kohaselt veendub elektritööd tegev isik pärast elektritöö tegemist mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektripaigaldise, sealhulgas selle osaks oleva elektriseadme, dokumentatsiooni alusel, et elektripaigaldis või tehtud elektritöö vastab nõuetele. Elektritööd teinud isik dokumenteerib enda tehtud töö.

Kostja 1 on esitanud vastuväite, et SeOS § 6 lg 3 alusel antud Mtm määrusega kehtestatud nõuded antud juhul ei kohaldu, kuna tegemist oli tavaisikule lubatud elektritöödega vastavalt Mtm määruse § 1 lg-le 2, millisel juhul määruse nõudeid pole vaja täita. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Mtm määruse § 4 loetleb elektritööd, mida võib teha tavaisik (ehk inimene, kes ei ole ei elektriala isik ega ohuteadlik isik vastavalt Mtm määruse § 2 p 7). Kohus leiab, et mitte üksi loetelus olevatest töödest ei mahu korteri kapitaalremondi käigus elektrijuhtmete väljavahetamise alla. Kostja 1 ise ei ole viidanud konkreetselt, millise punkti alla tema hinnangul see töö võiks sobituda. Kohtu

hinnangul võiks teoreetiliselt ainsana kõne alla tulla Mtm määruse § 2 p 7 (elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras), kuid ka see ei ole antu juhul kohane säte, sest puudub vaidlus selles, et kogu elektrijuhtmestiku vahetus korteri kapitaalremondi hõlmab endas lisaks vana juhtmestiku demonteerimisele ka uue juhtmestiku vedamist, paigaldamist ja pingestamist. Seega ei olnud hageja ja kostja 1 vahel kokku lepitud tööd tavaisikule lubatud tööd. Kostja 1 tehtud elektritööd ei vastanud asjatundja arvamusele tuginedes heale tavale ehk Mtm määrusele.

Kokkuvõtvalt tuvastab kohus asjatundja arvamusele tuginedes (tlk 28, p 11), et kostja 1 poolt tehtud laminaatparketi paigaldus ei vasta kogu ulatuses tootja juhistele. Kogu laminaatparketiga seotud töö tuleb ümber teha vastavalt asjatundja arvamuse punkti 9 juhistele, kuna puuduste likvideerimata jätmisel on tulevikus elektrikaablite isolatsiooni vigastusest tingituna elektrilöögi oht ning parketil puuduva deformatsiooniruumi tõttu jäävad põrandad õõtsuma. Elektripaigaldis tuleb ehitada ümber vastava pädeva isiku poolt lähtuvalt standardis EVS-EN 50110-1 kirjeldatud nõuetele ning koostada vastav tehniline dokumentatsioon. Kohus loeb tõendatuks, et kostja 1 poolt teostatud töö laminaatparketi paigaldamise ja elektrijuhtmestiku vahetuse oli sisuliselt kõlbmatu ja seda ei olnud võimalik parandada või lõpetada ning tehtud tuleb demonteerida ja uuesti teha.

Asjatundja arvamuses (tlk 27p, p 10) on toodud ära ka meetmed puuduste kõrvaldamiseks. Kohus tuvastab, et järgnevad tööd on vajalikud selleks, et viia need lepingu tingimustele vastavaks VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi: 1) aluspinna mittevastavuse (üle 3mm alusvaiba kasutamine) tõttu tuleb kogu parkett üles võtta; 2) eemaldada tuleb liigne alusvaip, et vaiba paksus jääks maksimaalselt 3 mm; 3) ümber tuleb ehitada elektrisüsteem selliselt, et elektrikaabel ei paikneks parketi deformatsioonivuugis, kus lisaks parketi liikumise takistusele saab kaabli isolatsioon muljutud ning isolatsiooni vigastumisel võib tekkida elektrilöögi oht (paljastunud elektrijuhtme kokkupuutel nt. põrandapesuveega); 4) kogu parkett tuleb uuesti paigaldada järgides tootja juhiseid (mis on kirjeldatud arvamuse p-s 7) ja Sisetööde RYL2013 juhiseid, eriti mis puudutab vuugi laiust, tubade eraldamist ning ukselengide all parketi liikumise võimaldamist; 5) tagasi tuleb paigaldada liistud ning teostada lõpukoristus. 6) elektripaigaldis tuleb ümber ehitada vastava pädeva isiku poolt lähtuvalt standardis EVS-EN 50110-1 kirjeldatud nõuetest (mis kohtu hinnangul on VÕS § 641 lg 2 p 2 kvaliteedistandard tulenevalt Mtm määruse § 3 lg 3), mh. tuleb koostada vastav tehniline dokumentatsioon (asjatundja arvamuse p 11).

Järgmisena analüüsib kohus hageja kahjunõude suurust ja põhjendatust.

Hageja nõuab elektritööde ning laminaadi paigaldamise tööde puuduste kõrvaldamiseks ja nende töödega kaasnevate tööde teostamiseks vajalikke kulude hüvitamist 13 638,00 eurot (koos käibemaksuga) hinnapakkumise (tlk 30) põhjal, mis hinnapakkumisel oleva märkuse kohaselt on koostatud asjatundja arvamuse põhjal (13.01.2020.a. töö nr 020-003E, tlk 24-29). Hinnapakkumise järgi tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha järgmised tööd tabelis toodud mahtude ja hindadega:

1 Põrandaliistu (PVC) ja ukse lävede lammutustööd ja paigaldamine

m

488,00 €

488,00 €

2 Laminaatparketi lammutustööd ja paigaldamine. 3 Elektritööd. Kaabeldus, PP ja lüliti ABB Basic 55, kilp, dokumentatsioon 4 Maalritööd, freesi pahteldus, krunt, seina tasandamine ja viimistlustööd. Valge värv (ilma toonita ja ilma tapeedi paigaldamiseta) 5 Ukseliistude lammutustööd ja paigaldamine 6 Ukselengide lammutustööd ja paigaldamine (vanad ukselengid ja uksed) 7 Prügi utiliseerimine 8 Transport

m2 kompl

2520,00 € 4420,00 €

2520,00 € 4420,00 €

m2

2400,00 €

2400,00 €

kompl kompl

260,00 € 487,00 €

260,00 € 487,00 €

kompl kompl

520,00 € 270,00 €

520,00 € 270,00 €

Summa käibemaksuta 20%: Käibemaks 20%:

11 365,00 €

Arve kokku (EUR):

13 638,00 €

2273,00 €

Kostjad ei vaielnud enne 02.11.2022 toimunud põhiistungit hinnapakkumise sisule (ei tööde, mahtude ega hindade osas) vastu. Korraldaval istungil 08.02.2022 kinnitas kostjate esindaja, et hinnapakkumise osas kostja vastuväiteid varem esitanud pole (tlk 161, 00:48:23). Ka 08.02.2022 korraldaval istungil ei vaielnud kostjad vastu hinnapakkumise tööde sisule ega summale. Kostjate esindaja hakkas alles tõendite uurimise käigus 02.11.2022 istungil (tlk 180p, alates 01:15:44) esitama konkreetseid, aga eelmenetluses väljendamata vastuväited hinnapakkumises näidatud tööde vajalikkusele ja summadele. Hageja vaidles vastu selliste vastuväidete arvestamisele, kuna neid polnud eelmenetluses esitatud (tlk 181, 01:22:01; tlk 181p 01:36:24) ning ka kohus selgitas kostjale, et kõik seisukohad ja vastuväited tuleb esitada eelmenetluses (tlk 181p, 01:37:06) ja [eelmise istungi] protokollist ei nähtu selliseid [kostjate poolt 02.11.2022 istungil väljendatud] vastuväiteid (tlk 181p, 01:39:24). Kohus ei võta asja lahendamisel arvesse kostjate vastuväiteid, mis esitati esmakordselt alles tõendite uurimise faasis pärast tunnistajate ärakuulamist (TsMS § 331 lg 1). Asjatundja arvamus ja hinnapakkumine, millele hageja nõude esitamisel tugineb, esitati juba koos hagiavaldusega. Kostjatel oli menetluse kestel korduvalt võimalusi neile sisulisi vastuväiteid esitada. Tõendite uurimine ei tähenda seda, et alles siis võib hakata esmakordselt menetluses välja tooma konkreetseid ja sisulisi vastuväiteid hageja väidetele. Kostjaid esindas vandeadvokaat, kes pidi olema kursis tsiviilkohtumenetluse reeglitega ning avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete võimalikult varase ja õigeaegse esitamise kohustusega (TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 1).

Eeltoodud hinnapakkumise alusel tuvastab kohus, et kostja 1 poolt tehtud puudustega tööde viimiseks kooskõlla lepingu nõuetega hagejal vaja teha kulutusi summas 13 638 eurot koos käibemaksuga. Hageja kahju on käibemaksuga summa, kuna hageja eraisikuna ei saa kulutustelt käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline, mis on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati

tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Kostja 1 pidi ette nägema, et kui ta rikub töövõtulepingut ning teeb täiesti kasutuskõlbmatu töö, mida ei ole võimalik parandada ja mis tuleb lammutada enne uue töö tegemist, siis pidi kostja 1 ette nägema hagejale tööde korrektselt ümbertegemisega tekkivaid võimalikke kulusid. Kahju on põhjuslikus seoses kostja 1 tegevusega, kuna tema tegi lepingu nõuetele mittevastavad tööd ja lahkus objektilt.

Seega on hageja kahjuks, mida ta kostjalt 1 võib nõuda, tööde ümbertegemise kulu 13 638 eurot koos käibemaksuga. Samuti on põhjendatud hageja kahju osana nõue asjatundja arvamuse saamise kulu 480 eurot (tlk 31), kuna vastavalt VÕS § 128 lg 2 kuulub otsese varalise hulka ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kohus leiab, et hageja poolt tellitud asjatundja arvamus oli vajalik kohtusse nõude esitamiseks ning selleks kantud kulu on mõistliku suurusega.

Kohtu arvates ei ole põhjendatud hageja kahju nõue kohtueelse õigusabikulu 700 eurot (tlk 12) hüvitamiseks. Iseenesest on vastavalt VÕS § 128 lg 2 mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks otsese varalise kahju osaks. Hageja on esitanud selle tõendamiseks 10.07.2019 õigusabi arve summas 700 eurot selgitusega „DMV OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemise avalduse ning kahjunõude koostamine, esindamine kohtuvälistes läbirääkimistes võlgnikuga. Nagu kohus eelnevalt tõdes (otsuse p 14.1), siis ei ole hageja tõendanud selle allkirjastamist, saatmist ega kättesaamist kostja(te) poolt enne kohtumenetlust. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et hageja taganes kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingust 25.07.2019 taganemise avaldusega. Seega ei ole hageja tõendanud, et nimetatud kulu kandmine oli põhjendatud ja vajalik, kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.

Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja 1 vastu põhjendatud summas 14 118 eurot (13 638 eurot + 480 eurot). Põhjendatud ei ole hagiavaldus 700 euro nõudmise osas.

Hageja on palunud kostjalt 1 mõista välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.07.2019 (s.o. alates hageja töövõtulepingu taganemise avalduse kuupäevast) kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kohus asub seisukohale, et nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud 25.07.2019 taganemise avalduse ja kahju nõude saatmist ja kostjale 1 kättetoimetamist, siis pole alust lugeda kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse kuupäevaks 26.07.2019.

Kohus asub seisukohale, et tõendatud on hageja kahju hüvitamise nõude kostja 1 poolt kättesaamine koos hagiavaldusega 05.03.2020 e-toimiku kaudu. Kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise aega seadus otsesõnu ei sätesta, seega on selleks VÕS § 82 lg 7 alusel mõistlik aeg võlausaldaja poolt vastava nõude esitamisest. Kohus asub seisukohale, et antud juhul oli mõistlik aeg kahju hüvitamise nõude täitmisel 1 kuu selle kättesaamisest, järelikult muutus nõue sissenõutavaks 05.04.2020.

Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (14 118 eurot) alates 05.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte üle

põhinõude summa.

Kohus arvestab ja mõistab välja viivise summa kohtuotsuse tegemise (02.12.2022) seisuga. Viivitus on kestnud 952 päeva ja viivise summa seega 3007,71 eurot (14 118€ x 8% : 365 x 972).

Alates 03.12.2022 mõistab kohus viivise välja võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (14 118 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivis kokku ei tohi ületada põhinõude summat.

Hageja on esitanud hagiavalduse solidaarselt kostja 2 vastu. Kostja 2 on nõudele vastu vaielnud.

Hageja selgitas 02.11.2022 kohtuistungil kohtukõnes, et kostja 2 vastu on esitatud sama kahjuhüvitamise nõue, mis kostja 1 vastu, ainult et delikti alusel. Hageja seisukohast kostja 2 isiklikult viis hageja eksitusse, mis seisnes eksitamises kostja 1 võimete kohta teostada töövõtuga ettenähtud tööd. Tegelikult kostjal 1 sellist võimalust ei olnud, ei olnud pädevaid töötajaid (tlk 182, 01:46:38). 03.03.2020 hagi puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis (tlk 38-39) selgitas hageja, et kostjad vastutatavad talle kahju tekitamise eest solidaarselt erinevatel õiguslikel alustel. Kostja 2 on süüdi hagejale teadvalt vale teabe esitamises eellepingulistes läbirääkimistes, ehk VÕS § 14 lg 1 ning lg 2 sätestatud kohustuste rikkumises lepingueelsetes läbirääkimistes ammendatava ning tõsise teabe esitamisel. Kostja on varjanud hagejalt tegelikku võimetust töövõttu teostada. Kostja 2 eellepinguliste tegude puhul tegemist on delikti koosseisuga (VÕS § 1045 lg 1 p. 7 ja 8), millisest tekkib VÕS § 1043 tulenev õigusevastase kahju hüvitamise kohustus. Seega vastutavad kostjad hagejale sama kahju tekitamise eest erinevatel faktilistel ning õiguslikel alustel, mis on VÕS § 137 lg 1 sätestatud solidaarvastutuse aluseks. 07.12.2020 menetlusdokumendis (tlk 96 all ja 96p) selgitas hageja vastuseks kohtu 23.11.2020 küsimusele (tlk 93p ülal), et hageja arvates kostja 2 käitus suhetes hagejaga pahauskselt, esitades esmalt vale teabe eellepingulistes läbirääkimistes temale kuuluval äriühingul võimaluste ning pädevuse olemasolu kohta töövõtu täitmiseks, seejärel kutsus tööde tegemiseks ebapädeva isiku ning jättis tööde teostamist ilma nõuetekohase järelevalveta, lubades alltöövõtjale teostada tööd ehitamise nõuete eiramisega, eriti elektritööde ning laminaadi paigaldamise osas. Hageja hinnangul tegemist on tarbijast tellija tahtlikult eksitusse viimisega eellepingutes läbirääkimistes eesmärgiga kallutada hagejat sõlmida töövõtulepingu kostjale kuuluva äriühinguga, kellel puudusid võimalused lepingu täita, ning ükskõikse, hea usuga vastuolus olevaga, hageja huve jämedalt kahjustava suhtumisega lepingu täitmise vastu.

Kohus leiab, et kostja 2 ei vastuta VÕS § 14 lg 1 ega lg 2 alusel, sest hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks kunagi pidanud läbirääkimisi töövõtulepingu sõlmimiseks kostjaga 2 isiklikult. 03.03.2020 hagi puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis (tlk 39 ülal) hageja poolt väljendatust tuleneb, et läbirääkimisi peeti kostjaga 2 kui äriühingu esindajaga. Ehkki hageja väitel ei teadnud ta äriühingu nime, ei ole see aspekt oluline ega tekita kostja 2 isiklikku vastutust. Seega peeti läbirääkimisi hageja ja kostja 1 vahel. Lepingueelsete läbirääkimiste pidamisest vastutus saab tekkida vaid neid pidanud isikule, mitte tema seaduslikule esindajale.

Hageja ei ole tõendanud ega isegi esile toonud asjaolusid, mille alusel kostja 2 vastutaks tema ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt (seadusest tulenevat kohustust

rikkuva käitumisega). Äriühingu juhtorgani liige võib vastutada otse äriühingu võlausaldajate ees deliktiõiguse sätete alusel nt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ning lg 3 järgi juhul, kui ta on rikkunud mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (Riigikohtu 08.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega kui hageja tugineb kostja teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, peab hageja tooma mh esile kostjat kohustava sätte (kaitsenorm) olemasolu ning VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta võlgnikku kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. Menetluse kestel ei ole hageja esile toonud, millist seadusest tulenevat kohustust oleks kostja 2 rikkunud.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel võib kostja vastutada võlgnikule heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes peab hageja tõendama kostja tahtliku heade kommete vastase teo. Lisaks peab hageja tõendama, et kostja õigusvastane tegu põhjustas talle hagiavalduses nimetatud kahju. Hüvitatav kahju peab olema, tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgist (vt ka nt Riigikohtu 19. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411/148, p 17.1). Hageja ei ole tõendanud, et kostjal 2 oli töövõtulepingu üle läbirääkimistest algusest heade kommete vastane plaan teha lepingu tingimustele mittevastav töö ja põhjustada hagejale kahju. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja 2 oleks viinud hageja tahtlikult eksitusse. Kostja 2 kostja 1 seadusliku esindajana alustas töid, sõlmis töövõtulepingu alltöövõtjaga. Töid on teostatud.

Seega tuleb hagiavaldus kostja 2 vastu jätta tervikuna rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kohus rahuldab hageja hagi kostja 1 vastu 95% ulatuses (14 118 eurot nõutud 14 818 eurost. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 määrab kohus, et 95% hageja menetluskuludest jääb kostja 1 kanda ning 5% kostja 1 menetluskuludest hageja kanda.

Kohus jätab hageja hagi kostja 2 vastu täielikult rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 määrab kohus, et kostja 2 menetluskulud jäävad hageja kanda.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostjate poolel VIP Ehitus OÜ menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 700 eurot (tlk 35) ja esindajakulu

summas 5250 eurot (tlk 58-59, 102-103, 122-123, 193-194). Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 95% summas 665 eurot (700 x 95%). Hageja palub välja mõista esindajakulu kogusummas 4812 eurot. Hageja esindaja tunnitasumäär on 100 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määraga 100 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Hageja on oma menetluskulude nimekirjas nimetanud mh asjatundjale nõustamise eest makstud tasu. Sellist menetluskulu TsMS § 138 ega TsMS § 144 ette ei näe. Hagiavalduses kohtu poolt esile toodud puuduste kõrvaldamine ei ole hüvitamisele kuuluv ajakulu. Lepinguline esindaja peaks olema suuteline kohe hagiavalduse nii koostmaa, et seda poleks hiljem vaja täiendada ega täpsustada. Kui see siiski osutub vajalikuks, siis sellise töö eest ei saa esindaja esindatavale arvet esitada ega saa seda ka menetluskuluna arvesse võtta (lk 111). Lõplike seisukohtade koostamisele on väidetavasti kulunud 4 tundi. Tegemist on menetluses varem juba esitatud seisukohtade kordamisega. Sellise dokumendi koostamisele copy/paste tehnoloogia abil kulub 30 minutit (tlk 125). Arvestades asjaoluga, et kostjad on vaielnud vastu hageja esindajakulude suurusele ning hageja poolt väljatoodud ajakulu, leiab kohus, et hageja esindajakulu kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et põhjendatud hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on kokku 28 tundi ehk samaväärses mahus kostja 1 esindaja ajakuluga. Asja materjalidest nähtub, et hageja on korranud oma hilisemates menetlusdokumentides esmalt väljatoodud eksperdi hinnangut ning kopeerinud varasemaid seisukohti. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 2800 eurot, millisest kostja 1 poolt kuulub hüvitamisele 2660 eurot (3000 x 95%). Lisaks on hageja palunud hüvitada 02.11.2022 istungil osalemise tasu vastavalt istungi ajale (tlk 181p, 01:39:24). Istung kestis 2 tundi. Seega on põhjendatud määrata selle eest kindlaks lepingulise esindaja tasu 200 eurot, millest kostja 1 peab hüvitama 95% ehk 190 eurot. Lisaks kuulub kostja 1 poolt hagejale hüvitamisele eksperdile tasutud täiendav tasu summas 216,60 eurot (228 x 95%) (tlk 102). Seega kuulub kostjalt 1 hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 3731,60 eurot (665 + 2660 + 190 + 216,60). Kostja 1 palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 3672,50 eurot. Kostja 1 lepingulise esindaja tunnitasumäär on 130 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määraga 130 eurot ei ületa turu keskmist õigusabiteenuse hinda ning on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Hageja vaidleb kostja 1 esindajakulude suurusele vastu (tlk 127). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja vastuväited kostja 1 esindajakulude suurusele põhjendatud. Kostja 1 esindaja on märkinud, et viimase ajakulu antud vaidluse lahendamisel on olnud 28,25 tundi (tlk 190-191). Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kokku 28,25 tundi vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 183,63 eurot (3672,50 x 5%). Kostja 2 on avaldanud, et viimasel menetluskulud puuduvad (tlk 191). Sellest tulenevalt määrab kohus kindlaks, et kostjal 2 hageja poolt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostjate poolel VIP Ehitus OÜ menetluskulud tema enda kanda, kuivõrd kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt 1 hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 3731,60 eurot ja hagejalt kostja 1 kasuks 183,63 eurot. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 tasaarvestab kohus need nõuded ja kokkuvõttes kuulub kostjalt 1 hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 3547,97 eurot (3731,60 - 183,63).

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.