Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-13350
Tsiviilasi
Karl Vilksi hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 119/2021/390
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Politseiapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2022
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), lepinguline esindaja Triin Randoja Vastustaja (hageja): Karl Vilks (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Sven Lass
esindajad
ja
Piirivalveameti
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 otsus osaliselt hageja menetluskulude suuruse määramise ja kostjalt väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 6 ja 7). Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Karl Vilksi
kaudu)
menetluskulude suuruseks 465 eurot (koos käibemaksuga), mis mõista Karl Vilksi kasuks välja Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu). Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.1.Rahuldada Karl Vilksi hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu.
3.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 119/2021/390 lubamatuks.
3.3.Täitekulud jäävad TMS § 221 lg 4 kohaselt Eesti vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.
3.4.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 27. augusti 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus peatas Karl Vilksi suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 119/2021/390 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumiseni.
3.5.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.
3.6.Määrata Karl Vilksi menetluskulude suuruseks 465 eurot (koos käibemaksuga).
3.7.Mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) Karl Vilksi kasuks välja menetluskuluna 465 eurot (koos käibemaksuga).
3.8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud riigi- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Selgitada Karl Vilksile, et tal on õigus taotleda riigilõivu enam tasutud osa 275 eurot tagastamist, esitades selleks avalduse ringkonnakohtule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Karl Vilks (hageja) esitas 26. augustil 2021 Tartu Maakohtule Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu; kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 119/2021/390. Hageja palus jätta täitekulud ja menetluskulud kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt karistas Politsei- ja Piirivalveamet hagejat 27. märtsil 2021 väärteo korras narkootilise aine marihuaana (THC) tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuväline menetleja viis läbi kiirmenetluse ja määras hagejale 220 euro suuruse rahatrahvi. Rikkumise kohta koostati kiirmenetluse otsus nr 10220182341787, mille koopia anti hagejale. Hageja tasus 1. aprillil 2021 talle määratud rahatrahvi. Kuigi hageja oli trahvi tasunud, esitas kostja 17. juunil 2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäitur alustas täitemenetlust. Väidetavalt on täitemenetluses täitedokumendiks kostja 27. märtsi 2021 kiirmenetluse otsus nr 2780,21,003181/1. Sellise otsusega ei ole hageja kunagi tutvunud ja sellise numbriga otsuse alusel ei ole hagejat kunagi karistatud. Kohtutäitur saatis hagejale e-postiga täitmisteate, millest nähtub, et hageja suhtes on algatatud täiteasi nr 119/2021/390 ja selles nõuab kohtutäitur temalt 220 euro suuruse rahatrahvi tasumist, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Kuna hageja on talle määratud rahatrahvi tasunud, siis ei olnud põhjust täitemenetlust alustada ja sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Hagejal oli õigus kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendit ja esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagejal ei olnud täitemenetluses muid õiguskaitsevahendeid, et vaielda vastu alusetule täitemenetlusele ja selles esitatud nõudele.
2.Kostja võttis hagi õigeks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja nõustus, et hageja on rahatrahvi tasunud ja täitmisavaldus on esitatud ekslikult. Kostja leidis, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja arvates pidanuks hageja enne hagi esitamist pöörduma selgituste saamiseks kostja poole. Kohtusse olnuks põhjust pöörduda alles siis, kui kostja ei oleks oma viga tunnistanud ja oleks soovinud täitemenetlust jätkata. Hageja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks ka ebaõiglane, kuna täitekulud jäävad nagunii kostja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 119/2021/390 lubamatuks. Maakohus määras, et täitekulud jäävad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 4 kohaselt kostja kanda. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 974 eurot (sh käibemaks) koos lisanduva viivisega. Maakohus viitas, et hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel tuginenud sellele, et ta on nõude juba enne täitemenetluse alustamist rahuldanud. Kostja on hagi õigeks võtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas nr 119/2021/390 tuleb tunnistada lubamatuks. TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad hagi rahuldamise korral täitekulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu hinnangul ei ole alust jätta menetluskulusid hageja kanda, kuna täidetud ei ole TsMS § 168 lg 6 eeldus. Kostja on esitanud täitmiseks nõude, mis on tegelikult täidetud. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. Sissenõudjal on enne täituri poole pöördumist kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollimaks, kas nõue on olemas. Maakohus ei saa jätta menetluskulusid hageja kanda üksnes põhjusel, et hageja ei võtnud kostjaga enne hagi esitamist ühendust. Maakohus nõustus hagejaga, et kostjal oleks riigiasutusena olnud hageja pöördumisele aega vastata kuni 30 kalendripäeva, kuid kohtutäituri poolt hagejale antud nõude vabatahtliku täitmise aeg oli 10 päeva, mistõttu möödunuks vabatahtliku täitmise tähtaeg enne, kui hageja oleks kostjalt vastuse saanud. Hageja selgitustest nähtuvalt ei olnud tal ka kindlust, et juhul, kui kostja oleks palunud kohtutäituril täitemenetluse lõpetada, oleks ta vabanenud ka täitekulude
kandmisest. Lisaks märkis maakohus, et hagejal oli üksnes kohtusse pöördumise teel võimalus saavutada nõude sundtäitmise peatamine hagi tagamise korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust jätta menetluskulusid hageja kanda ja need tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja kuludest põhjendatuks ja vajalikuks 4 tunni kulu ehk 624 eurot (sh käibemaks). Samuti on põhjendatud menetluskulu riigilõiv 350 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale 13. detsembril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda ja mõisteti kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 974 eurot. Kostja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagejal olid olemas muud, kõiki asjaosalisi vähem koormavad õiguslikud võimalused alusetu täitemenetluse lõpetamiseks. Hagejal oleks olnud võimalus esitada nõude täitmist tõendav maksekorraldus kohtutäiturile. See oleks olnud täitemenetluse lõpetamise kohustuslik alus vastavalt TMS § 48 lg 1 p 2. Asjaolu, et 27. juuli 2021 täitmisteatele on märgitud täitedokumendiks kostja 27. märtsi 2021 kiirmenetluse otsus nr 2780,21,003181/1, ei ole kostjale etteheidetav, sest täitmisteate on koostanud kohtutäitur. Hagejal oleks olnud võimalik pöörduda asjaolude selgitamiseks kostja poole, sest hagejale oli äratuntav, et kostja on sundtäitmisele saatnud juba tasutud rahatrahvi. Kostja andmebaasidest nähtuvalt oli tegemist ilmselge eksitusega. Kostja oleks saanud viivitamatult teha kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse (TMS § 48 lg 1 p 1). Hageja väide, et vabatahtliku täitmise tähtaeg oleks möödunud enne, kui hageja oleks kostjalt mistahes ametliku vastuse oma pöördumisele saanud ning täitur oleks saanud asuda ellu viima mistahes tema hinnangul vajalikke toiminguid, on üksnes oletuslik. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Täitekulud ei oleks kuidagi saanud jääda hageja kanda (TMS § 41 lg 1). Hageja isegi ei püüdnud esmalt veenduda, kas õigusabi kasutamine on üldse vajalik. Maakohtu põhjenduste järgi ei olekski võimalik TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud erandit tavapärasest menetluskulude jaotuse reeglist kohaldada, sest hagi õigeksvõtt eeldabki seda, et hagi alus on olemas. Maakohus ei põhjendanud, miks jättis kõrvale kostja seisukohti toetava kohtupraktika (tsiviilasi nr 2-11-54640 ja samas asjas Riigikohtu lahend nr 3-2-1-141-13).
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud koos lisanduva viivisega kostja kanda. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Käesolevas asjas puudus alus jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud on õigesti jäetud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja väited, et hageja oleks pidanud enne hagi esitamist pöörduma kohtutäituri või kostja poole ei ole asjakohased ning on hageja huvidega vastuolus. Hagejal polnud kindlust, et sellised pöördumised oleksid tulemust andnud. Täitmisteatele oli märgitud vale otsuse number. Hagejal ei olnud võimalik aru saada, et täitedokumendiks on kiirmenetluse otsus nr 10220182341787. Seda ei kinnita ka täitmisteatega edastatud kiirmenetluse otsuse faili
metaandmed. Hageja kasutas ainsat õiguskaitsevahendit, mis tal täitemenetluses nõude vaidlustamiseks oli. Muus osas jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde.
VARASEM MENETLUS RINGKONNA- JA RIIGIKOHTUS
6.Tartu Ringkonnakohus keeldus 10. jaanuari 2022 määrusega kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
7.Riigikohus tühistas 15. juuni 2022 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus võttis 20. juuni 2022 määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu kostjalt välja mõistetava menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus saab teha ise selles osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Maakohus tegi asjas kostja õigeksvõtul põhineva lahendi, millega rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 974 eurot (koos käibemaksuga), millest riigilõiv hagihinnalt 3500 eurot on 350 eurot ja õigusabikulud 4 h õigusabi eest/130 eurot/h on 624 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, st menetluskulude jaotuse ning kostjalt väljamõistmise osas (TsMS § 654 lg 1). Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel seotud Riigikohtu seisukohtadega õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 693 lg 2).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas käesoleval juhul tuleb seoses kostja poolt hagi kohese õigeksvõtuga jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Viidatud normi kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, sest hageja ei pöördunud enne hagi esitamist kostja poole asja kohtuvälise lahendamise ettepanekuga. Riigikohus ei nõustunud kohtute varasema seisukohaga, et TsMS § 168 lg 6 ei ole praeguses vaidluses kohaldatav. Riigikohus leidis, et praeguses asjas ei põhine kohtute lahendid sellistel tuvastatud asjaoludel, et võlgnik vajas kiiresti kaitset ja ainus viis oma õiguste tagamiseks oli hagi esitamine. Riigikohus leidis, et sarnastel asjaoludel tulnuks hagejaga sarnasel mõistlikul isikul võtta täitmisteate saamisel viivitamatult ühendust kohtutäituriga, esitada talle maksekorraldus nõude täidetuse kohta ja olenevalt asjaoludest (mh sissenõudja isik) oleks olnud mõistlik võtta ühendust ka sissenõudjaga.
11.Asjas on tuvastatud, et kostja algatas hageja vastu sundtäitemenetluse seetõttu, et hagejal oli väidetavalt tasumata rahatrahv politsei koostatud kiirmenetluse otsuse alusel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et koos täitmisteatega edastati talle täitedokumendina Politsei- ja Piirivalveameti 27. märtsi 2021 kiirmenetluse otsus nr 2780, 003181/1, mille number ja välimus erines hageja rikkumise kohta koostatud kiirmenetluse otsusest nr 10220182341787 samast kuupäevast. Kostja tunnistas oma eksitust. Kostja vastuse kohaselt oli täitmisteates kohtutäituri poolt märgitud number mitte kiirmenetluse otsuse number, vaid väärteoasja number.
Väärteoasja number ei kajastu hagejale vormistatud kiirmenetluse otsusel, sest väärteoasi saab numbri alles vastavas politsei andmebaasis registreerimisel. Kostja nõustus, et ta tegi kohtutäiturile eksliku täitmisavalduse. Maakohus ei ole nimetatud hageja poolt esitatud asjaoludele TsMS § 168 lg 6 kohaldamata jätmisel eraldi tuginenud. Samuti ei ole maakohus välja selgitanud, kas hageja pöördus enne hagi esitamist ka kohtutäituri poole. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et pöördus advokaadi poole 27. juulil 2021, st samal päeval kui ta sai kohtutäiturilt kätte täitmisteate ja selle aluseks olevad kostja poolt kohtutäiturile esitatud dokumendid. Advokaadi nõuandel pöördus hageja telefoni teel samal päeval kohtutäituri poole probleemi lahendamiseks, kuid sellest ei olnud abi, misjärel andis advokaat hagejale nõu esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumisel sai määravaks asjaolu, et täitedokumendiks olev kiirmenetluse otsus kandis teist numbrit kui see, mille alusel hageja karistada sai ja trahvi tasus. Otse politsei poole pöördumist ei kaalutud ja maksekorraldust kohtutäiturile ei esitatud. Hageja tasus riigilõivu 10. augustil 2021, misjärel esitas advokaat hageja nimel hagiavalduse
26.augustil 2022. Maakohus peatas sundtäitmise 27. augusti 2022 määrusega, vahepealsel ajal ei olnud kohtutäitur täitetoiminguid teinud. Kostja ringkonnakohtu istungil hageja väiteid telefoni teel kohtutäituri poole pöördumise osas ei vaidlustanud, mistõttu loeb ringkonnakohus selle asjaolu tõendatuks (TsMS § 231 lg 2).
12.Ringkonnakohus leiab, et arvestades nii hagis esitatud, kuid maakohtu otsuses hindamata jäänud hageja väiteid, samuti ringkonnakohtu menetluses välja selgitatud uusi asjaolusid (hageja pöördumine kohtutäituri poole), on maakohus menetluskulude jaotamisel jätnud õigesti kohaldamata TsMS § 168 lg-e 6 ning põhjendatult jätnud TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreegli alusel hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. Kohtud ei ole asja eelneva arutamise käigus selgelt tuvastanud, miks otsustas hageja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus selgitas välja, et hageja pöördus eelnevalt telefoni teel kohtutäituri poole, kuid ei saanud sealt abi oma probleemi lahendamisele. Asjaolu, et hageja tegi seda telefoni teel, ei saa olla aluseks pidada pöördumist asjakohatuks. Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8 lg 1). Kuna maksekorraldusel, millega hageja tasus talle määratud trahvi oli märgitud muu kiirmenetluse otsuse number kui see, mis oli täitmisteates, ei ole hagejale etteheidetav ka see, et ta ei esitanud enne hagi esitamist kohtutäiturile maksekorraldust trahvi tasumise kohta. Seega on põhjendatud hageja seisukoht ringkonnakohtu istungil, et ta arvas, et tema suhtes on sundtäitmisele pööratud muu isiku suhtes tehtud kiirmenetluse otsus ja seda vaidlust saab lahendada üksnes kohtumenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjal oleks olnud riigiasutusena aega vastata hageja pöördumisele kuni 30 päeva, mistõttu oleks võinud vabatahtliku täitmise tähtaeg mööduda enne, kui hageja oleks kostjalt vastuse saanud. Hageja ei pidanud asjaoludest tulenevalt aru saama, täpselt millise eksituse tõttu kostja tegevuses on tema suhtes algatatud ekslik täitemenetlus. Ringkonnakohus leiab, et tuvastatud asjaoludel vajas hageja võlgnikuna kaitset, sh kõigi ebaselgete asjaolude erapooletut välja selgitamist, mida suutis talle tekkinud olukorras pakkuda üksnes kohus ja kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. Arvestades kostja eksimuse asjaolusid, oleks hageja vajanud õigusabi ka kohtueelses menetluses, mistõttu ei oleks hagi esitamata jättes hageja saanud õigusabikulusid ikkagi täielikult vältida. Esinevad Riigikohtu määruse p-s 10.2 esitatud asjaoludega võrreldavad asjaolud ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole esitatud põhjendamatult.
13.Kuna kostja vaidlustab temalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmise, on kaebusega hõlmatud ka temalt välja mõistetud menetluskulu suurus. Ringkonnakohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas.
14.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus on eksinud hagihinna määramisel, mistõttu on hageja tasunud hagiavalduselt ettenähtust suurema riigilõivu. Kohtul on kohustus kontrollida hagihinda igas kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4). Käesolevas asjas on hageja lähtunud hagihinnast 3500 eurot, millelt kuulus kuni 1. jaanuarini 2022 tasumisele riigilõiv 350 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot (TsMS § 132 lg 5). Kuigi mittevaralise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 alusel hagihinda 3500 eurot, võib kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul hagihinna kuni 6000 euroni ise määrata. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hagihinnaks lugeda 220 eurot, mis oli täitmisteate kohaselt hagejalt täitemenetluses sissenõutav summa. Hagihinnalt 220 eurot tuli kuni 1. jaanuarini 2021 tasuda riigilõivu 75 eurot. Seega on hageja põhjendatud kulu riigilõivu tasumisel 75 eurot ja seda ületavat summat on põhjendamatu kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, on tal õigus taotleda kohtult riigilõivu enam tasutud osa 275 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.
15.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile oli 4 h ulatuses kokku 624 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et maakohus rikkus hageja õigusabikulude hindamisel diskretsiooni piire. Kuigi maakohus vähendas hageja taotletud õigusabikulu 4,6 tunnilt (taotluses oli ekslikult märgitud töötundide arvuks 5, 6 h) 4-le tunnile, ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest selgelt, miks maakohus pidas põhjendatud õigusabikuluks 624 eurot. Hageja esindaja koostas õigusabi osutamiseks maakohtu menetluses kaks kirjalikku dokumenti: hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega (sisuline osa 3 lk) ja arvamuse kostja vastuse osas koos menetluskulude nimekirjaga (sisuline osa kokku 3, 5 lk). Kostja võttis esimeses vastuses kohtule (0, 5 lk pikk) hagi õigeks ja vaidlustas üksnes hageja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hagihinda mitmekordselt ületava õigusabikulu välja mõistmine kostjalt kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Tegemist on keskmisest lihtsama tsiviilasjaga, kus avalduse kese on alates maakohtu menetlusest olnud menetluskulude jaotusel. Kostja ei ole oma käitumisega kohtumenetluses hageja menetluskulusid kasvatanud. Hageja kasutas professionaalset õigusabi töötunni hinnaga 156 eurot/h, mistõttu ei pidanud kahe menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg advokaadil ületama 2, 5 h (kulu 390 eurot). Koos riigilõivuga tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 465 eurot (koos käibemaksuga).
16.Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1), mistõttu puudub vajadus hageja menetluskulude põhjendatud suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.