Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kalev Saare ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
Karl Vilksi hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 119/2021/390
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Karl Vilks, lepinguline esindaja Sven Lass Kostja Eesti Vabariik, esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13350 ja saata asi samale ringkonnakohtule Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.Karl Vilks (hageja) esitas 26. augustil 2021 Tartu Maakohtule Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 119/2021/390 lubamatuks ja jätta täitekulud kostja kanda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt karistas Politsei- ja Piirivalveamet hagejat 27. märtsil 2021 kiirmenetluses tehtud otsusega väärteo korras. Hagejale määrati 220 euro suurune rahatrahv. Hageja otsust ei vaidlustanud ja tasus 1. aprillil 2021 talle määratud rahatrahvi.
1.2.Kuigi hageja oli trahvi tasunud, esitas kostja 17. juunil 2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäitur alustas täitemenetlust. Kohtutäitur saatis hagejale 27. juulil 2021 e-postiga täitmisteate, millest nähtub, et hageja suhtes on algatatud täiteasi ja selles nõuab kohtutäitur temalt 220 euro
2-21-13350 suuruse rahatrahvi tasumist, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Kuna hageja on talle määratud rahatrahvi tasunud, siis ei olnud põhjust täitemenetlust alustada ja sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks.
2.Kostja võttis hagi õigeks. Kostja väidetel on hageja talle määratud rahatrahvi tasunud ja täitmisavaldus esitati ekslikult. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3.Tartu Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2021. a otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks ning jättis täitekulud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 4 kohaselt kostja kanda. Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 27. augusti 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine), jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 974 eurot ning seadusjärgse viivise sellelt summalt. Maakohus leidis, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb hagi rahuldada ja täitemenetlus tunnistada lubamatuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu hinnangul ei olnud alust jätta menetluskulusid hageja kanda, kuna ei ole täidetud TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldus „kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks“. Kostja on esitanud sundtäitmiseks nõude, mis on tegelikult täidetud. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise. Tegu oli kostja inimliku veaga, kuid sissenõudjal on enne täituri poole pöördumist kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollimaks, kas nõue on olemas. Kohus ei saa jätta menetluskulusid hageja kanda üksnes põhjusel, et hageja ei võtnud kostjaga enne hagi esitamist ühendust. Maakohus nõustus hagejaga, et kostjal oleks riigiasutusena olnud hageja pöördumisele aega vastata kuni 30 kalendripäeva, kuid kohtutäituri poolt hagejale antud nõude vabatahtliku täitmise aeg oli 10 päeva, mistõttu möödus vabatahtliku täitmise tähtaeg enne, kui hageja oleks kostjalt vastuse saanud. Hageja selgitustest nähtuvalt ei olnud tal ka kindlust, et juhul, kui kostja oleks palunud kohtutäituril täitemenetluse lõpetada, oleks ta vabanenud ka täitekulude kandmisest. Lisaks märkis kohus, et hagejal oli üksnes kohtusse pöördumise teel võimalus saavutada nõude sundtäitmise peatamine hagi tagamise korras. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 350 euro suurune riigilõiv ja 624 euro suurune lepingulise esindaja kulu ehk kokku 974 eurot (koos käibemaksuga) ja seadusjärgne viivis menetluskuludelt.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejal olid olemas muud, kõiki asjaosalisi vähem koormavad õiguslikud võimalused alusetu täitemenetluse lõpetamiseks. Hagejal oleks olnud võimalus esitada ka kohtutäiturile sama maksekorraldus, mille ta esitas tõendina Tartu Maakohtule, kui kirjalik dokument, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Hagejal oleks olnud võimalik pöörduda asjaolude selgitamiseks ka kostja poole, eriti arvestades, et talle oli äratuntav, et kostja on sundtäitmisele saatnud juba tasutud rahatrahvi. Kostja oleks saanud viivitamatult esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus keeldus 10. jaanuari 2022. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, tuginedes TsMS § 637 lg 1 p-le 6. Apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada. 2(5)
2-21-13350 Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuses on tuginetud sellele, et maakohus on ekslikult jätnud kohaldamata TsMS § 168 lg 6. Seega on apellatsioonimenetluses üksnes küsimus, kas olukorras, kus kostja on esitanud täitmisavalduse juba täidetud nõude täitmiseks, on kostja TsMS § 168 lg 6 mõttes andnud enda käitumisega hagejale põhjust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks või mitte. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga selles, et põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel nõustuda kostja seisukohtadega selles, et kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse juba täidetud nõude sundtäitmiseks ehk täitemenetluse alustamine oli põhjendamatu. TMS § 221 lg 1 kohaselt on nõude varasem rahuldamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamise alus. Täitmisavalduse esitamisega põhjustas kostja olukorra, mille tõttu oli hageja sunnitud nõude korduva sundtäitmise vältimiseks kasutama õiguskaitsevahendeid ja esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejale ei saa ette heita seda, et ta ei pöördunud enne hagi esitamist kohtutäituri või kostja poole lootusega, et sellest piisab täitemenetluse lõpetamiseks. Hagejal oli õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning esitatud hagi oli õige õiguskaitsevahend täitemenetluse lõpetamiseks. Tegemist oli kõige kindlama õiguskaitsevahendiga ning ainsa võimalusega, kuidas sai hageja taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist. Hagi esitamist oleks saanud kostja vältida sellega, et oleks enda nõude täidetust enne täitmisavalduse esitamist kontrollinud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja kohustada ringkonnakohut apellatsioonkaebust menetlusse võtma. Ringkonnakohus ei arvestanud teistsuguse kohtupraktikaga. Nii on Riigikohus jätnud tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13 tehtud lahendis muutmata maakohtu otsuse menetluskulude hageja kanda jätmise kohta, kui kostja võttis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õigeks. Ka viidatud asjas ei olnud hageja pöördunud enne hagi esitamist kostja ega kohtutäituri poole. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13 väljendatud seisukohtadest saab teha järelduse, et kostja ei pea kandma kulusid, kui hageja pöördub kohe kohtusse, vaatamata kohtuvälistele seaduslikele võimalustele saavutada enda õiguste kaitse. Ka Tallinna Ringkonnakohtus on tehtud sarnaseid lahendeid. Hageja võinuks pöörduda otse Politsei- ja Piirivalveameti poole, kes oleks saanud viivitamatult esitada täitemenetluse lõpetamise avalduse.
7.Hageja ei nõustunud määruskaebusega ja leidis, et ringkonnakohtu määrus on õige.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul on kohaldatav TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. Kostja on tema vastu esitatud hagi õigeks võtnud, maakohus on hagi rahuldanud ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Vaieldakse menetluskulude jaotuse üle.
10.Kolleegium ei nõustu kohtute hinnanguga, et TsMS § 168 lg 6 ei ole praegusel juhtumil kohaldatav, kuna kostja on andnud oma käitumisega põhjust hagi esitada. 3(5)
2-21-13350
10.1.TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vaieldav ei saa olla see, et nimetatud hagi esitamise õigus oli hagejal formaalselt olemas, kuna ta oli talle määratud trahvi tasunud, st nõude rahuldanud. Kostja eksis, kui esitas kohtutäiturile sundtäitmiseks juba täidetud täitedokumendi.
10.2.Siiski ei tähenda kohustuse täitmine enne sissenõudja pöördumist kohtutäituri poole alati seda, et TsMS § 168 lg 6 tähenduses on kostja andnud põhjust esitada TMS § 221 järgne hagi. Kostja võib anda oma käitumisega põhjust esitada hagi siis, kui võlgniku varalised õigused vajavad kiiret kaitset ja kohtuvälised lahendused ei ole andnud või ei anna eelduslikult tõhusat tulemust. Seda nt juhul, kui alustatud täitemenetluses on võlgniku vara suhtes juba tehtud täitetoiminguid, mille tagajärjel võlgniku vara väheneb (üldjuhul ei ole piisav ainuüksi vara arestimine, keelumärke sissekandmine, sh enne täitmisteate kättetoimetamist TMS § 64 lg 2 või § 145 lg 4 alusel) või on vahetu oht, et kohtutäitur teeb selliseid täitetoiminguid lähiajal. Viimasel juhul ei pruugi olla võlgniku õiguste kaitseks piisavalt tõhus võlgniku teade kohtutäiturile või sissenõudjale (vt selle kohta ka määruse p 10.3), et ta on nõude täitnud. Sissenõudjal võib minna teatele reageerimisega aega ja kohtutäituril ei ole kohustust ainuüksi võlgniku teate alusel täitemenetlust peatada ega lõpetada. Küll saab sellistel juhtudel täitemenetluse hagi tagamise korras peatada maakohus, kellele on esitatud TMS § 221 alusel hagi. Hagi tagamise üle peab maakohus otsustama üldjuhul hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast hagi tagamise taotluse esitamist (TsMS § 384 lg 1 esimene lause).
10.3.Praeguses asjas ei põhine kohtute lahendid sellistel tuvastatud asjaoludel, et võlgnik vajas kiiresti kaitset ja ainus viis oma õiguste kaitseks oli hagi esitamine (ning hagi tagamise abil täitemenetluse peatamine). Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja täitmisteate kätte 27. juulil 2021. Hagi esitati 26. augustil 2021 ehk ligi kuu aega pärast täitmisteate kättesaamist. Hagiavalduses ei ole märgitud selliseid või sarnaseid asjaolusid, mida on kirjeldatud praeguse määruse p-s 10.2. Hagi tagamise taotluses on viidatud võimalusele, et täitur alustab täitetoimingute tegemist ja võib arestida hageja töötasu, mis kahjustaks hageja ja tema leibkonna igapäevaelu. Hageja pole samas avaldanud, kellest tema leibkond koosneb, milline on tema töötasu suurus ja kuidas trahvi ning täitekulude katteks (täitmisteate kohaselt kokku kas 301 eurot või 319 eurot) töötasu võimalik arestimine tema leibkonna elu täpsemalt mõjutaks. TMS § 132 tagab väiksema sissetulekuga võlgnikule töötasu arestimisel minimaalse kaitse.
10.4.Kolleegium märgib, et hagejale saadetud täitmisteates on mh kirjas ka juhis, et kui võlgnik tasub täitedokumendist tuleneva nõude enne täitmisteate kättetoimetamist otse sissenõudjale, tuleb kohtutäiturile esitada tasumist tõendav dokument (vt kohtutäiturile tasumist tõendava dokumendi esitamise kohta ka Riigikohtu 18. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13, p 16). Täitmisteate lõpuosas on küll ka viide TMS § 221 järgse hagi esitamise õigusele, kuid see ei välista õiguste heauskse kasutamise põhimõttest tulenevat kohustust teavitada kohtutäiturit nõude täitmisest. Eespool kirjeldatud asjaolusid kokku võttes tulnuks hagejaga sarnasel mõistlikul isikul võtta täitmisteate saamisel viivitamatult ühendust kohtutäituriga ja esitada talle maksekorraldus nõude täidetuse kohta. Olenevalt asjaoludest (mh sissenõudja isik) võib hagejaga sarnases olukorras oleval isikul olla mõistlik ühendust võtta ka sissenõudjaga ja esitada temalegi maksekorraldus nõude täidetuse kohta.
11.Olukorras, kus hageja lepinguline esindaja oli advokaat, pidi hagejale eelduslikult olema arusaadav, et praeguse määruse p-s 10.2 nimetatud asjaolude puudumise korral on võimalik saavutada põhjendamatult algatatud täitemenetluse lõpetamine kõige kiiremini, kui esitada (advokaadi abil) täitmist kinnitav dokument kohtutäiturile või olenevalt asjaoludest ka sissenõudjale. Selle asemel hagiavalduse teksti koostama asudes ja kohtusse pöördudes võib praegune kohtuvaidlus 4(5)
2-21-13350 lõppeda hageja jaoks menetluskulude maksmise kohustusega ega saa hageja ka kostjalt hüvitist enda esindajale makstud (tarbetu kohtumenetluse algatamisest tekkinud) kulude katteks.
12.Eeltoodut arvestades tuleb asi saata ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Määruskaebuse esitaja Eesti Vabariik on TsMS § 145 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.