Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-133921

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad OÜ Aktiva Finants esitas 30.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse A.-R. P. vastu, milles palub kostjalt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 3 820.91 eurot, intress 332.58 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 904.36 eurot, viivis alates 31.12.2021 kuni põhinõude summas 3 820.91 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 29,79% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 450 eurot ja hageja õigusabikulud 490 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 17.08.2020 tarbijakrediidilepingu nr. REF3590337, mille alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama Placet Group OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule, kuid kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 14.03.2021. Placet Group OÜ loovutas 16.03.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitas 27.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-21-133921), mille kohus jättis määrusega rahuldamata ja mis anti üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. II Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgituste kohaselt on ta võlast on ära makstud 522 eurot. Kostja palub kohtul vähendada viiviseid, kuivõrd leiab, et nii viivised kui menetluskulud on põhjendamatult kõrged. Kostja on seisukohal, et OÜ Aktiva Finants on põhjendamatult kaua venitanud asja kohtusse andmisega, mis oleks päädinud juba lahendusega. Kostja selgituste kohaselt eelnevalt hagejale helistades ei olnud hageja nõus kokkuleppe sõlmimisega ja intresside vähendamisega. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

2-21-133921 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 sätestab võlausaldaja õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 578 lg 1 alusel kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 alusel eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. OÜ Aktiva Finants esitas 30.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse A.-R. P. vastu, milles palub kostjalt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 3 820.91 eurot, intress 332.58 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 904.36 eurot, viivis alates 31.12.2021 kuni põhinõude summas 3 820.91 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 29,79% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 450 eurot ja hageja õigusabikulud 490 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 17.08.2020 tarbijakrediidilepingu nr. REF3590337, mille alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama Placet Group OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule, kuid kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 14.03.2021. Placet Group OÜ loovutas 16.03.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgituste kohaselt on ta võlast on ära makstud 522 eurot. Kostja palub kohtul vähendada viiviseid, kuivõrd leiab, et nii viivised kui menetluskulud on põhjendamatult kõrged. Kostja on seisukohal, et OÜ Aktiva Finants on põhjendamatult kaua venitanud asja kohtusse andmisega, mis oleks päädinud juba lahendusega. Kostja selgituste

2-21-133921 kohaselt eelnevalt hagejale helistades ei olnud hageja nõus kokkuleppe sõlmimisega ja intresside vähendamisega. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et on võlgnevusest ära tasunud 522 eurot on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue ei ole põhjendamatult kõrge, mis annaks kohtule aluse selle vähendamiseks. Kohus selgitab, et käesolevas tsiviilasjal ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud määruses väljendatud seisukohast, nagu maksimaalseks mõistlikuks viivisemääraks võiks lugeda 24% aastas ehk 0,06% päevas. Viidatud kohtuasjas esitatud Riigikohtu seisukohad ei ole kohaldatavad antud tsiviilasjas põhjusel, et kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 oli tegemist õppeteenustasu hüvitamise lepinguga, mitte tarbijakrediidiga ning olukorraga, kus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 võimalik VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes lähtuda lepingujärgsest intressimäärast, sest seda ei olnudki lepingus kokku lepitud. Käesolevas tsiviilasjas on aga hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus intressimääras kokku lepitud, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest. Juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Ka olukorras, kus laenu tingimustes kokku lepitud viivisemäär on tühine, või viivisemäär tuleb tüüptingimustest ega saa seetõttu olla õiguslik alus viivise nõudmiseks, tuleneb sama suur viivisemäär seadusest VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatust. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagejapoolne seisukoht, et nii menetluskulud kui ka viivised on tekkinud kostja tegevusetuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kordagi kohtueelses menetluses väljendanud valmisolekut võlgnevust tasuma hakata. Tasumisega viivitamine on kaasa toonud viiviste lisandumise põhinõudele. Hageja selgituste kohaselt kostja ei ole kordagi hagejaga ühendust võtnud võlgnevuse tasumiseks ega vastanud hageja võlanõuetele, mistõttu ei jäänud hagejal oma õiguste kaitseks muud üle kui kohtusse pöörduda. Eeltoodud põhjusel on lisandunud võlgnevusele menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt A.-R. P.alt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus summas 3 820.91 eurot, intress summas 332.58 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 904.36 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 31.12.2021 kuni põhinõude summas 3 820.91 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 29,79% aastas. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-21-133921 Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõue rahuldati tervikuna, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hageja 26.09.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku summas 940 eurot, sealhulgas hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot; õigusabi kulud kokku summas 490 eurot (tunnitasu 120 eurot ei sisalda 20% käibemaksu): − alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule 30 min 60 eurot; − täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 90 min 300 eurot; − kostja 18.04.2022 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine kostja vastustele ja kohtule esitamine 40 min 80 eurot; − kohtu 20.09.2022 määrusega tutvumine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine 10 min 20 eurot; − menetluskulude nimekirja koostamine 15 min 30 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 450 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 490 eurot (tunnitasu 120 eurot ei sisalda 20% käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas on toimunud sisuline vaidlus, kuid mitte kohtuistungit. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.