A. E. S. hagi Restart SB OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
35 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. E. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. K. (XXX), e-post: XXX Kostja Restart SB OÜ (registrikood 10935967), lepingulised esindajad vandeadvokaat C. G. , advokaat M. A. , advokaat L.- M. P. (SORAINEN), e-post: XXX;XXX
Asja läbivaatamine
2.detsembril 2021 eelistungil, 3. oktoobril 2022 kohtuistungil ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A. E. S. hagi Restart SB OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus arestis Restart SB OÜ arvelduskontod. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta Restart SB OÜ menetluskulud A. E. S. kanda.
4.Määrata Restart SB OÜ menetluskulude suuruseks 7764 eurot 7 senti.
5.Mõista A. E. S. lt välja menetluskulu 7764 eurot 7 senti ja viivised menetluskulult VÕS § 113 l-gs 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Restart SB OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-20-18582 teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.A. E. S. (hageja) esitas 17. detsembril 2020 hagi Restart SB OÜ (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja väljastas XX.XX.XXXX hagejale garantiikirja, mille alusel kostja garanteeris hageja ja U. T. i vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingust tulenevate U. T. i kohustuste täitmise kuni 85 000 euro ulatuses. U. T. jättis 28. augustiks 2020, so kokkulepitud tähtajaks tagastamata laenusumma 76 000 eurot ega tasunud ka intresse (6840 eurot). Kokku jäi U. T. il tasumata 82 840 eurot. Hageja esitas kostjale 15. septembril 2020 garantiikirja alusel nõude 82 840 euro suuruse väljamakse tegemiseks 21. septembriks 2020. Hageja nõude garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks sai kostja kätte ka tsiviilasja nr 2-2014362 (hageja avaldus kostja pankroti väljakuulutamiseks, kus jäeti kostjale ajutine haldur määramata põhjusel, et vaidlus nõude üle tuleks kohtute hinnangul lahendada hagimenetluses) menetluses 20. oktoobril 2020. U. T. on laenulepingu alusel tasunud hagejale 47 840 eurot (so intressid 6840 ja laenusumma 41 000 eurot), mistõttu on kostjapoolne garantiikirjast tulenev võlgnevus hageja ees hagi esitamise päeva seisuga 35 000 eurot. 1.1 Kostja on võtnud garantiikirja alusel hageja ees kohustuse (garantii), et ta täidab hageja nõudel garantiist tuleneva kohustuse 85 000 euro eest. U. T. ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja hagi esitamise päeva seisuga on U. T. i võlgnevus hageja ees 35 000 eurot. Garantiikirja p 2 järgi võttis kostja kohustuse tasuda nõude viie kalendripäeva jooksul hagejalt nõudekirja saamisest arvates ning vastav nõue tuli saata kostja e-posti aadressile XXX. Kostja saab esitada üksnes garantiikirjast tulenevaid vastuväiteid. Hageja on täitnud kõik garantiikirja eeldused kostjalt väljamakse saamiseks, kuid kostja ei ole tasunud hagejale garantiikirja alusel 35 000 eurot.
2.Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas 18. detsembril 2020 hagi tagamise taotluse. Kohus arestis kostja arvelduskontod 35 000 euro väärtuses. Kohus võttis
31.detsembril 2020 hagiavalduse menetlusse. Kostja esitas 26. jaanuaril 2021 määruskaebuse hagi tagamise määrusele. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. veebruaril 2021 kostja määruskaebuse rahuldamata. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja esitas 15. märtsil 2021 vastuse hagiavalduse, milles vaidleb hagile vastu. Garantiiga on tagatud kohustust, mida ei eksisteeri. Üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise
2-20-18582 põhimõtet. Hageja ei ole laenu andmist XX.XX.XXXX U. T. ile tõendanud. Eluliselt on ebausutav, et 76 000 eurot anti üle sularahas. Kohtupraktikas on sarnastel asjaoludel laenu üleandmist sularahas peetud ebausutavaks. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta võttis kontolt nii suures summas sularaha ja andis selle üle laenusaajale, on hageja väited tõendamata. Samuti on tõendamata hageja väide, et U. T. tagastas laenulepingu alusel hagejale 47 840 eurot. Arvestades, et U. T. on varatu ja tema vastu oli XX.XX.XXXX pooleli täiteasi XXX, siis on ebatõenäoline, et U. T. tagastas hagejale 2020. aasta sügisel 47 840 eurot. Kui U. T. seda tegi, on see vara varjamine täitemenetluses (KarS § 385). Kuna tõendamata on väidetava laenu tagastamise kuupäev, siis ei ole võimalik kontrollida intressinõuet ja sellest tulenevalt on tõendamata nii laenu tagastamine kui ka intressinõue. 3.1 Kostja on seisukohal, et nii laenuleping kui ka garantiikiri on näilikud tehingud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõttes. Mõlema tehingu puhul on pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta muljet tehingute olemasolust. Kostja palub kohtul tuvastada nimetatud õigussuhete puudumine (TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 ja TsMS § 368 lg 1 alusel). Kostjal on tuvastushuvi olemas, sest tühiste tehingute alusel on kostja vastu esitatud alusetu rahaline nõue. 3.2 Kostja selgitab, et tema praegune osanik OÜ S. omandas kostja enampakkumise kaudu
4.septembril 2020 ning 9. septembrist 2020 on kostja juhatuse liikmeks I. S. . Kostja omanikuks 4. septembrini 2020 oli U. T. ja kuni 9. septembrini 2020 oli kostja juhatuse liikmeks R. P. . Kostja enampakkumine toimus 4. septembril 2020 U. T. i vastu algatatud täitemenetluse tõttu ning enampakkumise ajal ei olnud infot väidetava garantiikohustuse kohta. Ka kostja endine juhatuse liige R. P. ei ole sellekohast infot ega muud raamatupidamist kostja juhatusele üle andnud. R. P. ja tema koostööpartner A. E. S. ostsid 2020. aasta septembris kostjalt sõidukid ning pärast müügihinna tasumist kostjale ilmusid esimest korda välja vaidlusalune garantiikiri ja laenuleping, mis esitati tsiviilasja nr 2-20-14362 raames, kus hageja esitas 1. oktoobril 2020 alusetu pankrotiavalduse kostja vastu. Kostja hinnangul on tegemist koordineeritud ja pahatahtliku tegevusega, mille eesmärgiks on kunstliku garantiinõude kaudu taastada enampakkumise eelne olukord, mil võlgniku majandustegevust ja varasid kontrollis kostja endine juhatuse liige R. P. . 3.3 Kostja müüs 28. septembril 2020 viis sõidukit hinnaga 15 000 eurot ettevõttele OÜ P. & T. ja andis ühe liisingus oleva sõiduki tasuta üle ettevõttele OÜ V. . OÜ P. & T. on asutatud
10.septembril 2020, so pärast enampakkumist ja omanikuks ning juhatuse liikmeks on R. P. . OÜ V. on asutatud 9. detsembril 2009 ja omanikuks ning juhatuse liikmeks on hageja. Lisaks eeltoodule tõendavad hageja ja kostja endise juhatuse liikme R. P. i omavahelist seotust nende omavahelised telefonikõned ajavahemikul 3. septembrist 2020 kuni 13. septembrini 2020. Siit järeldub hageja koostöö ja koordineeritus tegutsemisel kostja endise juhatuse liikmega R. P. iga ning ajaline seos kostja omaniku ja juhatuse vahetumise ajahetkega 2020 septembri alguses. 3.4 Laenulepingu ja garantiikirja näilikkusele ja võltsitusele viitab see, et mõlemad dokumendid on allkirjastatud omakäeliselt ja väidetav laen anti üle sularahas. Samas teisi dokumente on samad isikud allkirjastanud digitaalselt ja raha on kantud üle panga ülekandega. Digitaalselt allkirjastatud dokumendid puudutasid müügihinna 15 000 euro üleandmist ja see maksti ülekandega ning omakäeliselt allkirjastatud dokumendid puudutasid 76 000 euro üleandmist sularahas.
2-20-18582 3.5 Lepingute näilikkusele viitab ka see, et garantiinõuet ei esitatud kunagi kostja juhatuse liikmele I. S. ile, vaid teadlikult ja pahauskselt hoopis kostja endisele juhatuse liikmele R. P. ile aadressile XXX, mis äriregistri kohaselt on OÜ P. & T. e-mail. Kostja e-mail on XXX. Kui hageja saatis tahtlikult garantiinõude 15. septembril 2020 kostja esindusõiguseta isikule R. P. ile, siis polnud hageja tahe tegelikkuses suunatud garantiinõude tegelikule maksmapanekule, vaid selle näilikult maksmapanekule. Hageja soovis, et täidetud oleksid näiliselt ja kunstlikult garantiikirja nõuded ja sellele tuginedes oleks võimalik esitada kostja vastu pankrotiavaldus või haginõue. Tähelepanuväärne on, et 15. septembri 2020 e-maili koopia reale on lisatud J. K. , kes on hageja lepingulise esindaja kolleeg. Seega 15. septembri 2020 e-maili teel saadetud garantiinõue saadeti R. P. ile advokaadi abiga ja hageja pidi teadma, et pärast enampakkumist ei olnud kostja juhatuse liikmeks 15. septembril 2020 enam R. P. . 3.6 Garantiikirja näilikkust näitab ka see, et juhatuse liige R. P. on teadlikult allkirjastanud kostjat kahjustava tehingu. XX.XX.XXXX . a garantiikirja allkirjastades rikkus ta enda juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 2) tagades garantiikirjaga kostja tollase omaniku U. T. i laenulepingust tulenevaid kohustusi kostja varaga vastuolus ÄS § 159 lg 3 ja lg 4 laenukeelu põhimõttega. Olukorras, kus U. T. i vastu oli täitemenetlus pooleli juba 2019. aastal, ei saa usutatavaks pidada U. T. i laenukohustuse tagamist kostja varaga ilma vastusooritust selle eest saamata. Arvestades, et garantiikirjas pole ette nähtud mehhanismi, kuidas U. T. garantiikirja andmise eest kostjale tasub ega mehhanismi võimaliku garantiinõude realiseerudes garantiinõude tagasi U. T. i vastu pööramiseks (VÕS § 155 lg 5), siis on ebausutav, et kostja tahe oli XX.XX.XXXX suunatud sellise sisuga garantiikirja sõlmimisele. Hageja seisukoht kostja vastusele
4.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele hagiavaldusele 5. aprillil 2021. Kuna laenuleping tõendab üheselt sularahas laenu andmist U. T. ile, siis ei ole hagejal kohustust selle asjaolu kohta täiendavaid tõendeid esitada. Kostja ei ole selgitanud, millise tõendi liigiga on „elulise usutavuse“ näol tegemist. Hagejal oli ja on enam kui piisavalt vara ja raha laenulepingus toodud summas laenu andmiseks. Nii äritegevuses kui ka eraisikute vahel on äärmiselt tavapärane laenu andmine sularahas. Ka ei ole U. T. varatu isik. Täiteasjas nr XXX oli menetluses kõigest üks politsei väiksesummaline trahv. U. T. ile kuulus kostja osalus (kostjale kuulus aga omakorda märkimisväärses ulatuses vara, sh eespool viidatud sõidukid, raha pangakontodel jm) ning samuti on U. T. saanud hagejalt laenu äärmiselt suures summas. Kostja peab tõendama, et U. T. ei ole väidetavalt hagejale laenu tagastanud. Laenu tagastamine ei pea toimuma raha tagasimaksmisega, vaid pooltel on võimalik igal ajal kokku leppida, et kohustus loetakse kas täielikult või osaliselt täidetuks töö või teenuse osutamisega. Enamat kui lepingus kokku lepitud intresse ei ole hageja laenusaajalt nõudnud, mistõttu on asjakohatud ja väärad kostja väited laenu osalise tagastamise aja ja intressinõude tõendamatuse kohta. 4.1 Ei garantiikiri ega laenuleping ei ole näilikud tehingud. See, et kostja varasem juhatuse liige R. P. ei ole väidetavalt ei kohtutäiturit ega uut kostja juhatuse liiget garantiikirja olemasolust teavitanud, ei muuda kohustust olematuks ega garantiikirja tühiseks. Kostja ei ole osutanud, milline seadus R. P. ale sellise kohustuse pani. See, et OÜ P. & T. ning OÜ V. on omandanud varem kostjale/liisingfirmale kuulunud sõidukid (mille kostja algselt võõrandas kolmandale isikule), ei tähenda ega tõenda, et garantiikiri ja laenuleping oleks tühised. Kostja väited kellegi väidetava koordineeritud ja pahatahtliku tegevuse kohta on väärad ja hagejat põhjendamatult halvustavad. See, et hageja ja kostja endine juhatuse liige R. P. üksteist tunnevad, ei anna alust sellise kostjapoolse pahatahtliku ja väära väite esitamiseks.
2-20-18582 4.2 Omakäeliselt alla kirjutatud lepingud ei ole võltsitud. Samuti on nii majandustegevuses kui ka eraisikute vahel tavapärane, kui laenu antakse sularahas. See, et hageja ja varasem kostja juhatuse liige on kostjaga müügilepingud allkirjastanud digitaalselt ja tasunud sõidukite eest ülekandega, ei tähenda, et isikud ei võiks muid lepinguid allkirjastada omakäeliselt ja summasid tasuda sularahas, nagu seda on tehtud garantiikirja ja laenulepingu puhul. Laenuleping ja garantiikiri on alla kirjutatud omakäeliselt sel põhjusel, et laen on laenusaajale antud sularahas – see võimaldas pooltel üheaegselt teha kõik vajalikud toimingud, st laenuandja (hageja) andis laenusaajale sularahas üle kogu laenusumma, pooled allkirjastasid raha üleandmisel laenulepingu ja laenusaaja andis hagejale üle kostja garantiikirja. Lepingute digitaalsel allkirjastamisel ei oleks olnud võimalik eelviidatud toiminguid üheaegselt teha. 4.3 Garantiikirja p 3 kohaselt pidi hageja saatma kostja maksmisele kuuluva summa kohta nõude kostja e-posti aadressile: XXX. Seda on hageja teinud, mistõttu garantiikirjast tulenev hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks alates 21. septembrist 2020. Juhul kui kostja on pärast garantiikirja andmist hiljem muutnud oma e-posti aadressi ega ole sellest hagejat teavitanud, siis tuleb hageja nõue lugeda kostjale kätte toimetatuks selle saatmisega garantiikirjas toodud e-posti aadressile. Siinjuures osutab hageja, et kostja on hageja
15.septembri 2020 e-posti teel saadetud nõude kätte saanud ka tsiviilasja nr 2-20-14362 kohtumenetluses 20. oktoobril 2020. 4.4 See, et laenusaaja oli kostja varasem ainuosanik, ei muuda ei garantiikirja ega laenulepingut võltsituks ega tühiseks. ÄS § 159 lg 4 kohaselt ei too ÄS § 159 lg 3 sätestatu (so keeld tagada osaniku poolt võetavat laenu) rikkumine kaasa tehingu tühisust. Hageja oli nõus laenusaajale 76 000 eurot laenu andma mh põhjusel, et U. T. ile kuulus kostja ainuosalus, mis võimaldas U. T. il korraldusel kostjal väljastada laenu tagatisena garantiikiri. Kuna U. T. oli kostja ainuosanik, siis on selge, miks ei ole kostja ja U. T. pidanud vajalikuks omavahel kokku leppida, mil viisil U. T. võimaliku garantiikirja alusel esitatud nõude esitamise korral vastava summa kostjale hüvitab. Kohtu eelmenetlus
5.Kohus korraldas 2. detsembril 2021 eelistungi. Kohus kohustas kostjat täpsustama esitatud taotlusi. Kohus kohustas hagejat esitama vaidlusaluste lepingute originaalid.
6.Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi, kuid tulemusteta.
7.Kohus rahuldas 28. märtsil 2022 kostja taotluse kuulata üle tunnistajatena U. T. ja R. P. . Kohus rahuldas kostja taotluse koguda andmeid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt U. T. i vastu läbiviidud täitemenetluste kohta 1. jaanuarist 2019 kuni 17. detsembrini 2020. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse esitada krediidiasutustele küsimus, kas hageja on välja võtnud sularaha 76 000 eurot, kas U. T. ei ole teinud XX.XX.XXXX rahalist sissemakset enda kontole ja kas U. T. on teinud 2020. aastal hagejale ülekande summas 47 840 eurot. Kohus rahuldas
30.märtsil 2022 kostja taotluse väljastada krediidiasutustel U. T. i arvelduskonto väljavõtted
28.augustist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust väljastada krediidiasutustel hageja arvelduskonto väljavõtted 1. augustist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 kohta. 7.1 Kohus selgitas 28. märtsi 2022. a määruses, et pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal kostja sai teada garantiikohustusest ning kostja on väitnud, et kostja praegusel omanikul, kui ta kostja omandas, ei olnud infot selle kohta, et käesoleva hagi aluseks olev garantiinõue või laenuleping
2-20-18582 võiksid eksisteerida. Kohus juhtis tähelepanu, et raamatupidamisseaduse § 21 lg 3 p 4 järgi peab väikeettevõtja avaldama bilansiväliste tingimuste ja siduvate kohustuse kogusumma. Samuti peab väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama mh tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks) (RPS § 21 lg 3 p 5). Seda kohustust täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJ). Kostja on esile toonud, et kuni
4.septembrini 2020 oli kostja omanikuks U. T. ja kuni 9. septembrini 2020 oli kostja juhatuse liikmeks R. P. . Seega oli kostja tollasel juhatusel kohustus korraldada kostja raamatupidamine (ÄS § 183). Kohtu hinnangul on kostjal võimalus kohtule esitada tõendid ka selle kohta, kas kostja raamatupidamises nähtus vaidlusalune garantiikohustus. Kohus eeldab, et kostjale on raamatupidamisdokumendid üle antud.
7.2.Kohus soovis hageja selgitust selle kohta, kas kostja võis oma omanikule väljastada garantiikirja. Kohus soovis kostjalt selgitust selle kohta, kuidas kostja praegune juhatuse liige I. S. kontrollis kostja Restart SB OÜ varalist seisu enne enampakkumisel osalemist. Eelduslikult peab ettevõtte ostja tegema due diligence või sarnase kontrolli, et välja selgitada ettevõtte majanduslik väärtus ja selle rahalised kohustused. Hageja täiendavad selgitused
8.Hageja märkis 29. aprilli 2022. a menetlusdokumendis, et tal puudub info selle kohta, kas kostja raamatupidamises oli kajastatud kostja garantiikohustus hageja ees või mitte. Hagejal puudub võimalus sekkuda kostja raamatupidamisse. Laenukeelu rikkumise kohta rõhutas hageja, et see et laenusaaja U. T. oli kostja varasem ainuosanik, ei muuda ei garantiikirja ega laenulepingut tühiseks. Viide ÄS §-le 181 lg 3 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kostja garantiikirja väljastamiseks on olemas kostja osaniku (so U. T. ) nõusolek, mistõttu ei saa olla kahtlust, et kostja juhatuse liige võis väljastada garantiikirja hagejale kostja osaniku kohustuse tagamiseks ja garantiikiri on kehtiv. Kostja täiendavad selgitused
9.Kostja 29. aprilli 2022. a seisukohas märkis, et I. S. omandas kostja kohtutäituri korraldatud
2.septembril 2020 lõppenud enampakkumisel ja ta kontrollis kostja varalist seisu enne enampakkumisel osalemist. Enampakkumise toimumise ajal ei olnud garantiikohustust kostja raamatupidamises. Sellekohane teave puudus ka enampakkumise teates ja sellekohast teavet polnud ka kohtutäituril ega ka enampakkumise aktis. Enampakkumise toimumise ajal oli kostjal esitamata (ja on siiani esitamata) 2019. ja 2020. majandusaasta aruanded. 2018. majandusaasta aruandest ilmnes, et ettevõttel oli vara 31. detsembri 2018. a seisuga 78 416 eurot, sellest materiaalne põhivara 11 469 eurot (sõidukid), nõuded klientide vastu ja ettemaksed 15 198 eurot ja raha 51 749 eurot. Võlgasid ja klientide tehtud ettemakseid oli ettevõttel kõigest 9926 eurot, mis jättis ettevõttest majandusnäitajate poolest suurepärase mulje. Lisaks kontrollis I. S. ettevõtte tausta avalikult kättesaadavatest andmebaasidest. Teatmik.ee väljavõttest nähtub, et 2019. aastal ning 2020. aastal enne enampakkumist oli ettevõtte kvartaalne käive ca 13 00080 000 eurot, samuti maksti riiklikke makse ca 2000-4000 eurot kvartalis ning tööjõumakse ca 2000 eurot kvartalis. I. S. tutvus ka kostja kodulehega XXX , mille kohaselt kostja oli P. teenust osutav ettevõte. Seega I. S. kontrollis enne enampakkumist ettevõtte raamatupidamist itja tausta ning vaidlusalust garantiikohustust Restart SB OÜ raamatupidamises enampakkumise hetkel ei olnud. Kuivõrd kostja juhatuse liige R. P. ei informeerinud garantiikohustuse olemasolust, siis on ilmne, et vaidlusalust garantiikohustust enampakkumise hetkel ei olnud ja ega ole ka praegu. Kostja endine juhatuse liige R. P. ei ole kostja tänasele juhatuse liikmele I.
2-20-18582 S. ile kostja raamatupidamist üle andnud. Pärast seda, kui I. S. omandas kostja enampakkumisel, püüdis R. P. jõuda I. S. iga kokkuleppele ettevõtte tagasiostuks. Pärast korduvat pealekäimist oli I. S. nõus võõrandama kostja sõidukid 18 000 euro eest. Kostja endine juhatuse liige R. P. ja hageja tulid 28. septembril 2020 Tallinnasse tehingut vormistama ja lubasid kaasa tuua ja üle anda ka raamatupidamisdokumendid, kuid ei teinud seda. Samuti ei maininud kumbki neist kokkusaamisel väidetavat laenu- ega garantiilepingut. Kuivõrd suhtlus toimus telefoni teel, ei ole kostjal paraku võimalik vestluste sisu otseste tõenditega tõendada. Sellest tulenevalt on ilmne, et garantiikohustust ei eksisteeri ja see on vormistatud tagant järgi. 9.1 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja vastusest nähtub, et U. T. i vastu oli 2019. aastal käimas kokku 11 täitemenetlust. Kokku on U. T. il siiani tasumata nõudeid rohkem kui 8000 euro väärtuses. See tõendab üheselt, et XX.XX.XXXX ei olnud võimalik U. T. ile 76 000 eurot laenu anda kuna 11 pooleli oleva täitemenetluse tõttu olid U. T. i arvelduskontod arvestitud ja tal polnud võimalik väidetavat laenu 76 000 eurot kuidagi vastu võtta. On ebausutav, et varatule võlgades olevale isikule anti laenu 76 000 eurot sularahas. Seda, et U. T. il puudus vara, kinnitavad ka krediidiasutuste vastused kohtunõudele. U. T. ei ole teinud ühelegi oma pangakontole laenusummale vastavat sissemakset ega ole teinud ka laenu tagastamiseks makseid hagejale. Kostja on tõendanud, et garantiinõude aluseks olevat laenukohustust ei ole. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Hageja nõuab kostjalt sellise kohustuse täitmist, mida tegelikult ei eksisteeri. Seega hagejal puudub nõue kostja vastu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 9.2 Isegi kui laenu anti, siis pidi kostja juhatuse liige R. P. aru saama, et tal oli kostja juhatuse liikmena kohustus informeerida kohtutäiturit väidetava garantiikohustuse olemasolust enne enampakkumist. Väidetav garantiikohustus tuli ilmsiks alles pärast seda kui kostja juhatuse liige I. S. võõrandas kostja sõidukid R. P. a ettevõttele OÜ P. & T. ja andis ühe liisingus oleva sõiduki üle hageja ettevõttele OÜ V. . Seetõttu on ilmne, et R. P. ja hageja on seotud isikud, kes on vormistanud garantiikohustuse tagant järgi eesmärgiga pressida kostjalt alusetult välja raha. 9.3 Isegi kui asuda seisukohale, et garantiikohustus on kehtiv kohustus, siis on võimalik tulenevalt hageja ja R. P. a pahatahtlikust käitumisest jätta kostja suhtes garantiikohustuse tagajärjed kohaldamata (VÕS § 6 lg 2). Juhul kui I. S. oleks teadnud midagi väidetavast garantiikohustusest, siis poleks ta kostjat enampakkumiselt ostnud. Juhul kui I. S. oleks enampakkumise järel teada saanud väidetavast garantiikohustusest, siis poleks ta kostja sõidukeid R. P. a ja hageja ettevõtetele müünud. 9.4 Garantiikirja alusel U. T. i XX.XX.XXXX laenulepingust tulenevate kohustuste kostja varaga tagamine on vastuolus laenukeelu põhimõttega (ÄS § 159 lg 3 ja 4). Hageja arvamus kostja seisukoha kohta
10.Kostja väited nagu oleks kostja uus juhatuse liige kontrollinud enne enampakkumisel osalemist kostja varalist seisu, ettevõtte raamatupidamist ja nagu ei sisaldaks Restart SB OÜ raamatupidamine kostja garantiikohustust hageja ees, on paljasõnalised ja väärad. Kuna kostja raamatupidamist ei ole uuele juhatuse liikmele üle antud, siis on ilmne, et kostja väited tema varalise seisu ja raamatupidamise kontrollimise ning garantiikohustuse väidetava puudumise kohta kostja raamatupidamises on väärad. See, et kostja uus juhatuse liige kontrollis kostja
2-20-18582 majanduslikku seisu kinnistusraamatust ja avalikest andmebaasidest, ei tõenda, et kostja raamatupidamine ei sisaldaks garantiikohustust hageja ees. Kostja ei ole selgitanud, millel põhineb kostja ekslik väide, et kostja varasem juhatuse liige oleks pidanud kohtutäiturit garantiikohustuse olemasolust informeerima. Hageja rõhutab, et enampakkumisel ei müüdud mitte kostja vara, vaid U. T. ile kuulunud kostja osa, mistõttu enampakkumise teates ei kajastata sel põhjusel kostja varalist seisu. Kostja juhatuse liikmel puudus õigus ja kohustus kohtutäiturile U. T. i vara kohta infot anda. Kohtutäitur ei ole varasemalt juhatuse liikmelt raamatupidamisdokumentide üleandmist nõudnud, kusjuures eelnevast nähtuvalt selliseks nõudeks ka igasugune õiguslik alus puudub. Kostja väide, nagu oleks hageja ja R. P. lubanud kostjale üle anda kostja raamatupidamisdokumendid, on paljasõnaline ja väär. 10.1 U. T. ei olnud 2019. aastal varatu isik, sest talle kuulus 100% kostja osalus, st laenu andmise ajal oli kostjal vara vähemalt 78 416 euro eest. Hageja väljastas kogu laenusumma U. T. ile sularahas ning U. T. ei ole hagejale laenu osaliselt tagastanud ülekandega. Kostja väide, nagu oleks garantiikohustus vormistatud nö tagant järgi, on hagejat pahatahtlikult ja põhjendamatult halvustav, paljasõnaline ja väär. Garantiikohustust ei muuda olematuks see, et kostja uus juhatuse liige sai kostja garantiikohustusest väidetavalt teada alles pärast enampakkumist. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ja hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu, kui kostja ei peaks oma kohustust täitma põhjusel, et kostja uus juhatuse liige ei olnud kostja osa omandades väidetavalt teadlik kostja garantiikohustusest. Jääb ka arusaamatuks, kuidas sai hageja kostja ees varjata garantiikohustuse olemasolu, olukorras, kus vastav garantiikiri on väljastatud kostja enda poolt. 10.2 Hageja rõhutab, et viide ÄS §-le 181 lg 3 ja lg 4 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Laenulepinguga ja garantiikirjaga ei ole tehtud tehinguid osaühingu ja juhatuse liikme vahel. ÄS § 181 lg 2 teise lause kohaselt juhatuse liikme esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega ei saa olla kahtlust, et kostja juhatuse liige võis väljastada garantiikirja hagejale kostja osaniku kohustuse tagamiseks ja garantiikiri on kehtiv. Kohtuistung
11.Kohus korraldas 3. oktoobril 2022 kohtuistungi, milles kuulati tunnistajatena üle R. P. ja U. T. . Kohus andis pooltele tähtaja esitada viimased seisukohad.
Hageja viimased seisukohad
12.Hageja märgib viimastes seisukohtades, et tema nõue on tõendatud XX.XX.XXXX hagejale väljastatud garantiikirjaga ning hageja ja U. T. i vahel samal päeval sõlmitud laenulepinguga. Mõlemad on originaalis kohtule edastatud. Hageja 15. septembri 2020 meilisõnumiga on tõendatud, et hageja esitas kostjale nõude garantii väljamaksmiseks kokkulepitud viisil ja selle kätte saamist kinnitas tunnistaja R. P. kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et hageja nõude garantiikirja alusel väljamakse tegemiseks sai kostja kätte ka tsiviilasjas nr 2-20-14362. Tunnistaja R. P. selgitas ka põhjalikult millal, kus ja mil viisil toimus garantiikirja allkirjastamine ning, et garantiikiri väljastati kostja omaniku U. T. i soovil ning, et garantiikiri ja laenuleping allkirjastati samaaegselt hageja kabinetis. Tunnistaja R. P. a ütlused on kooskõlas U. T. i ütluste ja teiste asjas esitatud tõenditega.
2-20-18582 12.1 Tunnistaja U. T. kinnitas, et ta allkirjastas laenulepingu XX.XX.XXXX , et ta sai laenu samal päeval sularahas kätte ja et osaliselt tasaarvestati tema võlgnevus hageja ees tehtud töödega. Tunnistaja U. T. selgitas ka põhjalikult millal, kus ja mil viisil toimus laenulepingu allkirjastamine ning et hageja nõudel väljastati laenu tagatisena garantii. Tunnistaja U. T. i ütlused on kooskõlas R. P. a ütluste ja teiste asjas esitatud tõenditega. 12.2 Hageja pangakontode väljavõtted tõendavad, et hagejal oli enam kui piisavalt sularaha U. T. ile laenu andmiseks summas. Ainuüksi aastatel 2018 kuni 2019 võttis hageja oma pangakontodelt välja sularaha vähemalt 80 100 eurot. 12.3 Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja katsed üritada hagejat, kostja varasemat juhatuse liiget R. P. a ja U. T. i halvustada, on kantud tema soovist jätta garantiikirjaga võetud rahalised kohustused täitmata. Kostja ei saa VÕS § 155 lg 3 kohaselt esitada hageja nõudele muid kui garantiikirjast tulenevaid vastuväiteid ning hageja on täitnud kõik garantii eeldused talle väljamakse tegemiseks. See, et U. T. oli kostja varasem ainuosanik, ei muuda vaidlusaluseid lepinguid võltsituks ega tühiseks. Viide ÄS §-le 181 lg-tele 3 ja 4 ei ole asjakohane. Hageja nõue on tervikuna põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista garantiikirjast tulenev 35 000 euro suurune võlgnevus. Kostja viimased seisukohad
13.Kostja on seisukohal, et hageja väidetud tehingutel puudub eluline usutavus. Tunnistajate R. P. a ja U. T. i ülekuulamine näitas hageja väidete ilmselget ebausaldusväärsust. Tunnistajad andsid vastuolulisi ütluseid nii laenu andmise asjaolude kohta, kui ka laenu „osalise tagasimaksmise“ kohta. Küll anti laenu tööpäeva jooksul, siis hilisõhtul. Küll valmistati garantiikiri ette kontoris olevas printeris, küll oli see juba laual. Ilm oli samas suvine ja sügisene. Mõlemad möönsid oma rahalist sõltuvust. Hageja usutavus kukkus täiesti kokku hinnates hageja konstrueeritud väidet, et mingi osa laenust tagastati pärast pankroti algatamata jätmist ja enne hagi esitamist. Oskuslik konstruktsioon – suurendab ju väidetav osaline laenu tagasimaksmine usutavust, et laen üldse anti. Kronoloogiliselt oleks see saanud siis toimuda Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a määrusega vahetus ajalises seoses. Hagi esitati
17.detsembril 2020 ja hagi nõue ja eelmisel päeval tasutud riigilõiv näitavad justkui oleks oluline osa laenust juba selleks hetkeks tagastatud. Samas leiame ringkonnakohtu määruse esimesest lõigust lause „Võlgnik ei ole käesoleva ajani ühtegi väljamakset teinud.“ On ilmselge, et meie ühises tsiviilasjas kohtule vastupidist väitev hageja ei räägi kohtule tõtt. Laen ei saanud olla korraga üleval ja ära makstud. 13.1 Laenu tagasimaksmist väitev tunnistaja selgitas, et 2020. aastal tema mingit laenu tagasi maksnud ei ole ja sooritusi hagejale tegi ta kindlasti hoopis 2021. aastal. Hageja pole kordagi kohtule avaldanud, et „laenu tagasimaksmine“ leidis aset 2021. aastal. Hageja menetlusdokumentides kohtule esitatud vale põhineb teoorial, et seda tehti umbes
16.detsembril 2020. Nii esitas hageja kohtule ühemõttelise vale väites 17. detsembril 2020 hagiavalduses (ja mujal), et hagi esitamise hetkeks on U. T. tasunud laenulepingu alusel hagejale 47 840 eurot. U. T. kinnitas kohtule vande all, et ta ei ole midagi hagejale aastal 2020 tasunud. Hageja ülesehitatud skeem kohtus ei pidanud. Hageja ja tema sõbrad on tegutsenud koos eesmärgiga kahjustada kostjaks olevat äriühingut ja tema uut omanikku. Seda plaani kinnitavad ilmekalt nende omavahelised sagedased kontaktid ja telefonikõned. Mõlemad
2-20-18582 tunnistajad ka kinnitasid oma rahalist sõltuvust hagejast. Tunnistaja U. T. kinnitas, et on hagejalt korduvalt varem laenu võtnud. Tunnistaja R. P. a ütlustest saime teada, et hageja toetas teda rahaliselt, muuhulgas autode väljaostmisel kostjalt. Väidetav võlausaldaja ei saatnud oma suure nõude kohta ühtegi kirja ega teinud ühtegi telefonikõnet kostja ametlikele kontaktidele. Ükski tsiviilkäibes tegutsev ettevõtluskogemusega mõistlik isik nii ei käituks. Järelikult on usutav kostja väide, et hageja ja tunnistajad ei räägi laenu andmise ja garantii väljastamise kohta tõtt. 13.2 Vastavalt kohtu 28. märtsi 2022. a määrusele saab kostja tunnistajate ütlustega tõendada, et hagejal puudub kostja vastu nõue. Kostja on esitanud lihtsuse mõttes tabeli kujul vastuolud hageja menetluse käigus esitatud väidete, tõendite ning tunnistajate ütluste vahel. Need vastuolud on olulised, sest näitavad tunnistajate ebausaldusväärsust ja tõendavad, et hageja ja tunnistajad valetavad, mis kinnitab kohtule kostja väite õigsust – et hageja ei ole kostja endisele osanikule U. T. ile kunagi laenu andnud. Kuivõrd hageja ei ole kostja endisele osanikule U. T. ile kunagi laenu andnud, siis puudub ka XX.XX.XXXX . a garantiiga tagatud kohustus ja see omakorda välistab hageja nõude kostja vastu XX.XX.XXXX garantiist tulenevalt. 13.3 Lisaks tunnistajate vastuolulistele ütlustele kinnitavad kostja väidete õigsust järgmised asjaolud: • Hageja andis väidetavalt laenu U. T. ile, kelle vastu oli samal ajal pooleli 11 täitemenetlust; • Hageja vastuolulisi väited laenu andmise ja osalise tagastamise kohta sularahas; • Laenu sissenõutavaks muutumist 28. augustil 2020, st vahetult enne enampakkumise lõppemist 2. septembril 2020; • R. P. a ning hageja tihedat suhtlust peale enampakkumist ning enne garantiikirja saatmist meiliaadressile, mis ei kuulunud kostjale; • Garantiikirja saatmist meiliaadressile, mis ei kuulunud ega olnud kunagi kuulunud kostjale, vaid hoopis kostja endisele juhatuse liikmele R. P. ale; • Arutelu kostja osaluse tagasiostmiseks; • Pankrotimenetluse algatamist garantiikohustuse alusel, millest kostja teadlik ei olnud; • Kostja uuele juhatuse liikmele raamatupidamise dokumentide üleandmata jätmist. Need asjaolud kogumis kinnitavad, et XX.XX.XXXX . a laenulepingu alusel pole hageja U. T. ile laenu andnud ja XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping ja garantiikiri on näilikud tehingud, millega pooled püüdsid jätta muljet XX.XX.XXXX laenulepingu ja garantiikirja olemasolust, mida tegelikkuses ei eksisteerinud (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). 13.4 Samuti on garantiikirja alusel U. T. i XX.XX.XXXX laenulepingust tulenevate kohustuste kostja varaga tagamine vastuolus laenukeelu põhimõttega (ÄS § 159 lg-d 3 ja 4). Nagu U. T. ütluste andmisel ka kinnitas, ei olnud laenukohustuse tagamine kuidagi kostja, vaid tema isiklikes huvides. Seega on tegemist tehinguga, mis võib U. T. ile ÄS § 159 lg 4 alusel tuua kaasa ka isikliku vastutuse. See vähendab veelgi seesuguse garantiikirja väljastamise elulist usutavust. 13.5 Hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Kokkuvõttes leiab kostja, et hagi on põhjendamatu ning hageja nõue ei ole tõendatud.
KOHTU SEISUKOHT
2-20-18582
14.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja hageja nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
16.Hageja nõude aluseks on kostja väidetavalt antud garantiikiri, millega kostja garanteeris kostja endise osaniku U. T. i laenukohustust hageja ees. Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on kas XX.XX.XXXX . a laenulepingu alusel on hageja päriselt U. T. ile laenu andnud ja kas XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping ja garantiikiri on näilikud tehingud, mille puhul pooled on tahtnud jätta muljet olematute tehingute olemasolust (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2).
17.Garantiikohustuse andmisel ja maksma panekul tuleb aluseks võtta VÕS § 155. VÕS § 155 lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 kohaselt garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii ja sellest tulenevad kohustused on tagatavast võlasuhtest sõltumatud ehk mitteaktsessoorsed (vt selle kohta Riigikohtu 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 16; 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-16-13381/26). Garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas kohustus, mille täitmist garantii tagab, on üldse olemas (vt nt Riigikohtu 16. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-12, p 10). Garantii eesmärgiks on üksnes lihtsustada hageja nõude rahuldamist. Seega on garantii olemus sõltumatus ehk makse tehakse ainult siis, kui garantii tingimused on täidetud ehk kostja ei saa garandina reeglina tugineda vastuväidetele, mis tulenevad aluslepingust. Sellele alusele on hageja menetluses läbivalt tuginenud.
18.Kohus selgitab, et garantiilepingust tulenev garantii autonoomsus ei ole siiski absoluutne. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (vt Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, p 13 ja 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 16).
19.Kohus selgitab lisaks ka, et Riigikohus on 3. aprilli 2020. a otsuses tsiviilasjas nr 2-1818420, p-s 11 märkinud, et üksnes garantiilepingule ei ole lubatud tugineda, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ja rikuks hea usu põhimõtet. Seejuures tuleb õiguste kuritarvitamise üle otsustamiseks hinnata, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult, saamaks endale varalist eelist, mis talle ei kuulu. Kolleegiumi seisukoha järgi ei saa olla hea usu põhimõttega kooskõlas garantiiga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garantiisumma maksmist, teades, et garantiiga tagatud kohustust ei ole tegelikult olemas (vt ka varem viidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-12, p 11). Tehingu kahe võimaliku tühisuse aluse olemasolul tuleb
2-20-18582 esmalt hinnata näilikkust ning heade kommete vastasust tuleks hinnata juhul, kui tehing ei ole näilik (vt selle kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-167090, p 11).
20.Kostja hinnangul välistab hageja nõude rahuldamise TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2. Kohus on eelnevalt märkinud, et kostjal on õigus esitada garantiilepingu kehtetuse vastuväide. TsÜS § 89 lg 1 näeb ette, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2). Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste sisulist hindamist (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11).
21.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja nõude esitamise aluseks olevad lepingud, nii laenuleping kui ka garantiikiri on näilikud, sest lepingupooltel oli tahe jätta mulje olematute tehingute olemasolust (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). Kohtu hinnangul on hageja esitatud garantiinõue välistatud, sest garantiiga on tagatud laenukohustust, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kuivõrd näilikud tehingu on tühised, ei ole neil algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seetõttu jääb hagi rahuldamata.
22.Hageja rõhutab, et kuivõrd lepingud on sõlmitud ja nende originaalid kohtule esitatud, on tõendatud, et need lepingud on olemas ja kehtivad. Siiski ei ole kostja vastuväidete alusel kohtule üheselt selged XX.XX.XXXX lepingute sõlmimise asjaolud. Kohtuistungil ei soovinud hageja täpsustada, kuidas täpselt lepingute koostamine ja alla kirjutamine käis. Kohus möönab, et hageja selgitus ei ole tõend TsMS § 229 mõttes, kuid kostja esitatud tõendid seavad kahtluse alla lepingute, mis on hageja nõude aluseks, kehtivuse.
23.Hagiavaldusest ei selgu, kuidas ja millal täpselt lepingud sõlmiti. Tunnistaja R. P. a ütluste järgi koostas garantiikirja hageja ning tema viibis sel ajal hageja juures („K: Kust see leping laua peale tuli? V: Printerist tuli. /.../ K: kas olite juures kui hr S. selle koostas? V: ikka olin.“ (II kd, tl 83 ja pöördel). Tunnistaja U. T. i ütluste järgi läks ta hageja XXX asuvasse kontorisse koos R. P. aga ning kui nad kohale jõudsid, olid lepingud juba laual (K: Kui ruumi tulite kuidas leping lauale ilmus? V: oligi laual, seda me läksime sinna sõlmima K: kas P. tuli sinna enne teid või teiega koos? V: minuga koos K: Kas leping oli siis laual, kui te ruumi tulite? V: jah K: kes koostas lepingu V: laenuandja.“ (II kd, tl 86). Kohus leiab, et tunnistajate ütlused lahknevad selles osas, kuidas täpselt leping allkirjastati. Tunnistaja R. P. a ütlustest nähtub, et ta oli juures, kui hageja lepingut koostas ja leping prinditi välja. Tunnistaja U. T. i ütlustest ilmneb aga see, et tema läks koos R. P. aga hageja kabinetti ja leping oli juba seal. Tunnistaja U. T. vastates kohtu küsimusele ütles, et tema jaoks oli laenusumma suur (II kd, tl 88), mistõttu on kohus veendumusel, et kui U. T. laenab suures summas raha enda ettevõtlusega seotud tegevuseks („see suur summa laenu oli mõeldud ehitusele kasutamiseks.“ (II kd, tl 88), pidanuks ta ka täpselt mäletama kuidas lepingu sõlmimine toimus ja kuidas raha üle anti. Hageja ei ole viimastes seisukohtades väitnud, et kostja tunnistajate ütlused ei ole tõesed või et tunnistajad on andnud valetunnistusi. Arvestades, et hagiavaldusest ei nähtu lepingute ja raha üleandmise asjaolusid, hageja ei soovinud neid kohtule ka selgitada ning kostja tunnistajate ütlused on selles osas vasturääkivad, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et laenuleping ja garantiileping sõlmiti kehtivalt. Lepingute kehtivuse hindamiseks on olulised lisaks muud sündmused ja asjaolud, mis poolte vahel olid ning mida kohus käsitleb allpool.
2-20-18582
24.Hageja on 17. detsembri 2020. a hagiavalduses tuginenud sellele, et laenusaaja U. T. on laenu osaliselt tagastanud, st 47 840 eurot (I kd, tl 3). Hageja kohtule esitatud Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-14362 nähtub, et võlausaldaja (praeguses asjas hageja) on toona kohtule kinnitanud, et võlgnik (praeguses asjas kostja) ei ole käesoleva ajani (1. oktoobrini 2020) ühtegi väljamakset teinud (I kd, tl 23). Samas on 5. aprilli 2021. a menetlusdokumendis hageja asunud väitma, et U. T. tasus laenu eest tehtud tööga, millist väidet ei ole aga esitatud ei tsiviilasjas nr 2-20-14362 ega ka hagiavalduses (I kd, tl 184). Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud U. T. tunnistas, et 2020. aastal tema mingit laenu tagasi maksnud ei ole ja sooritusi hagejale tegi ta 2021. aastal. U. T. andis järgmise tunnistuse: „osaline võla tagasimaksmine on toimunud töö kaudu, läbi töö. See ei ole toimunud rahas. Pärn oli teadlik minu tegemistest. Eelmise aasta alguses tegin selle töö. /.../ Ütlesin oma hinna, tegin Sõrrale pakkumise, et kivitööd saaks ära teha. Ütlesin summa, mis tuleks tasaarveldada. See oli eelmise aasta suve jooksul, 2021 aastal juuni, juuli. Suve jooksul said tööd tehtud.“ Vastuseks kostja küsimusele, kas 9. novembri 2020 või 16. detsembri 2020. a seisuga oli võlg tasutud, vastas tunnistaja U. T. , et ei olnud (II kd, tl 87). Kohtu küsimusele vastates selgitas tunnistaja U. T. järgmiselt: „K: tagasimaksmine toimus töiselt 2021 aastal. Miks te kogu summa ulatuses tööd ei teinud? V: ei olnud teha midagi nii palju. See oli lõppkokkuvõttes enda pealsurutud asi, et tööga tagasi teha.“ (II kd, tl 88). Tunnistaja R. P. , kes oli kostja juhatuse liige, vastas küsimustele järgmiselt: „K: Kas te siis teadiste, et võlast on mingi osa tagasi makstud, sellest võlast, mida teie garantii tagas? V: 2020 aastal ei olnud tagasi makstud, 2021 aastal oli tasaarvestatud. /.../ K: Kas olete kindel, et tagasimaksmine oli 2021? V: mingi osa laenust jah.“ (II kd, tl 84 pöördel). Kuivõrd vande all on tunnistajad ütlusi andes kinnitanud kohtule, et väidetava laenu väidetav tagasimaksmine toimus 2021. aastal, ei ole kohtule jälgitav, miks on hageja 17. detsembril 2020 esitatud hagiavalduses väitnud, et kostja on laenu osaliselt tagastanud ja garantiinõue on esitatud kostja vastu 35 000 euro saamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja vastuoluline käitumine menetluses annab täiendava aluse kahelda vaidlusaluste lepingute ehtsuses ja raha laenamises U. T. ile.
25.Vaidlusaluste tehingute näilikkust toetab ka järgnev. Kostja on esile toonud, et kostja praegune osanik OÜ S. omandas kostja enampakkumise kaudu 4. septembril 2020 ning
9.septembrist 2020 on kostja juhatuse liikmeks I. S. . Kuni enampakkumiseni oli kostja omanik oli U. T. ja kuni 9. septembrini 2020 oli kostja juhatuse liikmeks R. P. . Kostja enampakkumine toimus 4. septembril 2020 U. T. i vastu algatatud täitemenetluse tõttu. Enampakkumise ajal ei olnud infot väidetava garantiikohustuse kohta. Hageja arvates ei pidanudki kostja varasem juhatuse liige R. P. kohtutäiturit ega uut kostja juhatuse liiget garantiikirja olemasolust teavitama ja see ei muuda kohustust olematuks ega garantiikirja tühiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et ainuüksi kostja uuele juhatusele ja omanikule teada andmata jätmine garantiikohustuse kohta, ei muuda garantiikirja tõesti tühiseks, kuid annab indikatsiooni selle kohta, et garantii maksmapanek oli näiline.
26.Ka on kostja esile toonud, et ta müüs 28. septembril 2020 viis sõidukit hinnaga 15 000 eurot ettevõttele OÜ P. & T. (I kd, tl 162-163), kes on asutatud 10. septembril 2020, so pärast kostja enampakkumise toimumist ja omanikuks ja selle juhatuse liikmeks on R. P. (I kd, tl 161). Kostja andis ühe liisingus oleva sõiduki tasuta üle ettevõttele OÜ V. (I kd, tl 164-165). OÜ V. on asutatud 9. detsembril 2009 ja omanikuks ning juhatuse liikmeks on hageja (I kd, tl 166167). Kostja leiab, et hageja tegevuse eesmärgiks on kunstliku garantiinõude kaudu taastada enampakkumise eelne olukord, mil võlgniku majandustegevust ja varasid kontrollis kostja endine juhatuse liige R. P. . Kostja selgitab, et alles pärast nende tehingute tegemist ilmusid esimest korda välja vaidlusalune garantiikiri ja laenuleping, mille alusel esitas hageja pankrotiavalduse kostja vastu tsiviilasja 2-20-14362 raames. Nimetatud tsiviilasjas lõpetati
2-20-18582 kostja pankrotimenetlus, sest võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja kohtud leidsid, et hagejal tuleb nõuet tõendada hagimenetluses (I kd, tl 14-20 ja tl 22-27).
27.Ka märgib kostja viimastes seisukohtades, et autode XX.XX.XXXX müügitehingu juures on tähelepanuväärne see, et kuigi tol ajal oli hagejal kostja vastu suur nõue, ei pakkunud hageja välja, et tehing võiks toimuda nõude loovutamisega. Selliselt saanuks hageja oma nõude rahuldatud ega pidanud eraldi garantiid maksma panema. Asjaoludest nähtub ka see, et vahetult pärast autode võõrandamist pöördus hageja kohtusse pankrotiavaldusega kostja vastu, mis näitab kohtu hinnangul aga seda, et enne autode võõrandamist oli kostjal vara ja pankroti situatsiooni tol hetkel ei olnud ning kostja saanuks garantiinõude kasvõi osaliselt rahuldada. Ka see on kohtu arvates oluline hindamaks, kas vaidlusalused tehingu olid kehtivalt sõlmitud.
28.Lepingute näilikkusele viitab ka see, et garantiinõuet ei esitatud kunagi kostja juhatuse liikmele I. S. ile, vaid teadlikult ja pahauskselt hoopis kostja endisele juhatuse liikmele R. P. ale aadressile XXX, mis äriregistri kohaselt on OÜ P. & T. e-mail. Hageja leiab, et kuivõrd see e-maili aadress on märgitud garantiikirja, siis piisas sellele e-maili aadressile nõude esitamisest. Tunnistaja R. P. kinnitas vande all, et XXX oli kostja ametlik aadress ning samas kinnitas ta, et see tuli tema e-mailile (II kd, tl 83 pöördel). Äriregistri andmetel oli kostja ametlik e-maili aadress 15. septembril 2020 XXX ning kuni 9. septembrini 2020 XXX (I kd, tl 160 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole arusaadav, miks on hageja edastanud nõudekirja garantiikirjas nimetatud e-maili aadressile, mille puhul oli talle teada, et kostja omanik ja juhatuse liige olid muutunud. Majandustegevuses tegutsevad osapooled peavad toimetama heas usus ja olema veendunud, et nende soovid, eelkõige nõudekirjad, jõuavad teise osapooleni vaatamata sellele, millises e-maili aadressis on nad lepingus kokku leppinud. Oluline on info jõudmine saajani, mitte garantiikirja formaalsete eelduste täitmine. Kohus nõustub kostjaga selles, et kui hageja saatis tahtlikult garantiinõude 15. septembril 2020 kostja esindusõiguseta isikule R. P. ile (I kd, tl 13-20), siis polnud hageja tahe tegelikkuses suunatud garantiinõude tegelikule maksmapanekule, vaid selle näilikule maksmapanekule.
29.Kohus on seisukohal, et hageja nõuab praeguses vaidluses kostjalt sellise kohustuse täitmist, mida tegelikult ei eksisteeri. Tõendamist on leidnud, et XX.XX.XXXX laenuleping ja garantiikiri on näilikud tehingud ja mis seetõttu on tühised, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu nõuet. Kokkuvõtteks leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ning hageja nõue ei ole tõendatud.
30.Kuivõrd kohus on seisukohal, et XX.XX.XXXX sõlmitud lepingud on näilikud, ei võta kohus seisukohta, kas vaidlusalused tehingud võivad olla vastuolus hea usu põhimõttega ega hinda ka seda, kas U. T. i laenu tagamiseks väidetavalt sõlmitud garantii oli vastavuses ÄS §ga 159 lg-tega 3 ja 4.
31.Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata.
MENETLUSKULUD
32.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
2-20-18582
33.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjale põhjendatud menetluskulud hüvitada koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga.
34.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja menetluskulude suuruseks praeguses tsiviilasjas on olnud 14 338 eurot 92 senti (koos käibemaksuga). Menetluskuludeks on tasu riigilõivude eest summas 60 eurot 24 senti (riigilõivu tasu ilma käibemaksuta, panga teenustasu koos käibemaksuga) ning transpordikulust 18 eurot (käibemaksuga). Õigusabi on kostjale osutatud 69,4 tunni ulatuses summas 14 260 eurot 68 senti (käibemaksuga). Vandeadvokaat C. G. i keskmiseks tunnitasu oli 250 eurot, advokaat M. A. keskmine tunnitasu 191 eurot 15 senti ning advokaat L.-M. P. i keskmine tunnitasu 157 eurot 39 senti. Kuupäev
Tõendite analüüs. Rahvastiku registri päringu tegemine. Kohtumääruse üle vaatamine ja kliendile meeldetuletuse tegemine tunnistajate kulude osas. Kohtunõudele vastuse koostamine. Pankade vastuste analüüsimine. Suhtlus rahvastikuregistri ning Tallinna Perekonnaseisuametiga seoses päringuga tunnistajate andmete saamiseks. Kohtunõudele vastuse koostamine ning lisade komplekteerimine. Suhtlus Tallinna Perekonnaseisuametiga seoses päringuga tunnistajate andmete saamiseks. Dokumendi esitamine e-toimikus. Kliendi informeerimine menetluse käigust. Riigilõivu tasumine (päringud). Suhtlus kliendiga seoses täiendava infoga kohtunõudele vastuse koostamiseks. Kliendi täiendavate selgituste analüüsimine seoses kohtunõudele vastuse koostamisega. Vastuse koostamine kohtunõudele. Suhtlus kohtutäituriga seoses enampakkumise eel kohtutäiturile väljastatud infoga Restart SB OÜ raamatupidamisdokumentide kohta Kohtumääruse ja vastaspoole seisukoha analüüs. Kostja seisukoha täiendamine. Hageja 03.05.2022 seisukoha analüüsimine. Kohtuistungiks valmistumine. Istungi ettevalmistus. Kohtuistungiks valmistumine. Istungi edasilükkamise taotluse tegemine seoses tunnistaja haigestumisega. Uue istungiaja kooskõlastamine. Kohtuistungiks ja tunnistajate ülekuulamiseks valmistumine. Kliendi informeerimine uuest istungiajast. Menetluskulude taotluse koostamine. Istungiks valmistumine. Kohtuistungil osalemine. Kohtuistungil osalemine. Tartusse kohtuistungile sõitmine. Tartusse kohtuistungile sõitmine. T. Tartust Tallinnasse peale kohtuistungit. Ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil. Kohtuistungist ning edasistest sammudest kliendile ülevaate andmine. Teeside koostamine. Teeside koostamine. Teeside täiendamine ja meeskonna sisene arutelu. Teeside koostamine. Kokku
0,5 0,5
2,5
1,1
0,1 0,2 0,2 0,4
0,3 2,4
1,8
1,9 0,1
2,5 2,4 2,4 2,3 2,3 2,5 2,4 0,2 0,4 5,1
69,4
35.Hageja vastuväidete kohaselt on kostja õigusabile kulunud aeg ebamõistlik. Kuigi poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, osutab käesoleval juhul kostja esindajate ajakulu ilmsele ebamõistlikusele ka asjaolu, et hageja esindaja ajakulu (kusjuures reeglina kannab just hageja menetluses nö suuremat koormust) on kostja esindajate ajakulust ligi 3 korda väiksem (so vaid ca 27 tundi). Hageja hinnangul saab põhjendatuks pidada kostja esindajate õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui 18,9 tundi.
36.Samuti on hageja hinnangul ebamõistlikult kõrge kostja esindajate tunnitasu määr, so nii 250 eurot tunnis 191 eurot 15 senti tunnis, kui ka 157 eurot 39 senti tunnis. Kostja ei ole ka põhjendanud oma tunnitasu erinevuse põhjuseid ja vajalikkust. Isikul on õigus oma esindajaga
2-20-18582 kokku leppida tasu suurus ükskõik mis summas, samas saab vastaspoolelt välja mõista tasu vaid vajalikus ja põhjendatud ulatuses – arvestades käesoleva asja sisu ja keerukuse taset, ei ületa mõistliku tunnitasu määr käesolevas asjas hageja hinnangul 130 eurot tunnis. Põhjendamatu on riigilõivu (60 eurot 24 sendi) hüvitamise nõue, kuna kostja määruskaebused jäeti rahuldamata.
37.TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on välja toonud, et eeltoodud sättes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (vt selle kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Samuti on Riigikohus samas lahendis leidnud, et heas usus toimiv menetlusosaline esitab mitme esindaja kasutamise põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel. Hageja hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid kostja mitme esindaja kulude hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei ole ka tegemist olukorraga, kus kostja esindaja oleks vahetunud – samad esindajad on kostjat esindanud alates menetluse algusest. Eelnevat silmas pidades ei ole põhjendatud kostja kolme esindaja ajakulu hüvitamine.
38.Arvestades eelnevat, palub hageja kohtul hinnata kostja esindajate ajakulu ja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning kostja poolt tasutud riigilõivu vajalikkust. Hageja vaidlustab lisaks konkreetsete kostja esindajate toimingute ajakulu järgmiselt: • 23.01.2021 Määruskaebuse koostamine. 3,2 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. • 25.01.2021 Määruskaebuse koostamine. 0,7 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. • 25.01.2021 Määruskaebuse täiendamine. 1,7 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. • 26.01.2021 Riigilõivu tasumine (määruskaebus). 0,1 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. • 26.01.2021 Määruskaebuse koostamine ja lisade komplekteerimine. Määruskaebuse esitamine e-toimikus. 1,5 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. • 11.01.2021 Dokumentide vastuvõtmine e-toimikus. Kohtumääruste analüüsimine. 0,3 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. • 25.01.2021 Menetluskulude tagatise taotluse koostamine. 2,4 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna tagatise taotlus jäeti rahuldamata. • 29.01.2021 Menetluskulu tagatise taotluse täiendamine. 0,5 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna tagatise taotlus jäeti rahuldamata. • 01.02.2021 Menetluskulu tagatise täiendamine, allkirjastamine ja kohtule esitamine. Kirjavahetus kliendiga. 0,5 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna tagatise taotlus jäeti rahuldamata. • 16.02.2021 Menetluskulude tagatist puudutava kohtumääruse analüüsimine, kliendile ülevaate tegemine. 0,2 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna tagatise taotlus jäeti rahuldamata. • 15.03.2021 Suhtlus kliendiga. Hagivastuse täiendamine, lisade komplekteerimine, dokumentide allkirjastamine ja kohtule esitamine. 2,9 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna see on juba hõlmatud hagivastuse koostamise ajakuluga.
2-20-18582 • • • • • • • • •
• • • •
• • • • • • • •
01.12.2021 Kohtuistungiks valmistumine ja suhtlus kliendiga. Arutelu C. G. iga. 1 h. Põhjendamatu ajakulu, kuna see on juba hõlmatud ühe advokaadi ajakuluga. 02.12.2021 C. G. i kohtuistungil osalemine. 1 tund. Põhjendamatu ajakulu, kuna see on juba hõlmatud ühe advokaadi ajakuluga. 07.01.2022 Telefonikõne kliendiga. Edasiste sammude analüüs ja kirjavahetus. 1 tund. Põhjendamatu ajakulu, ei selgu, miks oli vajalik ühe tunnine vestlus. 29.03.2022 Kohtumääruse analüüs ja kliendile edastamine. 0,7 tund. Ajakulu on põhjendatud 0,1 tunni ulatuses. 30.03.2022 Taotluse koostamine 30.03.2022 määruse täpsustamiseks. Täiturite ja haldurite koja vastuse analüüsimine. 0,4 tundi. Ajakulu on põhjendatud 0,1 tunni ulatuses. 30.03.2022 Tõendite analüüs. 0,5 tundi. Ajakulu on põhjendatud 0,1 tunni ulatuses. 04.04.2022 Rahvastiku registri päringu tegemine. Kohtumääruse üle vaatamine ja kliendile meeldetuletuse tegemine tunnistajate kulude osas. 0,5 tundi. Ajakulu on põhjendatud 0,1 tunni ulatuses. 07.04.2022 Kohtunõudele vastuse koostamine. Pankade vastuste analüüsimine. Suhtlus rahvastikuregistri ning Tallinna Perekonnaseisuametiga seoses päringuga tunnistajate andmete saamiseks. 2,5 tundi. Ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses. 08.04.2022 Kohtunõudele vastuse koostamine ning lisade komplekteerimine. Suhtlus Tallinna Perekonnaseisuametiga seoses päringuga tunnistajate andmete saamiseks. Dokumendi esitamine e-toimikus. Kliendi informeerimine menetluse käigust. 1,1 tund. Põhjendamatu ajakulu, juba hõlmatud eespool toodud ajakuluga. 08.04.2022 Riigilõivu tasumine (päringud). 0,1 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna ei seondu õigusabi osutamisega. 18.04.2022 Suhtlus kliendiga seoses täiendava infoga kohtunõudele vastuse koostamiseks. 0,2 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kulu vajadus selgitamata. 20.04.2022 Kliendi täiendavate selgituste analüüsimine seoses kohtunõudele vastuse koostamisega. 0,2 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kulu vajadus selgitamata. 27.04.2022 Vastuse koostamine kohtunõudele. Suhtlus kohtutäituriga seoses enampakkumise eel kohtutäiturile väljastatud infoga Restart SB OÜ raamatupidamisdokumentide kohta. 0,4 tundi. Põhjendamatu ajakulu, juba hõlmatud eespool toodud ajakuluga. 29.04.2022 Kohtumääruse ja vastaspoole seisukoha analüüs. Kostja seisukoha täiendamine. 3 tundi. Ajakulu põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. 04.05.2022 Hageja 03.05.2022 seisukoha analüüsimine. 0,3 tundi. Põhjendamatu ajakulu, juba hõlmatud eespool toodud ajakuluga. 29.08.2022 M. A. istungi ettevalmistus. 2 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna see on juba hõlmatud ühe advokaadi ajakuluga. 30.08.2022 L.-M. P. i kohtuistungiks valmistumine. Istungi edasilükkamise taotluse tegemine seoses tunnistaja haigestumisega. Uue istungiaja kooskõlastamine. 1,8 tund. Põhjendamatu ajakulu, kuna see on juba hõlmatud ühe advokaadi ajakuluga. 02.09.2022 Kliendi informeerimine uuest istungiajast. 0,1 tund. Põhjendamatu ajakulu. 30.09.2022 Menetluskulude taotluse koostamine. 1 tund. Ajakulu põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. 02.10.2022 L.-M. P. i istungiks valmistumine. 2,5 tundi. Põhjendamatu ajakulu, juba hõlmatud eelnevaga. 03.10.2022 C. G. i kohtuistungil osalemine. 2,4 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna see on juba hõlmatud ühe advokaadi ajakuluga.
2-20-18582 • • • • • •
03.10.2022 L.-M. P. i Tartusse kohtuistungile sõitmine. 2,3 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna sõiduaja hüvitamist ei saa nõuda õigusabikuluna. 03.10.2022 C. G. i Tartusse kohtuistungile sõitmine. 2,3 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna sõiduaja hüvitamist ei saa nõuda õigusabikuluna. 03.10.2022 L.-M. P. i T. Tartust Tallinnasse peale kohtuistungit. 2,5 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna sõiduaja hüvitamise ei saa nõuda õigusabikuluna. 03.10.2022 M. A. ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil. 2,4 tundi. Põhjendamatu ajakulu, kuna see on juba hõlmatud ühe advokaadi ajakuluga. 05.10.2022 Kohtuistungist ning edasistest sammudest kliendile ülevaate andmine. 0,2 tundi. 20.10.2022 – 3.11.2022 teeside koostamise põhjendatud ajakuluks peab hageja maksimaalselt 3 tundi kostja väljatoodud 9,5 tunni asemel.
39.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
40.Riigikohus on 18. mai 2022. a kohtuotsuses tsiviilasjas 2-21-1824 p-s 13 leidnud, et vandeadvokaadi õigusabi tunnihind 205 eurot 58 senti (ilma käibemaksuta, st ca 250 eurot käibemaksuga) võib olla põhjendatud. Seejuures võttis Riigikohus arvesse, et õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam, töömaht ei olnud erakordselt suur ega nõudnud mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi, samuti ei olnud asjaolude ja tõendite maht eriliselt suur. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas vandeadvokaati C. G. i tunnitasu suurus 250 (käibemaksuga) eurot põhjendatud. Samuti ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstava tunnitasu määra advokaat M. A. tunnitasu 191 eurot 15 senti (käibemaksuga) ja L.-M. P. i tunnitasu 157 eurot 39 senti (käibemaksuga).
41.Kohus märgib seoses kostja esindajate menetlustoimingute ajakulu põhjendatusega esiteks, et ei nõustu hageja hinnanguga, et käesolevas asjas ei esine aluseid kostja mitme esindaja kulude hüvitamiseks. Tegemist ei olnud küll õiguslikult ülimalt keerulise vaidlusega, kuid tsiviilasi oli keskmisest keerukam teatud osades. Kostjale oli tulenevalt tsiviilasja asjaoludest keskmisest keerukam oma väidete dokumentaalne tõendamine, mistõttu oli põhjendatud kaasata seoses kohtuistungitega ja istungil tunnistajate ülekuulamisega esindajana kogenum vandeadvokaat. Kõrgema tunnitasu määraga kogenuma vandeadvokaadist esindaja kasutamine vaid tsiviilasja keerukamate ja suuremat tähtsust omavate toimingute juures on menetluses kasuks mõlemale poolele, sest lihtsamaid toiminguid saavad seejuures teha väiksema tunnitasuga advokaadid, mis omakorda tagab menetluskulude väiksema suuruse. Seejuures on siiski tähtis, et mitme esindaja kasutamine ei suurendaks menetlustoimingutele kokku kuluvat aega.
42.Kohus on seisukohal, et täielikult on põhjendamatu järgnevate kostja esindajate toimingute ajakulu:
2-20-18582 • •
•
23.01.2021 – 26.01.2021 teostatud määruskaebuse esitamisega seotud toimingute ajakulu. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, mistõttu määruskaebusega seotud menetluskulude väljamõistmine hagejale ei ole põhjendatud. 25.01.2021 – 16.02.2021 teostatud menetluskulude tagatise taotlusega seotud toimingute ajakulu. Menetluskulude tagatise nõue ei olnud põhjendatud ja kohus jättis selle rahuldamata, seega ei ole nende toimingute kulu hagejalt väljamõistmine põhjendatud. Advokaat L.-M. P. i toimingud 3. oktoobri 2022 kohtuistungiks valmistumiseks, kohtuistungil osalemiseks ning Tartusse kohtuistungile sõitmiseks ja istungilt tagasi sõitmiseks. Kohus ei nõustu hageja hinnanguga, et käesolevas asjas ei esine aluseid kostja mitme esindaja kulude hüvitamiseks. Siiski ei ole tegemist niivõrd keerulise tsiviilasjaga, et vastaspoolelt oleks põhjendatud välja mõista kulutused 3 kostja lepingulise esindaja kohtuistungil osalemiseks.
43.Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendatud järgmiste kostja esindajate toimingute ajakulu: • 20.10.2022 – 3.11.2022 teeside koostamise toimingud. Arvestades esitatud teeside mahtu, sisu ning hõlmatust kostja varasemate seisukohtadega on teeside koostamise aeg põhjendatud osaliselt. Kostja on märkinud teeside koostamisele kulunud ajaks vandeadvokaat C. G. ile 2,4 tundi, advokaat L.-M. P. ile 5,1 tundi ning M. A. le. Kohus ei nõustu hagejaga, et teeside koostamise põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 3 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud aeg teeside koostamisele kokku 6 tundi, ning iga kostja esindaja põhjendatud aeg teeside koostamisele 2 tundi.
44.Osaliselt on põhjendamatu ka vandeadvokaat C. G. i Tartusse 3. oktoobri 2022 kohtuistungile sõitmise ajakulu hagejalt väljamõistmine. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtuistungile sõidu ajakulu hüvitamist ei saa nõuda õigusabikuluna. Riigikohus on leidnud, et poole lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja hüvitamata jätmine ei ole põhjendatud. Samas ei pea menetluse vastaspool hüvitama poole lepingulise esindaja sõiduaega kokkulepitud tunnihinna järgi. Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (Riigikohtu 29. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12).
45.Korra § 151 lg 1 alates 8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1-5). Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist vaid tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) sõitmisele kulutatud aja eest, kuid mitte tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohta tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest poole korra § 151 lg 1 p-s 4 ettenähtud tasust, st 15 eurot.
2-20-18582
46.Korra § 17 lg 2 kohaselt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kostja on menetluskuluna märkinud transpordikulu 18 eurot (käibemaksuga). Soraineni advokaadibüroo ja Tartu kohtumaja vahemaa on 179 km, mistõttu põhjendatud oleks sõidukulu hüvitamine 26 euro 85 ulatuses. Transpordikulu 18 eurot jääb eeltoodud piiridesse, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga
47.Ajakulu ülejäänud kostja esindajate toimingutele on kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja taotles lisaks menetluskuluna hüvitamist tasu riigilõivude eest summas 60 eurot 24 senti. Riigilõiv 50 eurot tasuti määruskaebuse eest, mille Tartu Ringkonnakohus jättis rahuldamata, seetõttu ei ole tegemist põhjendatud menetluskuluga. Riigilõivu 10 eurot tasus kostja Tallinna Perekonnaseisuametile tunnistajate andmete saamiseks. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Kostja taotleb ka riigilõivu maksetelt panga teenustasu hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja esindaja teostas 2 riigilõivu makset, millest ühe puhul ei ole tegemist põhjendatud menetluskuluga, seega tuleb hagejal kostjale menetluskuluna hüvitada tasu riigilõivude eest summas 10 eurot 12 senti.
48.Eeltoodust tulenevalt on kostja esindajate põhjendatud ajakuluks kokku 39,4 tundi, s.h advokaat L.-M. P. i ajakuluks 9,2 tundi, advokaat M. A. ajakuluks 21,7 tundi ja vandeadvokaat C. G. i ajakuluks 8,5 tundi. Kuna kostja ise on esindaja ajakuluks märkinud kokku 69,4 tundi, siis on kohus põhjendamata ajakuluks lugenud 30 tundi. Põhjendatud esindajatasu suuruseks on seega kokku 7735 eurot 95 senti (9,2 x 157,39 + 21,7 x 191,15 + 8,5 x 250 + 15 eurot tasu sõidule kulunud aja eest). Seega on kostja põhjendatud menetluskuludeks maakohtus esindajatasu 7735 eurot 95 senti (käibemaksuga) + transporditasu 18 eurot (käibemaksuga) + riigilõiv 10 eurot (käibemaksuta) + panga teenustasu 12 senti (käibemaksuga), kokku 7764 eurot 7 senti (sisaldab käibemaksu).
49.Lähtudes kostja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.Tulenevalt TsMS § 178 lg.st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.