Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: N. J. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht xxxx; lisa-aadress xxxx; e-post: xxxx). Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
22.11.2022 Hageja hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner, kostja kostja lepinguline esindaja Tatjana Kalin
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja AS Aktiva Portfolio kanda. 2.2 Mõista hagejalt AS Aktiva Portfolio välja kostja N. J. kasuks menetluskulud summas 780 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (780 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus
2-22-10932 kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja AS Aktiva Portfolio esitas 27.07.2022 Harju Maakohtule hagi N. J. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja sõlmisid järgmise(d) laenulepingu(d) (Lisa 1): Nr. Kuupäev Laenuleping xxxx 08.03.2021. I AS saatis 12.07.2021 kostjale laenulepingu xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2). VÕS § 101 lg 1 punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles I AS lepingu nr xxxx üles 29.07.2021 (Lisa 3). 1.3. I AS loovutas 04.08.2022 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS ́le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (Lisa 4).
2.08.03.2021 sõlmisid I AS ja kostja laenulepingu nr xxxx, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 8202,00 eurot. Kostja ei ole laenuandjale ega hagejale midagi tasunud, seega on põhiosa võlgnevus summas 8202,00 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 10,90 % aastas (Lisa 1 lk 1). Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o. alates 15.04.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. 15.07.2021 summas 544,78 eurot (163,31 + 127,62 + 129,94 + 123,91). Seega on intressi võlgnevus summas kokku 544,78 eurot. Lepingu haldustasu Lepingus nr xxxx on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud, et lepingu haldustasu on summas 0,90 eurot igakuiselt. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o. alates 15.04.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 15.07.2021 summas 3,60 eurot (0,90 + 0,90 + 0,90 + 0,90). Seega on lepingu haldustasu võlgnevus summas 3,60 eurot.
3.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja pst 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 8202,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.07.2021 kuni hagi esitamiseni 27.07.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 10,90% kooskõlas laenulepingu punktiga (Lisa 1 lk 1) ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 889,12 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 5). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 889,12 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 8202,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 28.07.2022. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise
2 (8)
2-22-10932 summa järgmiselt: põhivõlg 8202,00 eurot x 8% = 656,16 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõudmisega seotud kulusid summas kokku 50,00 eurot
4.Hageja palub mõista kostjalt N. J. hageja Aktiva Portfolio AS kasuks välja põhivõlgnevus 8202,00 eurot, intressid 544,78 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 889,12 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt N. J. hageja Aktiva Portfolio AS kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.07.2022 kuni põhinõude summas 8202,00 eurot täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.30.08.2022 teatas kostja kohtule, et N. E. ik. xxxx ei ole mitte kuidagi antud asjaga seotud. Mingit krediiti kostja võtnud ei ole. 06.09.21a on kostja poolt tehtud avaldus politseisse aadressil Pärnu mnt. 139. Avaldus paluti esitada e posti teel, mida kostja ka tegi aadressil põ[email protected]. Avaldus seisnes kostjalt varastatud ID kaardi ja sellega sooritatud kuriteos, mille osas algatati kriminaaluurimine. 14.09.21 teatas kostja sellest kirjalikult ja ka telefoni teel Julianus inkassot.
6.19.09.2022 esitas kostja lepinguline esindaja kohtule kirjaliku hagivastuse. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja arvab, et hageja poolt esitatud nõue on pahauskne, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Seoses sellega hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
7.Hageja väited, et “08.03.2021 sõlmis I AS ja kostja laenulepingu nr xxxx, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 8202,00 eurot. I AS saatis 12.07.2021 kostjale laenulepingu xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks... Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles I AS lepingu nr xxxx üles 29.07.2021. “ei vasta tegelikkusele, kuna Kostja ei teadnud ja ei võinud teada I AS ja Kostja vahel laenulepingu olemasolust. Kostja juhib tähelepanu sellele, et ta ei saanud I AS hoiatusi ja teatist nõude loovutamisest kätte.
8.26. augustil 2021.a. Kostja esmakordselt sai kätte teate express-posti teel Julianus Inkasso OÜ’lt, mille kohaselt Kostja on kohustatud tagastama uuele võlausaldajale Aktiva Portfolio AS nõudesumma 8885,28 eurot. Kostja teatas viivitamatult, et temal ei ole sõlminud lepingut ning puuduvad kohustused I AS ees ja Aktiva Portfolio AS ees. Samuti Kostja teavitas, et ta pöördus Politsei poole kriminaalasja algatamiseks seoses finantspettusega. Telefoni teel Julianus Inkasso OÜ seletas, et Kostja võib tutvuda lepingu tingimustega, I AS leheküljele ID - kaardi kasutamisel. Seega Kostja esmakordselt tutvus teenuselepingu tingimustega ja võttis I AS-ga ühendust. I AS seletas, et Teenuseleping oli sõlmitud 08.03.2021.a. Xxxx kaupluses Jõhvis. I AS ei suutnud seletada kuidas lepingu sõlmimisel oli tehtud isiku tuvastamine ja võetud allkiri, kui ID kaart on varastatud ja teine isik esitas ID kaardi ja võltsis allkirja lepingu sõlmimiseks.
9.Kostja rõhutab, et pärast Julianus Inkasso poolt saadetud teate kättesaamist ta pöördus Politsei poole avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks. Oma avalduses Kostja kirjutas, et Julianus Inkasso OÜ nõuab tagastada nõude kogusumma 8885,28 eurot teenuselepingu nr xxxx alusel. Kostja teatas, et ta ei ole kuulnud mitte midagi I AS-st ja ei sõlminud lepingut I AS-ga. Kostja rõhutab, et ta elab aadressil Xxxx ja töötab M OÜ-s ning 08. märtsil 2021.a. ta töötas töökohal aadressil Xxxx. Seega ta ei saanud sõlmida lepingut ja panna allkirja omakäeliselt kaupluses Jõhvis. Samuti Kostja teavitas Politseid, et “...märtsi alguses ta puhkas suvilas tuttavate juures ja olid mehed Jõhvist. Natukene hiljem ta avastas, et tema Elamisluba puudub, aga Kostja oli kindel, et unustas garaažis ja ei pöördunud Politsei poole avaldusega elamisloa
3 (8)
2-22-10932 kaotamise kohta. Aga 4-5 päeva pärast Kostja tuttav L. S. andis temale üle tema elamisloa. L. S. sai elamisloa kätte mehelt Jõhvist.“. Seega Kostja on kindel, et tema suhtes on toimepandud finantskuritegu.
12.septembril 2021.a. on alustatud kriminaalmenetlus 21231502106 KarS §209 lg 1 tunnusel. Kostja teavitas viivitamatult Julianus Inkasso OÜ-t kriminaalmenetluse 21231502106 alustamisest ning uue võlausaldaja esindaja kinnitas, et on võla väljanõudmine on lõpetatud. Kostjale jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel Hageja esitas hagi tema vastu ja väidab, et 08.03.2021 I AS ja Kostja sõlmisid teenuselepingu nr xxxx ja kostja on kohustatud tagastama põhivõlgnevuse 8202,00 eurot, intressid 544,78 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 889,12 eurot.
11.Kostja juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele ja seaduse sätetele: Esiteks, teenuseleping on sõlmitud 08.03.2021 kaupluses Jõhvis ja müüja pani allkirja omakäeliselt. Kostja avaldab, et ta elab Xxxx ja töötab Xxxx. 08.03.2021 ta töötas töökohal ja ei saanud olla Jõhvis. Kostja rõhutab, et ta ei pannud allkirja omakäeliselt ja allkiri lepingul ei kuulu talle. Kostja avaldab, et allkiri on võltsitud. Kostja juhib tähelepanu sellele, et ta ei kasutanud ja ei kasuta PIN-koodi, temal on Smart-ID ning kolmas isik ei saanud panna digitaalallkirja. Seoses sellega leping oli sõlmitud kaupluses, aga Kostja allkiri on võltsitud.
12.Teiseks, elamisluba oli varastatud Kostjalt ning vabatahtlikult Kostja ei andnud elamisluba üle teistele isikutele. Kostja ei andnud tahteavaldust teistele isikutele lepingu sõlmimiseks. Elamisluba läks Kostja valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Seoses sellega on alustatud kriminaalmenetlus.
13.Kolmandaks, Kostja juhib tähelepanu sellele, et teenuselepingus on kajastatud valeandmed tema elukoha ja telefoninumbri osas. Kostja elab aadressil Xxxx, aga lepingus on kajastatud Xxxx (Lisa 5). Tema telefoni number on xxxx, aga lepingus on xxxx.
14.Neljandaks, VÕS § 4034 lg 1 p 1,2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seoses sellega Kostjale jääb arusaamatuks kuidas laenuandja poolt oli hinnatud Kostja krediidivõimelisust.
15.Kostja ei tunnista põhivõlgnevust 8202 eurot, intresse 544,78 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 889,12 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja kinnitab, et I AS ja Kostja vahel ei ole sõlmitud teenuselepingut, Kostja pool ei ole esitanud teenuselepingu sõlmimiseks tahteavaldusi ja Kostja ei pannud allkirja omakäeliselt ning tema allkiri on võltsitud. Seega on teenuseleping nr xxxx tühine ning Kostjal ei tekkinud võla tagastamise kohustust.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et 08.03.2021 sõlmisid I AS ja kostja laenulepingu nr xxxx (dtl 8-12), mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 8202 eurot. Hageja väidab, et kostja on seda lepingut rikkunud, I AS on loovutanud
4 (8)
2-22-10932 kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Kostja eitab I AS-ga eelviidatud laenulepingu sõlmimist. Kostja tugineb sellele, et ta ei ole sõlminud hageja väidetud lepingut ning tal puuduvad kohustused I AS ees ja Aktiva Portfolio AS ees.
17.Arvestades poolte vastandlikke seisukohti peab kohus esmalt lahendama pooltevahelise vaidluse I AS ja kostja vahelise lepingu nr xxxx sõlmimise osas. Kui kostja ei ole nimetatud lepingut sõlminud ning puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kohtul puudub põhjus hinnata poolte muid väiteid.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud I AS-ga laenulepingu nr xxxx. Vastupidi, kostja on käesolevas asjas põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat laenulepingut sõlminud.
19.Kostja on pöördunud seoses tema nimel I AS-st võetud laenuga politseisse ning politsei on algatanud 12.09.2021 kriminaalmenetluse nr 21231502106 KarS § 209 lg 1 tunnusel (dtl 70). Kostja märgib, et kuigi ta elab Xxxx (dtl 85), on vaidlusalune leping sõlmitud 08.03.2021 kaupluses Jõhvis ja allkirjad lepingul on antud omakäeliselt, st mitte digitaalselt. Hageja pole nimetatud asjaoludele vastu vaielnud. Kostja on aga tõendanud, et 08.03.2021 ta töötas töökohal ja ei saanud olla samal ajal Jõhvis (dtl 84). Samuti on kostja tõendanud, et kriminaalmenetluse raames teostatud ekspertiisi kohaselt ei ole I AS-ga sõlmitud lepingul kostja allkiri (dtl 124-126). Kohus ei nõustu hagejaga, justkui ei oleks aru saada, mis alusel ja millise lepinguga seoses on kriminaalmenetlus alustatud. Politsei teatises on ühemõtteliselt viidatud, et kriminaalmenetlus on alustatud seoses kostja nimel 08.03.2021 I AS-st võetud laenukohustusega (dtl 70). Kohus loeb eelnimetatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja ei ole allkirjastanud I AS-ga hagiavalduse aluseks olevat laenulepingut nr xxxx. Seega on kostja nimel antud allkiri võltsitud.
20.Kohus ei nõustu hagejaga, et kuna vaidlusalune leping sõlmiti kostja elamisloakaardi alusel, olevat see kostja omavastutus. Kostja on kinnitanud, et kostja ei andnud tahteavaldust teistele isikutele lepingu sõlmimiseks, elamisluba läks kostja valdusest välja tema tahte vastaselt ning seoses sellega on alustatud kriminaalmenetlus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud tema elamisloakaardi vabatahtlikult kolmanda isiku kasutusse. Sellises olukorras ja olemasolevaid tõendeid arvestades ei saa kostjat pidada vastutavaks tema nimel võetud laenu eest.
21.Riigikohtu 16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 p-s 22 on selgitatud, et „kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.“ Kohus märgib, et viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud põhimõtted käesolevas asjas ei kohaldu, kuna käesoleval juhul ei ole kostja valdusest välja läinud ID-kaardi PIN-koode. Käesoleval juhul on laenulepingu omakäelisel sõlmimisel võltsitud kostja allkirja, mille eest kostja eelduslikult ei vastuta.
5 (8)
2-22-10932
22.Kohtu hinnangul on asjakohased ka kostja vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise kohta I AS poolt. Esitatud tõendite põhjal on haginõude aluseks oleva lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 on sätestatud, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
23.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kuigi hagejale olid teada kostja vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta, ei ole hageja esitanud omalt poolt mistahes tõendeid, mis võiks kinnitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostja nimel võltsitud allkirjaga laenu võtmisel. Kohtuistungil väitis hageja üksnes seda, et „Vastutustundliku laenamispõhimõtte osas – vaja on teha päring müüjale, kes on toote kostjale väljastanud. Tavapäraselt kontrollitakse konto väljavõtet, ostja ise logib panka ja nemad kontrollivad seda. Kuidas selles menetluses oli, sellele ei oska vastata“ (dtl 118). Kohtu hinnangul näitab viidatud hageja seisukoht hoolimatut suhtumist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisse, mis omakorda selgitab ka seda, kuidas oli antud juhul võimalik, et I AS andis suures summas krediiti kostja allkirja võltsinud isikule. Kohtu hinnangul on I AS krediidiandja rikkunud 08.03.2021 lepingu nr xxxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et I AS oli laenu väljastades veendunud, et kostja puhul on tegemist krediidivõimelise isikuga. I AS ei olnud veendunud isegi kostja isikusamasuses, võimaldades vaidlusaluse lepingu kostja nimel sõlmida kostja allkirja võltsinud isikul. Sellises olukorras on asjakohatu hageja soovitus, et „kostja võiks sõlmida kompromissi ja tagasinõudega minna süüdistatava vastu.“ Kui I AS jättis täitmata vastutustundliku laenamise põhimõtte ja andis krediiti kostja allkirja võltsinud isikule, siis selle eest ei saa olla vastutav kostja.
24.Kokkuvõttes ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud I AS-ga laenulepingu nr xxxx. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, et nimetatud leping oleks sõlmitud kostja volitusel. Tuginedes olemasolevatele tõenditele ei ole kostja tema nimel esindusõiguseta sõlmitud lepingut ka heaks kiitnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus ei saa hagi rahuldada pelgalt hageja oletuse alusel, et „Hageja ei välista asjaolu, et kostja on laenulepingute sõlmimisest teadlik, teadlikult andnud laenu kolmanda isiku kasutusse.“ Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama tema nõude aluseks olevad asjaolud (TsMS § 230 lg 1).
6 (8)
2-22-10932
25.Kuna kohus tuvastas, et kostja ei ole sõlminud I AS-ga hageja nõude aluseks olevat lepingut nr xxxx ning olemasolevate tõendite alusel puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetud ka kõik hageja kõrvalnõuded. Kuna kohus tuvastas hagi aluseks oleva lepingulise suhte puudumise hageja ja kostja vahel, siis ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas.
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus TsMS § 162 lg-st 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
27.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja on näidanud oma menetluskuludena käesolevas asjas lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) 7,5 h eest kokku summas 900 eurot. Kostja esindaja töö tunnihind käesolevas kohtumenetluses on 120 eurot. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja pole kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud. Vaatamata sellele peab kohus kontrollima kostja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
28.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on aktsepteeritav. Kostja lepingulise esindaja ajakulu peab kohus vajalikuks vähendada kokku 1 h võrra. Kohus märgib esiteks, et kohtuistung käesolevas asjas kestis ligi 20 minutit, mitte 30 minutit, nagu viitas kostja. Teiseks, kostja on oma lepingulise esindaja kuluna viidanud ka Riigikohtu praktika uurimisele. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni omava esindaja puhul eeldatakse valmisolekut õigusalase teenuse osutamiseks, mille hulka kuulub ka ülevaate omamine vajalikust kohtupraktikast. Juhul, kui see osutub sõltuvalt asjast ebapiisavaks, on juristil võimalik ja vajalik küll tutvuda vastava kohtupraktikaga täiendavalt, kuid ka siis ei saa seda kulu jätta menetluse vastaspoole kanda. Menetluskulude suurus peab olema vastaspoolele ettenähtav (vt nt Riigikohtu 15.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15; 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9). Eeltoodu osas (kohtuistung + Riigikohtu praktika uurimine) vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h võrra. Lisaks vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h võrra seoses menetluskulude nimekirja kirjega „Hageja poolt esitatud 31.10.2022 kompromissiga tutvumine, kliendiga nõupidamine, 1 tund.“ Arvestades hageja poolt pakutud kompromissi sisu ja mahtu ning seda, et pooled ei olnud lähedal kompromissi sõlmimisele, peab kohus piisavaks kostja õigusabikulu seoses nimetatud kompromissiga tutvumise ja kliendiga arutamisega kokku mahus 0,5 h.
29.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületa kokku 6,5 h. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 780 eurot (6,5 x 120). Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (780 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 120 eurot (taotletud summa 900 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 780 eurot).
7 (8)
2-22-10932
30.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.