Kuulutada välja võlgniku A R, isikukood XXX, pankrot 01. detsembril 2022 kell 15:00 ja algatada võlgniku A R kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada A R pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn; tel 501 1556; e-post [email protected]). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19.12.2022 algusega kell 10:45 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saalis nr 1. Kohustada võlgnikku A R andma võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 19.12.2022.a. kell 10.45. Kui A R vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 01.12.2023. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete
2-22-14233 esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Jätta menetluskulud võlgniku A R kanda.
10.1.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, kokku xxx eurot.
10.2.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks xxx euro ja lisanduva käibemaksu xxx euro ulatuses, kokku summas xxx eurot.
10.3.1.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, kokku xxx eurot riigi vahenditest ning kanda see OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE861010902001530007 (SEB Pank AS).
10.3.2.Ülejäänud usaldusisiku tasu summas xxx eurot (sh käibemaks xx eurot) mõista välja võlgnikult.
11.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
12.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 10.3.1. täitmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.Võlgnik A R esitas 14.09.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt elab ja töötab võlgnik Haapsalus, on abielus ja tal on ülalpeetavateks 2 alaealist last, kes elavad koos võlgnikuga. Võlgnikul on põhiharidus ning ta töötab xxx. Võlgnikul puudub vara. Ka võlgniku abikaasal on makseraskused, kuid koos maksejõuetusavaldust ei esitatud, kuna abikaasa suhtes on pankrotimenetlus juba algatatud. Oma sissetulekuteks on võlgnik märkinud töötasu suuruses xxx eurot, ülalpidamismakse xxx eurot ja sotsiaaltoetuse xxx eurot. Väljaminekuid on võlgnik märkinud suuruses xxx eurot. Võlgnik A R on avalduses esitanud oma kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal täitmata kohustusi võlausaldajatele kokku 15 438,95 eurot. Avalduse kohaselt ei ole võlgniku kohustuste suhtes algatatud täitemenetlusi.
2-22-14233 Makseraskused tekkisid võlgnikul seoses laenudega, mille võlgnik võttis esmalt seoses vajadusega perele luua elementaarsed elamistingimused, hiljem on võlgnik uute laenudega tasunud vanemate laenude makseid. Võlgnik töötab, kuid laenude tagasimaksmistega on väga suured raskused. Võlgnik palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuna on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita pikema ajaperioodi jooksul. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada.
2.13.10.2022 esitas pankrotihaldur Andrus Õnnik kohtule kirjaliku nõusoleku võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks hakkamise kohta. Võlgnik on usaldusisiku nõusoleku avaliku kättetoimetamise portaali kaudu kätte saanud. Kohus saatis võlgnikule e-kirja, milles andis võimaluse võlgnikule oma seisukoht avaldada. Võlgnik, olles Andrus Õnniku usaldusisikuks ja pankrotihalduriks hakkamise nõusoleku kätte saanud ja vastuväiteid ei ole esitanud, loeb kohus, et võlgnik nõustub Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks.
3.Usaldusisik esitas 11.11.2022 kohtule aruande. Usaldusisik on seisukohal, et A R on püsivalt maksejõuetu, A R ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning olukord ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisik on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnik ei ole võimeline praeguste elamis- ja töötingimuste puhul tähtaegselt tasuma võimaliku ümberkujundamiskava järgsete makseid ning laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna võlgnikule jõukohase tähtaja ja intressiga laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Usaldusisik leiab, et põhjendatud on kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 24.11.2022 toimunud istungil ära. Võlgnik avaldas kohtule, et jääb oma esitatud avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku A R maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on A R igakuine sissetulek olnud töötasu, sotsiaaltoetused riigilt ja ülalpidamismaksed, kokku ligikaudu xxx eurot kuus. Võlgnikul on ülalpeetavateks kaks alaealist last. Võlgnikul puudub vara /tl 30-35/. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt 20 905,03 eurot, neist sissenõutavaks on muutunud vähemalt 5 122,46 € /tl 36-43/.
2-22-14233 Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku olukord, kus ta võlausaldajate ees oma nõudeid täita ei suuda, on tekkinud sellest, et võlgnik on võtnud omale kohustusi ja järelmaksusid olukorras, kus ta neid tegelikult tagasi maksta ei jõua. Lisaks uute kohustuste võtmine selleks, et eelmisi kohustusi tasuda /tl 45/. PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud aastast 2021. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine, võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et A R on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, Andrus Õnnik on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Lähtudes PankrS § 31 lg-st 5 ja 6, FiMS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku A R pankroti välja 01. detsembril 2022 kell 15.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 19.12.2022 algusega kell 10.45, mis toimub Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr 1. PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 19.12.2022 kell 10.45.
10.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal
2-22-14233 pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 01.12.2023. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: • Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2). • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
13.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
14.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud
2-22-14233 pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
15.FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga alammäär 654 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on xxx eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.Võlgniku A R usaldusisik pankrotihaldur Andrus Õnnik esitas kohtule usaldusisiku hinnanguga koos usaldusisiku tasu taotluse koos arvestustega. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku xx tundi, arvestusega xxx eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku xxx eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so. xxx eurot. Usaldusisik taotleb võlgniku vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud hulgaliselt päringuid selleks ja päringute vastuseid töötlenud, suhelnud korduvalt võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr xxx eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
2-22-14233
18.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, kokku xxx eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks. Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga võlgniku kanda ning kohus mõistab temalt välja xxx (sh. käibemaks) eurot OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.
20.Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale. Menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo väljamakse tegemiseks saadab kohus kohtumääruse täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.