Otsuse avalikult teatavaks- 24. november 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-15253
Tsiviilasi
J.S. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik J.S. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX); esindajad usaldusisik V.K. (XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja J.S. (isikukood XXX) pankrot kell 10.00 ja algatada J.S. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku V.K. töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur XXX (KMKR XXX, arvelduskonto nr XXX, saaja Tartu kohtutäitur XXX).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes V.K. (XXX; telefon XXX; e-post XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. detsembril 2022 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. novembril 2023.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud J.S. kanda.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võivad usaldusisik ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.J.S. (avaldaja/võlgnik) esitas 12.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-15253). Avalduse kohaselt ei suuda avaldaja juba 10 aastat oma võlgnevusi tasuda. Tal XXX ega ametit. Avaldaja on osaliselt XXX ja ei saa teha XXX tööd. Vara puudub. Avaldaja on lisanud avaldusele oma täitemenetluste väljavõtte.
2.Kohus võttis 18.10.2022 määrusega J.S. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks V.K.
3.Usaldusisik esitas 17.11.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XX.XX.XXXX sündinud J.S. perekonnaseisult XXX ning tal puuduvad ülalpeetavad. J.S. XX.XX.XXXX sõlmitud XXX N.D. (isikukood XXX) on lahutatud
XX.XX.XXXX.
Riigikohtu 05.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr XXX (3-1-1-114-13) tunnistati J.S. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 13.01.2013. Tartu Maakohus vabastas XX.XX.XXXX määrusega J.S. kriminaalasjas nr XXX mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega pöörati täitmisele J.S. mõistetud karistuse ärakandmata osa. Tartu Maakohus kuulutas XX.XX.XXXX määrusega J.S. tagaotsitavaks. J.S. peeti
kinni 14.04.2021. Riigikohtu 05.12.2013 otsusega mõistetud ning Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmise lõpptähtaeg on XX.XX.XXXX. Kohtule esitatud avalduse järgi ei ole J.S. haridust ega ametit. Avaldaja on osaliselt XXX ja ei saa teha XXX tööd. Usaldusisik vestles võlgnikuga telefoni teel. J.S. avaldas, et XXX kavatseb ta asuda tööle E.E.A, kus ta väidetavalt on juba eelnevalt töötanud. Vara J.S. puudub realiseeritav vara. Vanglas viibides on võlgniku sissetuleku teenimise võimalused piiratud, kuid võlgnik on rakendatud XXX. Võlgniku kinnipeetava kontole toimuvad ebaregulaarsed laekumised tema XXX V.S. Kinnipeetava kontole laekuvatest vahenditest tehakse kinnipidamisi vangistusseaduse (VangS) § 44 alusel. Kohustused Kohtutäiturite menetluses on J.S. suhtes kokku 166 täiteasja. Nendest 155-s täiteasjas on sissenõudja nõude täitmine aegunud ning menetlus käib vaid täitemenetluse kulude sissenõudmiseks. J.S. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi ilma täitemenetluse kuludeta kokku summas 7377,58 eurot, sellest laenud 1925,66 eurot, sideteenuste võlgnevus 1427,76 eurot, kuriteoga tekitatud kahju 72,19 eurot, menetluskulud kriminaalasjas 3549,44 eurot ja muud kohustused 402,53 eurot. Maksejõuetus Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ilma täitemenetluse kuludeta on võlgnikul kohustusi summas 7377,58 eurot. Kohustuste rahuldamiseks puudub võlgnikul vara ja sissetulek. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on võlgnikul esimesed lõpetamata täitemenetlused 2001. aastast. Maksejõuetuse põhjuseks on pikaajaline õigusvastane käitumine. Usaldusisiku hinnangul tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse kaudu on võlgnikul võimalik oma kohustusi korrastada. Käesoleval hetkel on võlgniku suhtes menetluses 166 täiteasja, nendest valdavas osas käib menetlus vaid täitemenetluse kulude sissenõudmiseks. Lisaks on võlgnikul mitme täitmisel oleva kohustuse puhul võimalik esitada täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise vastuväide. Võlgnik ilmselgelt ei ole iseseisvalt võimeline täitemenetlustes võlgniku õigusi efektiivselt teostama. J.S. on avaldanud, et pärast vanglast vabanemist XX.XX.XXXX kavatseb ta asuda tööle E.E.A. Tööle asumise korral võib võlgnikul olla võimalik kohustustest vabastamise menetlust edukalt läbida.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt ei ole võlgnikul realiseeritavat vara. Tema sissetulekuks on vanglas XXX tegemisel saadav tasu ja ebaregulaarsed laekumised XXX V.S. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht ilma täitemenetluse kuludeta on 7377,58 eurot. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud J.S. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks V.K, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus
algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V.K. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt
24.novembriks 2023. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 6 tundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni
täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (12 pooltundi) tuleb V.K. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.