Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-4206
Tsiviilasi
OÜ Arelate hagi Elvi Sirkli vastu töövõtulepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks 6043,73 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elvi Sirkli ja OÜ Arelate apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant/vastustaja (kostja): Elvi Sirkel, ik XXXXXXXXXXX, esindajad Kristel Kangilaski ja Birgit Riivits Vastustaja/apellant (hageja): OÜ Arelate, rk 10248735, esindaja advokaat Nikolai Kõiv
Menetlusosalised ja nende esindajad
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohus jättis menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1392 eurot. Maakohus sedastas, et pooled ei vaidle selle üle, et korteris tehti remonttöid. Maakohus märkis, et vaidlus on selle üle, kas töövõtuleping sõlmiti, kas see sõlmiti hinnapakkumises toodud tingimustel ning kas arvetel nr 110920 ja 11120 märgitud tööd on tehtud. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega oli kostja põhikohustus maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Maakohus tuvastas, et kostja pöördus hageja poole sooviga teha korteris remonti, hageja esitas tööde tegemiseks hinnapakkumise, kus on märgitud tehtavad tööd ja tasu nende eest. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu. Maakohus leidis, et hageja tegi kostjale remonttöid 2020. a märtsist kuni 2020. a novembrini. Vastavalt suulisele kokkuleppele tehti ka täiendavaid ehitustöid, mis ei olnud fikseeritud esialgses hinnapakkumises. Kostja tasus arve nr 140520 summas 628,32 eurot, arve nr 10620 summas 5484 eurot, arve nr 100820 summas 1841,66 eurot ja arve nr 270920 summas 2422,36 eurot. Kostja jättis tasumata arved nr 110920 (11.09.2020) summas 2856,79 eurot ja nr 11120 (01.11.2020) summas 2567,53 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, millised tööd on tegemata või millised tööd on tehtud puudustega. Kostjal tuli hagimenetluses oma väiteid tõendada, mida ta teinud ei ole. Finants & Ekspertiis OÜ tegi auditi, mille materjalidest nähtub, et korteris on arvetel ja aktides märgitud tööd tehtud. Järelikult on hageja tõendanud aktides märgitud tööde tegemise. Kirjavahetusest (dtl 101-109) nähtub, et kostja on esitanud nimekirja asjadest, mida ta soovis, et hageja teostaks/parandaks/lõpetaks. Nimetatud e-kiri ei tõenda tegemata tõid. Nimetatud kirjavahetusest selgub aga asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 19. septembril 2020 vaidlusaluses korteris kokkuleppe tööde tegemise lõppsumma kohta (4850 eurot, dtl 102). Nimetatud summa sisaldas ka selle hetkeni tegemata või puudulikult tehtud töid. Kostja oli kohustatud nimetatud summa tasuma kahes osas: - 2480 eurot pärast 19. septembri 2020 kokkuleppe sõlmimist; - 2400 eurot pärast tööde tegemist. Sellise summa kokku leppimist kinnitas hageja ka ise oma 24.09.2020 saadetud e-kirjaga, kus nõustus asjaoluga, et tööd lõpetatakse vastavalt kostja 21.09.2020 e-kirjale ehk seal sisalduvas summas. Menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda.
hinnapakkumises. Maakohus ei põhjendanud seda, millele tuginedes saab järeldada, et kostja nõustus hinnapakkumisega. Maakohus jättis ka tuvastamata, milliseid tõid hageja tegi. Maakohus on otsuses sõna-sõnalt korranud hagis märgitut. Kuivõrd maakohus oli tõendeid hinnates õigesti jõudnud järeldusele, et poolte vahelised kokkulepped tööde teostamise ja tasustamise kohta sõlmiti 19. septembril 2020 toimunud kohtumisel, on maakohus ekslikult järeldanud, et lepiti kokku hinnapakkumises toodud tööd. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et töid ei tellitud hinnapakkumise alusel. Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele ning faktile, et tööd ei olnud ka seisuga 31.10.2020 lõpetatud. Maakohus on jätnud täielikult põhjendamata, millistele tõenditele tuginedes kohus tuvastas, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei eita arvete maksmata jätmist. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega osas, mis puudutab kokkulepet, et arve nr 110920 kuupäevaga 11.09.20 summas 2856,79 annulleeritakse ning viidatud arve asemel koostatakse uus arve summas 2480,00 eurot. Maakohus leidis ekslikult, et Finants & Ekspertiis OÜ auditiga on tõendatud 06.09.2020 ja 01.11.2020 aktides märgitud tööd. Arvete 110920 ja 11120 tasumiseks ei ole kostjal kohustust, kuna kokkulepe tööde ja nende eest tasumise kohta sõlmiti 19. septembril 2020.
mõistlikku tasu. Maakohus pidanuks selgitama tõendamiskoormist ja võimalikke kohalduvaid õigusnorme.
rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS 442 lg 5). Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 märkinud järgmist: „Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 4880 euroga“. Menetluses ei olnud eraldi nõuet viiviste arvestamise lõpetamiseks, samuti ei ole üheselt arusaadav, mida tähendab väljamõistetud ja sissenõutavaks muutnud kõrvalnõuetega summaarne võrdsustumine. Kui maakohus soovis piirata TsMS §-s 367 sätestatud viivise suurust rahaliselt, oleks pidanud seda tegema resolutsiooni punktis, kus viivis on välja mõistetud või sätestama eraldi resolutsiooni punkti, kus on selgelt märgitud, et TsMS § 367 kohaselt väljamõistetud viivise suurus on kindla summaga piiratud. Eksitav on ka resolutsiooni p 7, millega maakohus jättis menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Kui maakohus jaotab menetluskulud võrdeliselt, tuleb ka resolutsioonis näidata, millises ulatuses on menetluskulude ühe või teise menetlusosalise kanda jäetud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.