Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja KR (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.08.2022.a osas, milles maakohus jättis menetluskulud täielikult OÜ Aktiva Finants kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt
3.2.Mõista kostjalt X-lt (X) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks hagi õigeksvõtu korras välja võlgnevus kogusummas 1077,60 eurot Telia Eesti AS poolt hagejale kostja vastu nõudeloovutamise lepinguga NL-97904.05.2021 loovutatud nõuetes. 3.3.Jätta hageja nõue hagi õigeksvõttu ületava võlgnevuse osas rahuldamata. 3.4.Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. 4.Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest. 5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagi aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud järgmised lepingud:
2.13.10.2010 kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.
3.19.05.2015 järelmaksu müügileping nr. 958201 seadme mobiiltelefon Apple iPhone 6 16 GB (hall) ostmiseks, mille netohind on 699,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,9% aastas.
4.07.06.2015 järelmaksu müügileping nr. 963685 seadme fotokaamera Nikon D7100 KIT objektiiv 18-105 mm VR ostmiseks, mille netohind on 1299,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,9% aastas.
5.03.12.2017 järelmaksu müügileping nr. 1269786 seadme sülearvuti Lenovo IdeaPad 520s-14IKB ostmiseks, mille netohind on 869,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 0% aastas.
6.28.01.2018 järelmaksu müügileping nr. 1293636 seadme aktiivsusmonitor Fitbit Charge 2 L (must) ostmiseks, mille netohind on 149,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,9% aastas.
7.Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 894,09 eurot ja intressivõlgnevus 39,64 eurot. Telia Eesti AS loovutas 4.05.2021 kostja vastu nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja järelmaksu müügilepingu tingimuste p 16. Hageja sissenõudekulude summa 35,00 eurot 2(7)
kujunemine on järgmine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot.
9.Vastavalt Telia Eesti AS järelmaksu lepingu tingimuste punktile 2 kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lõike 1 määras ehk 8% aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid järelmaksu põhiosalt 894,09 eurolt alates 20.10.2019 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 20.12.2021 (viivitatud päevi 792) seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 155,01 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht
10.Kostja võttis õigeks hagis märgitud võlgnevuse kogusummas 1077,60 eurot Telia Eesti AS poolt hagejale kostja vastu nõude loovutamise lepinguga NL-97904.05.2021 loovutatud nõuetes. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt õigeksvõtu korras ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kogusummas 1077,60 eurot, menetluskulud jättis hageja kanda.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud VÕS § 170 nõude loovutamist nõude loovutamist tõendava dokumendi esitamisega perioodil 04.05.2021 kuni 12.09.2021. Peale hageja poolt võlgnevuse tasumise nõude esitamist taotles kostja hagejalt võla loovutamist tõendava dokumendi esitamist 17.05.2021, 30.06.2021, 08.08.2021. Kohus tuvastas, et varasem võlausaldaja esitas alles 12.09.2021 kostjale dokumendi nõude loovutamise kohta hagejale.
13.Kostja on kinnitanud kompromissivalmidust käesolevas menetluses õigeks võetud võlgnevuse ulatuses. Hageja ei ole kompromissi vastu võtnud, vaid on 28.10.2021 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse saamiseks, mis edastati võlgniku vastuväite esitamisest tulenevalt menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule. Võlgnik on esitanud tähtaegselt vastuväite ja täiendava kompromissipakkumise. Selle on hageja jätnud lahendamata. 16.11.2021 on asi antud üle hagimenetlusse 18.11.2021 on kohus teinud kohtunõude hagi esitamiseks. Alles 21.12.2021 on hageja suutnud kohtule esitada hagiavalduse, 22.02.2022 on kohus teinud kohtunõude hagi täpsustamiseks ja 16.03.2022 on hageja puudused kõrvaldanud, millest tulenevalt on Pärnu Maakohus 25.04.2022 võtnud hagi menetlusse. Kostja vastas ka hagile tähtaegselt 04.05.202 ning võttis nõude õigeks 1077, 60 euro suuruses summas. Kostja vaidles ülejäänud nõudele vastu, leides et tegemist on põhjendamatu hagiga. Kohus on seisukohal, et hageja ise on põhjustanud talle loovutatud nõude suurenemise kõrvalnõuete arvelt, samuti on hageja käitumine põhjustanud hagejale endale menetluskulude (riigilõiv, õigusabikulud) tekkimise. Kostja käitumine käesolevas menetluses ei ole kohtu hinnangul andnud põhjust hagi esitamiseks.
3(7)
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja poolt õigeks võetud ulatust ületavas nõudesummas (1077,60 eurot) rahuldamata.
15.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, kuna kostja on võtnud hagi põhinõude osas tervikuna õigeks juba kohtueelses menetluses, ning on olnud valmis kuni menetluse lõpuleviimiseni kompromissi sõlmima. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Apellatsioonkaebus
16.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles poolte menetluskulud jäid hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja anda.
17.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult jõudnud järelduseni, et kostja/vastustaja on korduvalt kinnitanud kompromissvalmidust ning seetõttu on võlausaldaja käitunud pahauskselt põhjustades ise menetluskulude tekkimise seoses kohtusse pöördumisega. Apellant maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohtu järeldus, et vastustaja on kinnitanud kompromissivalmidust juba makseettepanekule vastuväite esitamisel ning et kostja/vastustaja on korduvalt üritanud hagejaga/apellandiga enne hagiavalduse kohtusse esitamist kohtuvälist kokkulepet summas 1077,60 eurot saavutada on paljasõnaline ja tõendamata. Apellant märgib, et kõnealuse järelduse ja väidete kohta puuduvad igasugused tõendid käesoleva tsiviilasja materjalide hulgas, st tegemist on väära järeldusega. Kostja/vastustaja on läbivalt keeldunud hagejale/apellandile võlanõuet tasumast, mis tingis hageja/apellandi poolt oma nõude maksma panekuks kohtu kaudu, sh ei ole vastustaja kordagi teinud kohtuvälist kompromissettepanekut. Vastupidiselt on kostja/vastustaja läbivalt kohtuvälises menetluses keeldunud kohustuse täitmisest ja nõudnud VÕS § 172 kohast dokumenti, mille apellant 12.09.2021. a on vastustajale ka esitanud, nagu maakohus on ka tuvastanud. Vastustaja keeldus ka pärast 14.09.2021. a e-kirja saamist apellandile võla tasumisest ning esitas uusi vastuväiteid, mis olid täiesti ainetud ja sisutühjad, ning mida apellant üritas korduvalt vastustajale selgitada, kuid vastustaja ei soovinud või ei suutnud sellest aru saada.
18.Apellant taotleb võtta Tallinna Ringkonnakohtul käesoleva apellatsioonkaebusega esitatavad tõendi käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Tegemist on käesolevaks hetkeks olulise tõendiga, mis tõendab, et vastustaja ei soovinud asja kohtuväliselt lahendada, veelgi vähem ei teinud vastustaja komrpomissettepanekut hagejale/apellandile, mida kinnitab vaieldamatult vastustaja lause 15.09.2021. a ekirjas. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
4(7)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles maakohus jättis menetluskulud täielikult OÜ Aktiva Finants kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
21.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse vaid menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1).
22.Maakohus, jättes otsusega poolte menetluskulud hageja kanda, põhjendas seda seisukohta sellega, et kostja võttis hagi põhinõude osas tervikuna õigeks juba kohtueelses menetluses ning on olnud valmis kompromissi sõlmima. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Maakohus viitas TsMS §-dele 162 lg 1 ja 168 lg 6.
23.TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
24.Asjas puudub vaidlus, et saades hagi, võttis kostja hagi õigeks ulatuses, milles hiljem hagi rahuldati. Seega tuleb apellatsioonkaebuse alusel vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks.
25.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal tekkis hagis märgitud lepingutest võlgnevus algse võlausaldaja Telia Eesti AS ees. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja võlgnevuse tasumist kostjalt kohtueelselt 17.05.2021, väites, et Telia Eesti AS on talle kostja võlgnevusest tuleneva nõude loovutanud. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses puudub selle üle ka vaidlus, et kostja nõudis hagejalt tõendit nõude loovutamise kohta 17.05.2021, 30.06.2021 ja 08.08.2021, sh 30.06.2021 tegi kostja hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks peale seda, kui hageja saadab talle nõude loovutamise dokumendid.
26.Kostja tasus algsele võlausaldajale 03.09.2021 1077,60 eurot, kuid algne võlausaldaja tagastas selle summa kostjale. Algne võlausaldaja teavitas kostjat alles 12.09.2021 nõude loovutamisest hagejale. Kostja hagejale nõuet ei tasunud, kuigi 30.06.2021 oli ta väljendanud hagejale valmisolekut kompromissi sõlmimiseks, kui talle esitatakse nõude loovutamise dokumendid.
27.Hageja esitas 28.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-21-134080) nõudes kostjalt põhinõude 919,09 euro, intressi 39,64 euro, viivise 437,16 euro, sissenõudekulu 50 euro ja edasiulatuva intressi tasumist, mille kohus jättis määrusega rahuldamata, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 08.11.2021 esitas kostja kogu nõudele vastuväite, põhjendades seda sellega, et hageja nõude õigus on selgusetu, lisaks on Telia Eesti AS nõutud summa tagastanud. Eeltoodust nähtub, et
5(7)
kostja vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu, kuigi ta oli vastuväite esitamise hetkeks algselt võlausaldajalt saanud teate nõude loovutamise kohta. Kostja vaidles vastu nõudele ka osas, milles ta hiljem hagi õigeks võttis. Kuna kostja vaidles maksekäsu ettepanekule vastu, anti asi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 21.12.2021 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse X vastu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 894,09 eurot, intressivõlgnevuse 39,64 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 155,01 eurot ja viivised alates 21.12.2021 kuni põhinõude summas 894,09 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuseks hagiavaldusele teatas kostja, et võtab hagi õigeks summas 1077,60 eurot ja on nõus sõlmima kompromissi summas 1077,60 eurot.
28.Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku kompromissi summaga 1585,27 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 894,09 eurot, intressivõlgnevusest summas 39,64 eurot, sissenõudekuludest 35,00 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisest summas 155,01 eurot. Muuhulgas teatas hageja, et lisandub täiendav viivise nõue seadusjärgses viivisemääras 8% aastas põhivõlasummalt 894,09 eurot ehk mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 71,53 eurot. Kompromissi korras pakkus hageja, et kostja tasub kohtumenetlusega seotud kulud osaliselt, s.t kostja tasub hagejale õigusabikulude katteks 240,00 eurot (vähendatud õigusabikulud) ning pool riigilõivust, s.t 100,00 eurot. Lisaks võimaldab hageja kompromissi korras võla ajatamist kaheks üheks aastaks (12 kuud).
29.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et TsMS § 168 lg 6 järgi tuli menetluskulud jätta hageja kanda. Asjast nähtuvalt ei olnud võimalik vaidlust kohtuväliselt lahendada, sest peale nõude loovutamise dokumentide saamist ei tasunud kostja hagejale võlgnevust ka osas, milles ta hagi hiljem õigeks võttis. Selles summas ei nõustunud ta hageja nõudega ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja ei andnud alust hagiavaldusega kohtusse pöördumiseks.
30.Maakohus viitas menetluskulude jätmisel hageja kanda ka TsMS §-le 162 lg 1. Selle sätte kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas rahuldati hagi osaliselt, mistõttu viide nimetatud sättele ei ole asjakohane. Asjakohane oleks olnud viide TsMS § 163 lg-le 1mille järgi hagi osalise rahauldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Rinkonnakohus leiab viimasena viidatud normist lähtudes, et arvestades hagi rahuldamata ja rahuldatud osa, samuti vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud maakohtus jaotada selliselt, et hageja menetluskulud 2/3 ulatuses jäävad kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
31.Maakohus on otsuses esile toonud ka selle, et peale hagi esitamist tuli hagejal oma hagi täpsustada, kuid see asjaolu ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. See
6(7)
millises ulatuses on hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue põhjendatud, sh kas põhjendatud on menetluskulude tekkimine näiteks hagiavalduse täpsustamise vajadusega või näiteks menetluses tehtud kompromissettepanekuga, kuigi hiljem rahuldati hagi teistsuguses summas, tuleb hinnata peale seda, kui hageja on avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitanud.
32.Kuna apellatsiookaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades kaebuse rahuldatud osa ja vaidluse asjaolusid, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et 2/3 hageja menetluskuludest jäävad kostja kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud tuleb maakohtul TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel esimesena menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.
33.Apellatsioonkaebuses esitas hageja taotluse täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata, kuna taotletu juurdevõtmine on esitatud hilinenult.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.