OÜ Arelate hagi Elvi Sirkli vastu töövõtulepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks 6043,73 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elvi Sirkli ja OÜ Arelate apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant/vastustaja (kostja): Elvi Sirkel, ik XXXXXXXXXXX, esindajad Kristel Kangilaski ja Birgit Riivits Vastustaja/apellant (hageja): OÜ Arelate, rk 10248735, esindaja advokaat Nikolai Kõiv
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2021 otsus.
2.Saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OÜ Arelate (hageja) esitas 17. märtsil 2021 hagi Elvi Sirkli (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks võlg 5424,32 eurot, 17. märtsi 2021 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 185,43 eurot ja viivis alates 18. märtsist 2021 seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2020. a veebruaris hageja poole, et teha S. Sirkli korteris remonti. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, millega kostja nõustus. Hinnapakkumisega nõustumine tähendas lepingu sõlmimist. Nõude alus on VÕS § 635 lg 1 (töövõtuleping). Hagejal on täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 alusel. Tõid tehti etapiliselt ja osad arved tasuti. Tasumata on 11. septembri 2020 arve nr 110920 summas 2856,79 eurot ja 1. novembri 2020 arve nr 11120 summas 2567,53 eurot. Võlg on kokku 5424,32 eurot. Kostja viide 19. septembri 2020 nõupidamisele on eksitav. Hageja ei loobunud tasust ega nõustunud korrigeerima arvet nt 110920. Hageja nõustus vaid tööd lõpetama 31. oktoobriks 2020.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et töövõtulepingut ei sõlmitud. Kostja ei nõustunud ka hinnapakkumisega. Hinnapakkumine ei ole leping ning sellest veel ei teki õigusi ja kohustusi. Korteris töid tehti, kuid mitte hinnapakkumise alusel. Asjaolu, et osade tööde eest tasuti, ei tähenda, et tasuda tuleks teisi arveid. Arvetel märgitud töid ei tehtud. Pooled sõlmisid 19. septembri 2020 kohtumisel kokkuleppe, et arve nr 1109201 kuupäevaga 11. september 2020 summas 2856,79 annulleeritakse ning viidatud arve asemel koostatakse uus arve summas 2480,00 eurot. Hageja kinnitas 24.09.2020 e-kirjaga, et pooled sõlmisid kokkuleppe vastates kostjale järgmiselt: „Täname kirja eest, mis fikseeris 19.09.20 objektil XXXXXXXX kr X teostatud nõupidamise. Nõustun nõupidamisel tehtud objekti lõpetamiseks tellija poolt fikseeritud vajalike tööde nimekirjaga ja tagan 31.10.20 tööde lõpetamise lähtuvalt Teie kirjale 21.09.20“.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2021 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 4880 eurot ja viivise põhivõlalt alates 18. märtsist 2021 seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus määras, et sissenõutavaks muutunud viivise arvestus lõpetatakse, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutnud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 4880 euroga. Rahuldamata jäeti põhivõlgnevuse nõue ulatuses, mis ületab 4880 eurot ja viiviste nõue kuni 17. märtsini 2021.
Maakohus jättis menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1392 eurot. Maakohus sedastas, et pooled ei vaidle selle üle, et korteris tehti remonttöid. Maakohus märkis, et vaidlus on selle üle, kas töövõtuleping sõlmiti, kas see sõlmiti hinnapakkumises toodud tingimustel ning kas arvetel nr 110920 ja 11120 märgitud tööd on tehtud. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega oli kostja põhikohustus maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Maakohus tuvastas, et kostja pöördus hageja poole sooviga teha korteris remonti, hageja esitas tööde tegemiseks hinnapakkumise, kus on märgitud tehtavad tööd ja tasu nende eest. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu. Maakohus leidis, et hageja tegi kostjale remonttöid 2020. a märtsist kuni 2020. a novembrini. Vastavalt suulisele kokkuleppele tehti ka täiendavaid ehitustöid, mis ei olnud fikseeritud esialgses hinnapakkumises. Kostja tasus arve nr 140520 summas 628,32 eurot, arve nr 10620 summas 5484 eurot, arve nr 100820 summas 1841,66 eurot ja arve nr 270920 summas 2422,36 eurot. Kostja jättis tasumata arved nr 110920 (11.09.2020) summas 2856,79 eurot ja nr 11120 (01.11.2020) summas 2567,53 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, millised tööd on tegemata või millised tööd on tehtud puudustega. Kostjal tuli hagimenetluses oma väiteid tõendada, mida ta teinud ei ole. Finants & Ekspertiis OÜ tegi auditi, mille materjalidest nähtub, et korteris on arvetel ja aktides märgitud tööd tehtud. Järelikult on hageja tõendanud aktides märgitud tööde tegemise. Kirjavahetusest (dtl 101-109) nähtub, et kostja on esitanud nimekirja asjadest, mida ta soovis, et hageja teostaks/parandaks/lõpetaks. Nimetatud e-kiri ei tõenda tegemata tõid. Nimetatud kirjavahetusest selgub aga asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 19. septembril 2020 vaidlusaluses korteris kokkuleppe tööde tegemise lõppsumma kohta (4850 eurot, dtl 102). Nimetatud summa sisaldas ka selle hetkeni tegemata või puudulikult tehtud töid. Kostja oli kohustatud nimetatud summa tasuma kahes osas: - 2480 eurot pärast 19. septembri 2020 kokkuleppe sõlmimist; - 2400 eurot pärast tööde tegemist. Sellise summa kokku leppimist kinnitas hageja ka ise oma 24.09.2020 saadetud e-kirjaga, kus nõustus asjaoluga, et tööd lõpetatakse vastavalt kostja 21.09.2020 e-kirjale ehk seal sisalduvas summas. Menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati, mõisteti välja viivis ja menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus TsMS § 232 lõiget 1, kui tuvastas, et tõendist nähtub, et pooled sõlmisid hinnapakkumises toodud tingimustel lepingu. Maakohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1, kui jättis põhjendamata, mille alusel ta tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtulepingu hinnapakkumises toodud tingimustel ning mille alusel järeldati, et lisaks hõlmas leping ka täiendavaid ehitustöid, mis ei ole fikseeritud esialgses
hinnapakkumises. Maakohus ei põhjendanud seda, millele tuginedes saab järeldada, et kostja nõustus hinnapakkumisega. Maakohus jättis ka tuvastamata, milliseid tõid hageja tegi. Maakohus on otsuses sõna-sõnalt korranud hagis märgitut. Kuivõrd maakohus oli tõendeid hinnates õigesti jõudnud järeldusele, et poolte vahelised kokkulepped tööde teostamise ja tasustamise kohta sõlmiti 19. septembril 2020 toimunud kohtumisel, on maakohus ekslikult järeldanud, et lepiti kokku hinnapakkumises toodud tööd. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et töid ei tellitud hinnapakkumise alusel. Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu töös esinevatele puudustele ning faktile, et tööd ei olnud ka seisuga 31.10.2020 lõpetatud. Maakohus on jätnud täielikult põhjendamata, millistele tõenditele tuginedes kohus tuvastas, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja ei eita arvete maksmata jätmist. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega osas, mis puudutab kokkulepet, et arve nr 110920 kuupäevaga 11.09.20 summas 2856,79 annulleeritakse ning viidatud arve asemel koostatakse uus arve summas 2480,00 eurot. Maakohus leidis ekslikult, et Finants & Ekspertiis OÜ auditiga on tõendatud 06.09.2020 ja 01.11.2020 aktides märgitud tööd. Arvete 110920 ja 11120 tasumiseks ei ole kostjal kohustust, kuna kokkulepe tööde ja nende eest tasumise kohta sõlmiti 19. septembril 2020.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja mõista kostjalt välja hageja kasuks 5480 eurot ja viivise sellelt alates
18.märtsist 2021 seaduses sätestatud määras, kuid mitte üle 5480 euro. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kostja tasumata esitatud arved nr 110920 summas 2856,79 eurot ja nr 11120 summas 2567,53 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 5424,32 eurot. Maakohus võttis otsuse tegemisel ekslikult aluseks kostja 21. septembri 2020 kirja, milles kostja märkis, et hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe tööde lõpetamise üle tasuga 4850 eurot. Hageja ei eita läbirääkimiste toimumist 19. septembril 2020, kuid hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet, et hageja nõustuks ainult 4850 euro tasumisega.
6.Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2022 otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et ei saa asja ise lahendada, kuna eelmenetlus maakohtus ei olnud piisav ning menetluses olulised asjaolud on tuvastamata.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 392 viinud läbi eelmenetlust ega täitnud kohtu selgitamiskohustust. Kuna hagi aluseks on kahe arve (arved nr 110920 ja 11120) tasumata jätmine, pidi maakohus esmalt selgitama välja, milliste tõenditega soovib hageja tõendada seda, et just nende arvete spetsifikatsioonis märgitud tööd on tehtud. Teiseks pidi maakohus selgitama välja, millega soovivad pooled tõendada teenuse osutamise kokkulepitud tasu, selle puudumisel VÕS § 637 lõikes 1 sätestatud tavalist tasu või
mõistlikku tasu. Maakohus pidanuks selgitama tõendamiskoormist ja võimalikke kohalduvaid õigusnorme.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, TsMS § 442 lg 8) ja ei ole tõendeid hinnanud TsMS § 235 lõikes 1 sätestatut arvestades. Maakohus on otsuse põhjendavas osas refereerinud poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, kuid ei ole neid piisavalt analüüsinud ega hinnanud. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud analüüsimiskohustust ei saa täita ainuüksi asjaolude või tõendite loetlemisega või lihtsalt märkimisega, et kohus on mingi asjaolu tuvastanud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Menetlusosaliste seisukohad tuleb TsMS § 442 lg 7 järgi esitada otsuse kirjeldavas, mitte põhjendavas osas.
10.Maakohus on leidnud, et kokkulepe tasu kohta on tõendatud 21. septembri 2020 jt e-kirjadega, kuid on jätnud e-kirjad kui tõendid TsMS § 232 lõike 1 ja TsMS § 442 lõike 8 kohaselt hindamata. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et pooled on leppinud kokku tööde eest 4850 euro tasumise. Kui kohus leiab, et pooled ei ole tõendanud kokkulepitud tasu või ei ole tasu kokku lepitud, tuleb aluseks võtta VÕS § 637 lg 1, mille kohaselt kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud. Maakohus ei ole VÕS § 637 lõike 1 sisu menetlusosalistele selgitanud. Olukorras, kus ei ole selgelt tuvastatav kokkulepitud tasu suurus, tuleb menetlusosalistele selgitada, et neil on võimalik tõendada tavalise või mõistliku tasu suurust.
11.Ringkonnakohus märgib, et esitatud e-kirjad 19. septembri 2020 nõupidamise kohta ei sisalda kostja väidetud kokkulepet. Kokkulepe tööde sisu ja hinna kohta võidi sõlmida sel kohtumisel suuliselt, kuid seda peab tõendama. Kohus peab tõendeid hinnates jõudma seiskohale, kas 19. septembri 2020 kohtumisel jõuti VÕS § 9 lõike 1 mõttes kokkuleppele ja mis oli sellise kokkuleppe sisu.
12.Maakohus ei ole analüüsinud kostjat väidet, et arve nr 110920 tuli kokkuleppe kohaselt annulleerida. Seda väidet tulnuks analüüsida ning hinnata, kas sellise kokkuleppe sõlmimine on tõendatud. Väite analüüsimata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8.
13.Maakohus ei ole seostanud asjatundja arvamuses tehtud tõid arvetel märgitud töödega. Kohus peab TsMS § 232 lõike 1 järgi tõendeid hinnates neid seostama faktiliste asjaoludega ja jälgitavalt põhjendama, miks mingi asjaolu on tõendatud või mitte.
14.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus alustama asja läbivaatamist alates eelmenetlusest. Maakohus peab pooltele eelmenetluses selgitama vaidlusele kohalduvaid õigusnorme ja neid pooltega arutama, selgitama välja vaidluseseme ja küsima pooltelt, milliseid asjaolusid pool mingi tõendiga tõendada soovib ning selgitama tõendamiskoormist. Vajadusel tuleb menetlusosalisele anda võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus vaidluse ese on piisavalt piiritlemata, asjaolud on ebaselged ja tõendid on asjaoludega raskesti seostatavad, on põhjendatud asjas korralda kohtuistung ka olukorras, kus pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kui kohus ei korralda kohtuistungit, tuleb selgitamiskohustust täita kirjalikult.
15.Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole kooskõlas seadusega. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 7 ebaselgelt sõnastanud. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti
rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS 442 lg 5). Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 märkinud järgmist: „Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 4880 euroga“. Menetluses ei olnud eraldi nõuet viiviste arvestamise lõpetamiseks, samuti ei ole üheselt arusaadav, mida tähendab väljamõistetud ja sissenõutavaks muutnud kõrvalnõuetega summaarne võrdsustumine. Kui maakohus soovis piirata TsMS §-s 367 sätestatud viivise suurust rahaliselt, oleks pidanud seda tegema resolutsiooni punktis, kus viivis on välja mõistetud või sätestama eraldi resolutsiooni punkti, kus on selgelt märgitud, et TsMS § 367 kohaselt väljamõistetud viivise suurus on kindla summaga piiratud. Eksitav on ka resolutsiooni p 7, millega maakohus jättis menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Kui maakohus jaotab menetluskulud võrdeliselt, tuleb ka resolutsioonis näidata, millises ulatuses on menetluskulude ühe või teise menetlusosalise kanda jäetud.
16.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.