Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus Rain Nurmiku vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4995,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) aadress: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: [email protected]
Carlo
Kask,
e-post:
Kostja: R.N. (isikukood xxxxxxxxxxx), xxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.N.u vastu.
2.Välja mõista R.N.ult (Nurmik, isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks R.N.u ja Aktsiaselts PlusPlus Capital vahel 27.05.2021 sõlmitud kompromissilepinguga/ võlatunnistusega nr 24976615 R.N.u poolt tunnustatud võlgnevus 3731,88 eurot (s.o poolte vahel 04.08.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2416786 tulenev põhinõue summas 2716,36 eurot, enne 27.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 1005,52 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), viivis perioodi 26.07.2021 – 29.11.2022 eest summas 801,87 eurot ja võla sissenõudekulu 35 eurot, kokku 4568,75 eurot.
Mõista R.N.ult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,06% päevas arvestatuna väikelaenulepingust nr 2416786 tulenevalt tasumata põhinõudelt, s.o 2716,36 eurot, alates 30.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud R.N.u kanda.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 630 eurot ning mõista nimetatud summa R.N.ult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rain Nurmiku vastu. 27.04.2022 tegi kohus kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.08.2022 määrusega lõpetati maksekäsu 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-114113 kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.
hagimenetluses
2.Hageja esitas 18.08.2022 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse R.N.u vastu poolte vahel 27.05.2021 sõlmitud kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24976615 alusel kostja poolt tunnustatud nõude 3731,88 euro (s.o 04.08.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2416786 tulenev põhinõue summas 2716,36 eurot, enne 27.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 1005,52 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), viivise (alates 26.07.2021 kuni 18.08.2022) summas 634 euro (hageja on arvestanud viivist lepingu p-s 3.2 kokkulepitud viivisemääraga 0,06%. Viivise arvestamise aluseks on väikelaenulepingust nr 2416786 tuleneva põhivõla suurus 2716,36 eurot), võla sissenõude kulu 35 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (määraga 0,06%). Hagiavalduse esitamisele järgnenud perioodil 19.08.2022 – 29.11.2022 on 103 päeva. Viivisemääraga 0,06% 2716,36 eurolt on viivis ühes päevas 1,63 eurot (2716,36*0,06/100). Seega on viivis 103 päeva eest 167,87 eurot (1,63*103). Kokku on viivis perioodi 26.07.2021 – 29.11.2022 summas 801,87 eurot (634+167,87).
3.18.08.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
4.Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte saates need kostjale 07.11.2022 e-posti teel (kostja e-posti aadressil [email protected]) TsMS § 3141 lg 2 alusel, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Eelnimetatud sätte kohaldamise aluseks on asjaolu, et kostja suhtles 07.11.2022 kohtuga käesolevas tsiviilasjas samal e-posti aadressil. Kohus luges hagimaterjalid kättetoimetatuks 11.11.2022. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg, s.o 14 päeva, 25.11.2022. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused
7.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-114113 suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
9.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
10.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenuleping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund).
11.Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
12.Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
13.Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 630 eurot (560+50+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-114113
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.