Osaühing Europark Estonia hagi R. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
85 eurot
Menetlusosalised Hageja:
OÜ EUROPARK ESTONIA, registrikood 0811490 Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn; Hageja esindaja: Piret Muinast, E-post: xxx
Menetlusliik
2022.a.,
Tallinn,
Tallinna
Kostja: R. P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt R. P. hageja OÜ Europark Estonia kasuks 85 eurot. 3) Jätta poolte menetluskulud R. P. kanda ja R. P. menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 4) Välja mõista välja kostjalt R. P. hageja OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulud summas 408 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 288 eurot). 5) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R. P.l tasuda OÜ-le Europark Estonia käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja seisukohad, hagi asjaolud ja nõue (05.07.22, 31.08.22, 27-28.09.22, 25.10.22)
1.Hagiavaldusega taotleb hageja R. P.lt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (Lisad 1-3). Sõidukid pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale. EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Alljärgnevatel kuupäeval oli sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 11.01.2020, Tallinna Lauluväljak, MERE parkla, leppetrahvinumber 1381 1012 0190 2294, maksetähtaeg 25.01.2020, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 1); 30.01.2020, Telliskivi 60 (EP86), Tallinn, leppetrahvinumber 1483 0012 0214 6219, maksetähtaeg 13.02.2020, võlgnevuse summa 30 eurot (Lisa 2); 23.02.2022, Kristiine keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 1932 3022 2134 0589, maksetähtaeg 09.03.2022, võlgnevuse summa 15 eurot (Lisa 3). Parkides Kristiine parklas ei olnud sõiduki parkimine registreeritud parkimiskioskis ja parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil, Telliskivi parklas ei olnud tasutud parkimise eest ning Mere parklas oli parkimise eest tasumata. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (Lisa 4 - Lisa 6). Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (Lisad 4 - 6). Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata.
2.Hageja ei nõustunud kostja väidetega. Hageja on seisukohal, et kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. See tähendab, et sõidukit juhtinud isikut on hageja juba teavitanud leppetrahvi olemasolul sel hetkel, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi kojamehe alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud. Veelgi enam, hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat teavitada tekkinud leppetrahvist, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel kui see on jäänud tasumata. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja lootuses, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud ning et pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistri aadressil, kostja on oma kontaktandmeteks lisanud sama aadressi.
3.Hagiavalduse Lisades 1-3 on tuvastatav, et vaidlusaluse sõiduki kojamehe vahele on pandud nii kollast kui punast teatist. Kollane teatis on leppetrahvinõue, punane teatis on võlgnevuse teatis, millega teavitatakse sõiduki juhti varasemalt tasumata leppetrahvidest. Hagiavalduses lisades 1-3 esitatud leppetrahvinõuded on samad leppetrahvinõuded, mis kostjale esitatud. Erinevuseks on vaid paber, millele nõue on taasesitamiseks prinditud – kojamehe vahel leppetrahvinõue on prinditud kollasele ilmastikukindlale paberile, asja materjalide juurde esitatud leppetrahvinõue on prinditud aga tavalisele paberile. Leppetrahvi sisu on mõlemal juhul sama.
4.Hageja on hagiavalduse lisades nr 1 – 3 on pildid sõidukist leppetrahvide tegemise ajal, üheselt tuvastatav, et sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on leppetrahv kolmel korral jäetud.
5.Hagiavalduse lisaga 9 on tõendatud, et kostjale on saadetud meeldetuletus 14 tasumata leppetrahvi kohta. Kostja tasus 02.08.2022 hageja pangakontole 30 eurot ilma täpsustava selgituseta, millise leppetrahvi eest tasumine toimus. Laekumise on hageja arvestanud leppetrahvi nr 0561209181107395 võlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt tasumata hagiavalduses esitatud leppetrahvid.
6.Hagiavalduse lisas 1 on hageja esitatud leppetrahvinõude nr 1381 1012 0190 2294, mis on väljastatud sõidukile XXXXXX Tallinna Lauluväljaku MERE parkimisala 11.01.2020. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, st parkimise eest ei olnud tasutud. Hageja on hagiavalduse lisades 4-6 esitanud fotod parkimistingimustega seotud alal asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Lauluväljaku MERE parkimisalal kehtinud tingimused on tõendatud hagiavalduse Lisas 4. Hageja on tõendanud, kus parkimistingimuste rikkumine toimus (hagiavalduse Lisa 1-3) ning millised parkimistingimused parkimisaladel kehtisid (hagiavalduse Lisa 4-6). Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja viitab Mere pst parkimistingimustele.
7.Tulenevalt Riigikohtu praktikast vastutab sõiduki leppetrahvide eest sõiduki omanik/vastutav kasutaja seni, kuni kostja pole tõendanud vastupidist. Kostja pole tõendanud, et sõidukit on kasutanud keegi kolmas isik.
8.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 85 eurot, millest 75 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud; märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja seisukohad (08.09.22, 04.10.22, 12.10.22, 28.10.22)
9.Kostja hagiga ei nõustunud. Leppetrahvinõuetest ei ole kostja olnud teadlik. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, millega oleks tõendatud leppetrahvinõuete saatmine ja kättetoimetamine kostjale. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahv 30 eurot.
10.Hagiavaldusele lisatud fotodelt pole võimalik tuvastada, kas sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud paber oli leppetrahvinõue ning kui oli, siis mida see sisaldas. Hagiavalduse esitatud lisast 1 (leppetrahvinõue 1483 0012 0214 6219) ei nähtu, et 30. jaanuaril 2020 koostatud leppetrahv oleks paigaldatud korrektselt tuuleklaasi vahele.
Lisatud piltidest nähtub ähmaselt, et midagi on paigaldatud tuuleklaasi vahele, kuid ei ole tuvastatav, et nimetatud dokumendi näol on tegemist leppetrahviga. Samuti pole tõendatud, kas kostja või sõiduki omanik/vastutav kasutaja sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud väidetava leppetrahvinõude ka kätte sai. Kostja kinnitas, et pole kirjeldatud viisil paberkandjale trükitud ja sõiduki kojamehe ning klaasi vahele asetatud leppetrahvinõudeid kätte saanud. Kui hageja oleks leppetrahvinõuded väljastanud ning need oleks nõuetekohaselt kätte toimetatud ja õiguspärased, siis oleks kostja need ka tasunud. Seda väidet kinnitab ka fakt, et juulis 2022 kostjale esitatud trahvinõue summas 30 eurot, mille kostja kätte sai, tasus kostja 2. augustil 2022. Kostjale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes arvestati tasutud leppetrahvi nõue n-ö suvalise teise leppetrahvi nõude katteks. Selline käitumine näitab, et hageja ei ole ise ka päris täpselt aru saanud, mille eest, kellele, millises ulatuses leppetrahvinõudeid esitatakse ning neil seab kahtluse alla nõuete õiguspärasuse. Hagiavaldusele on lisatud Mere pst parkimistingimused parkimisaladest ja tingimustest, kuid jääb arusaamatuks, millise leppetrahvi osas need tingimused peaksid kehtima. Seega on hageja nõuded ebaselged ja esitatud rutakalt ning süvenemata. Kostja kinnitab veelkord, et on nõus leppetrahvinõuded tasuma, kui hageja tõendab, et need on õiguspäraselt esitatud ja kostjale kätte toimetatud ning nende tasumise kohustus lasub kostjal mitte aga kellelgi teisel. Kostja tööiseloomust sõltuvalt on igakuiselt väga palju parkimisi erinevates kohtades ja kostjal on tulnud ette valesti parkimist ning trahvikviitungi saamist, kuid kostja on saadud trahvid nõuetekohaselt maksnud. Avalikest registritest on tuvastatav, et kostja on igakuiselt tasunud parkimise eest märkimisväärsed summad ja trahvikviitungi saamisel need summad ka tasunud (viimast väidet toetab ka kinnitus, et viimane saadud trahv on nõuetekohaselt 2. augustil 2022 tasutud). Kostja tööiseloomust sõltuvalt pargib kostja pidevalt tasulisel parkimisalal (eelmisel kuul vähemalt 17 korda) ja see on tuvastatav avalikest registrist. Kostja on tasunud parkimistasusid nõuetekohaselt ja eksimuste korral tasunud ka trahvid. Seega ei ole kostja käitunud pahatahtlikult ja teadlikult kohustuste täitmisest kõrvale hoidnud. Kostja kinnitab, et tema omanduses olevat sõiduautot kasutavad transpordivahendina ka mitmed kolleegid. Liiklusseaduse ( LS) § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-s 2 sätestatakse, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, mootorsõidukit kasutanud isiku aadress, mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood ja mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. LS § 72 lg 3 kohaselt laienevad vastutavale kasutajale LS § 72 lgs 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga. Kahetsusega peab kostja nentima, et kuna väidetavast rikkumisest on möödas juba mitu aastast, siis tõesti ei ole säilitanud andmeid sõiduki kasutaja kohta, kuid kostja kinnitab veelkord, et temale nõuetekohaselt esitatud ja kätte toimetatud trahvid on tasutud tähtaegselt.
11.28. septembril 2022 hageja poolt esitatud lisadest nähtuvad ala parkimistingimused, kuid esitatud lisad ei tõenda kostja parkimist ega trahvikviitungi saamist sellel alal. Seega ei ole nimetatud tõendid kohased ja asjassepuutuvad. Kostja kinnitab veelkord, et ei ole vastavasisulisi trahvikviitungeid saanud ja tahtlikult neid tasumata jätnud.
12.Hagiavalduse esitatud lisast 1 (leppetrahvinõue 1483 0012 0214 6219) ei nähtu, et 30. jaanuaril 2020 koostatud leppetrahv oleks paigaldatud korrektselt tuuleklaasi vahele. Lisatud piltidest nähtub ähmaselt, et midagi on paigaldatud tuuleklaasi vahele, kuid ei ole tuvastatav, et nimetatud dokumendi näol on tegemist leppetrahviga. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, et oleks tuvastatav antud parkimistrahvi nõue.
13.11. juulis 2022 esitati kostjale trahvinõue 30 eurot, mille kostja sai kätte, tasus 2. augustil 2022. Ei ole selge, millisele õiguslikule alusele tuginedes arvestati tasutud leppetrahvi nõue n-ö suvalise teise leppetrahvi nõude katteks. Selgusetu on, mille eest mida nõutakse. Menetluse käigus on tuvastatav vaid üks trahvinõue (22. juuli 2022 trahv on tasutud) ja selle on nõus kostja tasuma.
14.Hageja väited ja dokumentaalsed tõendid seavad kahtluse alla nõuete õiguspärasuse. Seda ilmestab ka fakt, et näiteks 09.09.2022 12:33:24 parkimisel, Lennuki 24, 09.09.2022 12:37:39 M-Parkimine tuli arve 2,40, mis on kallim kui vanalinnas parkimine. Millistel alustel selliseid arveid esitatakse ja miks ei ole hagejal esitada konkreetseid dokumentaalseid tõendeid jääb kostjale arusaamatuks. Kui hagejal on nõue, siis peab ta suutma seda tõendada selliselt, et tavakodanik sellest ka aru saaks. Kohtu põhjendused
15.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
16.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus uurinud tõendeid, hinnates neid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud.
18.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele
nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu. Pooled vaidlevad, kas kostjale on leppetrahvi nõue kätte toimetatud ja kas kostja on seetõttu sunnitud leppetrahvi tasuma.
19.Hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX (05.07.22, lisad 1, 2, 3) ja fotod (lisad 4,5,6) hageja opereeritavast parklast asukohaga Tallinna Lauluväljak, MERE parkla, Telliskivi 60 (EP86), Tallinn ja Kristiine keskus, Tallinn. Neist nähtub, et sõiduk riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX oli pargitud nimetatud parkimisaladele. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest numbriga 1381 1012 0190 2294, maksetähtaeg 25.01.2020, võlgnevuse summa 30 eurot (hagi Lisa 1). 30.01.2020 on hageja teinud leppetrahvi nr 1483 0012 0214 6219 Telliskivi 60 (EP86), Tallinn sama sõiduki parkimistingimiste rikkumise eest (lisa 2). Tasumise tähtaeg oli 13.02.20, summas 30 €. Lisaks on väljastanud 23.02.22 leppetrahvi leppetrahvinumbriga nr 1932 3022 2134 0589 parkimistingimuste rikkumise eest Kristiine Keskuse parklas summas 15 €, tasumise tähtaeg 09.03.22.
20.Kostja väited, et leppetrahvinõue 1483 0012 0214 6219) 30.01.2020 pole paigaldatud korrektselt tuuleklaasi vahele ja seda pole ka kätte saadud ja et pole aru saada, mille kohta Mere pst parkimistingimused parkimisaladest ja tingimustest, kehtivad, ei ole õiged. Hageja on hagi lisadega kui ka täiendavalt enda 28.09.22 menetlusdokumendi lisadega parkimistingimusi tõendanud. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid parkimiskorralduse märgist näitavad tsoonina „Mere“ (05.07.22, dok 4s, hagi lisa 4, 1), ühtlasi on opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastavad infotahvlid koos viitega tüüptingimustele. Seega on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto Europark parklasse pargib.
21.Kohtule esitatutud leppetrahvinõude 1483 0012 0214 6219 juurde lisatud fotodelt nähtub kojamehe alla asetatud kollaselt leppetrahvinõudelt selgelt ka kiri „Leppetrahvi nõue“ (05.07.22, dok 4s, hagi lisa 2, 5). Tulenevalt tavapärasest praktikast parkimistrahvide leppetrahvide nõuete esitamisel, asub kohus viidatud tõendi alusel seisukohale, et hageja esitatud fotodest on aru saada, et hageja pani kostja sõidukile leppetrahvi kohta teatise esiklaasile kojamehe alla ning seega on selge, et ta pole esitanud kohtule suvalisi fotosid sõiduki kojamehe alla pandud suvalisest kollasest
teatisest. Kohus, hinnanud hageja esitatud fotosid kogumis, leiab, et hageja on tõendatud, et ka 30.01.2020, Telliskivi 60 (EP86), Tallinn asuvas parklas parkimistingimuste rikkumisel on kostja sõiduki kojamehe alla asetanud leppetrahvi kviitungi (leppetrahvinumber 1483 0012 0214 6219).
22.Kohus ei nõustu kostja väitega, et pole kostja või sõiduki omanik/vastutav kasutaja pole saanud sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud väidetava leppetrahvinõude kätte.
23.Parkimisalale sõites sõidukiga ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 4 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel lepingu parkijaga. Sõites tasulise parkla asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 1-2 , VÕS § 8 lg 1, § 271 kohaselt üürilepingu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
24.TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud.
25.Kohus leiab, et hageja on esitatud tõenditega (hagi lisa 1-6) tõendanud, et tavapärane on praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel ning tavapärane praktika on see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele ning tavapärane on ka praktika, et parkimisteenuse korraldaja teeb parkimisrikkumise tuvastamisel pildid sõidukist koost leppetrahvinõudega kojamehe vahel. Fotodelt nähtuvalt on leppetrahvid kui paigutatud sõiduki esiklaasi kojamehe vahele 11.01.20, 30.01.20, 23.02.22 (hagi lisad 1-6). Seega on tõendatud, et hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Nii on tõendatud hageja väited, et leppetrahvinõuded on kostjale TsÜS § 70 mõttes kätte toimetatud. See, kas kostja ka tegelikult selliselt esitatud leppetrahvinõude kätte saab, on kostja risk
26.Kostja märkis, et tema omanduses olevat sõiduautot kasutavad transpordivahendina ka mitmed kolleegid, kuid ei ole säilitanud andmeid konkreetsetel kuupäevadel sõidukite kasutajate kohta. Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et parkimistingimuste rikkumise eest oleks vastutav mõni muu isik, on kostja sõiduki vastutava kasutajana rikkunud pooltevahelist üüri- /parkimislepingut (VÕS 76 lg 1, § 100, § 271), jättes parkimistingimised täitmata – tasu maksmata, mis annab võlausaldajale võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud kostja vastu - nõuda kohustuse täitmist, milleks on leppetrahvi tasumise nõue VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 järgi. Seega peab kohus tõendatuks ja põhjendatuks hageja nõuet
ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 75 eurot (30+30+15).
27.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (hagi lisa 9). Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Siiski kohaldatakse võlausaldaja kasuks ka TsÜS-i § 70, mille järgi isegi kui kirja edastamisel esineb viivitus või see läheb edastamisel kaotsi, loetakse kiri kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
28.Kohus leiab, et kirja edastamine võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud aadressile on mõistlik viis selle edastamiseks. Vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 1 isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 68 kohaselt rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. RRS § 69 lg 1 järgi alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadressi 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates. Kostja ei ole esitanud väidet ega tõendanud, et ta oleks hiljuti elukohta vahetanud ning kiri oleks talle saadetud elukoha vahetusest arvates 14 päeva jooksul, sj on kostja enda kontaktida välja toonud just rahvastikuregistrijärgse aadressi. Elukoha vahetamisel rahvastikuregistri kande muutmata jätmine on kostja riisiko. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks.
29.Kõigest eeltoodust tulenevalt on kostjale saadetud meeldetuletuse osas hageja sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud.
30.Kostja on märkinud, et on tasunud 02.08.2022 hageja pangakontole 30 eurot. Sellest nähtub, et ta on maksnud hagejale 30 € täpsustava selgituseta, millise leppetrahvi eest tasumine toimus (dtl 113). Hageja arvestas laekumise hageja leppetrahvi nr 0561209181107395 võlgnevuse katteks, mis ei ole haginõude esemeks. Seega ei ole kostja hagiavalduse aluseks olevat võlgnevust tasunud. Kohus märgib, et kui kostja võlgnikuna ei ole selgelt märkinud, mille katteks ta võla tasub ja seda pole teinud ka võlausaldaja (hageja), siis loetakse tasutuks näiteks esmases järjekorras sissenõutavaks muutnud kohustus, teises järjekorras kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus, neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus (VÕS § 88 lg 6 p 1-4).
31.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevus kokku summas 75 eurot ja sissenõudekulu summas 10 eurot.
32.Kostja väitele „09.09.2022 12:33:24 parkimisel, Lennuki 24, 09.09.2022 12:37:39 MParkimine tuli arve 2,40, mis on kallim kui vanalinnas parkimine.“ kohus hinnangut ei anna, kuna nimetatud parkimistingimused ei ole käesoleva tsiviilasja vaidlusese.
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi.
35.Kohus andis pooltele 05.10.22 tähtajad, sh kulude nimekirja esitamiseks (25.10.22) ja teise poole kuludele aja vastamiseks (vastamise aeg 02.11.22).
36.Hageja esitas 25.10.22 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22-117474 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 288 eurot (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot).
37.Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskuludele.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
39.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 96 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
40.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud vastuväitega tutvumine (sh kirjavahetus kostjaga), hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine
2h; Kostja 08.09.2022 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse (27.09.2022) koostamine ja maakohtule esitamine 1,0 h. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 288 eurot (3 x 96).
41.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lgd 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
42.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 484.2.
43.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 408 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 288 eurot (s.o 3 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 408 eurot (100+20+288). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
44.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.