2-21-134374/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Mxxxxx Uxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 29.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult MxxxxxxUxxxx 1637,74 euro saamiseks. 03.11.2021 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 06.06.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 13.07.2022 kohtule hagiavalduse, milles palus Maxxxx Uxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 1000 eurot, intressi 262,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 530,40 eurot ja täiendava viivise alates 14.07.2022 0,06% päevas põhinõudelt. Alternatiivselt palus hageja (kui kohus tuvastab, et kehtivat laenulepingut pole või see on tühine) kostjalt välja mõista alusetu rikastumise alusel põhinõude 1000 eurot, intressi 193,56 eurot ning lisaks viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja interneti vahendusel 01.02.2019 lepingu nr 421767. Kostjale avati krediidilimiit. Kostja taotles krediiti summas 1000 eurot, mis kanti kostja kontole 04.02.2019. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Kostja sai laenu 360 päevaks, tal oli õigus laenu kasutada perioodil 04.02.2019-10.02.2020. Creditstar Estonia AS loovutas oma nõuded hagejale. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järgmine võlgnevus: põhivõlg 1000 eurot, intress 262,04 eurot (45,31% aastas perioodil 04.02.2019-10.02.2020), viivis 530,40 eurot (0,06% päevas perioodil 11.02.2020-13.07.2022). Tartu Maakohus võttis hagi 14.07.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 26.10.2022 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole aga kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

2-21-134374 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, intress, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1792,44 eurot, millest 1000 eurot moodustab põhivõlg, 262,04 intress ja 13.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 530,40 eurot, lisaks täiendava viivise 0,06% päevas alates 14.07.2022 tasumata põhivõlalt (1000 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikele elukoha aadressidele (xxxxxxxx ja xxx, xxxxxxalevik, xxxxxx vald, xxxxxxxxx) ning tema e-posti aadressile. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu kokku 350 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.