Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-15099
Kohtuasi
Harku valla avaldus X kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldus-teenusele paigutamiseks (paigutamise peatamise tühistamise avaldus)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75014132) Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Anti Aasmaa Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2022 määrus ja jätta Harku valla avaldus Rainer Kuntsmanni kinnisesse asutusse paigutamise peatamise tühistamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest (TsMS § 543 lg 1, § 427). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. TsMS § 427 I lause
2-20-15099 kohaselt (koosmõjus TsMS § 477 lg 1) võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi (avaldus) jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15.10.2020 esitas Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada viieks aastaks eestkoste täisealisele isikule X-le (puudutatud isik), määrata puudutatud isiku eestkostjaks C ning paigutada puudutatud isik kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
2.08.01.2021 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ja paigutas puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega erihooldusteenusele kuni 08.01.2022. Samuti seadis maakohus puudutatud isiku üle kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras C viieks aastaks eestkostjaks. Kohus luges puudutatud isiku teovõimetuks abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes ja valimisõiguse tähenduses ning määras, et puudutatud isikul ei ole õigust iseseisvalt tehinguid teha.
3.09.11.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati puudutatud isiku määruskaebuse alusel Harju Maakohtu 08.01.2021 määrus osas, millega maakohus oli rahuldanud avalduse täielikult. Ringkonnakohus määras puudutatud isikule eestkostja nende ülesannete täitmiseks, mis ei puuduta puudutatud isiku terviseseisundist tulenevalt tema elu korraldamist ja talle ravi tagamist. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas avalduse osaliselt, seadis puudutatud isiku üle eestkoste üksnes tema tervist ja sellest tulenevalt elukorraldust puudutavates küsimustes ning määras eestkostja üksnes tema elu korraldamiseks tervist toetaval viisil. Lisaks sama määrusega ringkonnakohus: 1) jättis maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus määras, et puudutatud isik tuleb paigutada tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates 08.01.2021 kuni 08.01.2022 (k.a); 2) rahuldas C taotluse ja vabastas ta eestkostja ülesannetest ning määras puudutatud isiku uueks eestkostjaks avaldaja ning tunnistas määruse selles osas täidetavaks alates määruse edastamisest avaldajale; 3) peatas puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise kuueks kuuks alates 15.11.2021 kuni 15.05.2022 tingimusel, et puudutatud isik ei tarvita alkoholi, jätkab talle määratud ravi, sh järgib raviarsti juhiseid, tarvitab määratud ravimeid ja käib vajadusel arsti vastuvõtul ning võtab vastu tema tervist toetavaid teenuseid. Ringkonnakohus tunnistas määruse selles osas täidetavaks alates määruse edastamisest avaldajale (resolutsiooni p 6).
4.17.11.2021 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga 6 puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise peatamine ja paigutada puudutatud isik kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Avaldaja märkis, et esinevad alused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamise tühistamiseks, kuna puudutatud isik ei täida talle Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 määrusega pandud tingimusi ega võta vastu tema tervist toetavaid teenuseid. Ringkonnakohtu seatud tingimuste täitmist on võimalik tagada vaid puudutatud isiku paigutamisega kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
2-20-15099 Avaldaja edastas kohtule tsiviilasjas nr 2-21-18063 tehtud kohtulahendid, mille järgi kohaldas Harju Maakohus 17.11.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni 20.11.2021 ning 19.11.2021 määrusega pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema 16.11.2021 kell 23.44 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. 04.01.2022 teatas avaldaja, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi lõppes 26.12.2021. Avaldaja suunas puudutatud isiku Harku Sotsiaalkeskusesse kogukonnas elamise intervallteenusele eestkostetava elu korraldamiseks tervist toetaval viisil, kus avaldajal oleks eestkostetava üle järelevalve. Puudutatud isik keeldus pakutud teenusest kategooriliselt. 03.01.2022 vestles sotsiaalhoolekande spetsialist puudutatud isikuga telefoni teel ning puudutatud isik avaldas, et ta elab Pärnus üürikorteris, mille aadressi ta vallavalitsusele ei anna ning keeldub üürikorterit elukohana registreerimast. Ta väidab, et võtab ravimeid vastavalt raviskeemile. Kuna avaldaja ei tea, kus isik elab, siis puudub avaldajal võimalus teha järelevalvet puudutatud isiku eluviisi üle, et kontrollida 09.11.2021 kohtumääruse tingimuste täitmist. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega avaldaja 17.11.2021 avaldus rahuldati, tühistati peatamise tingimuste rikkumise tõttu puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamine ning paigutati puudutatud isik ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse tähtajaga kuni 10.06.2023. Maakohus märkis, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates eestkostjale kättetoimetamisest. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esinevad alused puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise peatamise tühistamiseks, kuna puudutatud isik ei ole täitnud talle Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 määrusega pandud tingimusi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 540 lg 2). Käesoleval juhul on täidetud kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Määruskaebus
6.Puudutatud isik esitas 22.06.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isikule ei saa ette heita režiimi rikkumist, seda tõestavad ka puudutatud isiku arstivisiidid Pärnu Haiglasse.
7.Puudutatud isik esitas 15.07.2022 taotluse eestkostja vahetamiseks ning märkis, et soovib uueks eestkostjaks Pärnu Linnavalitsust.
8.Puudutatud isik esitas 26.09.2022 riigi õigusabi esindaja vahendusel määruskaebuse täienduse, mille kohaselt puudutatud isik ei vaja ravi ega kinnises raviasutuses ravil viibimist, ta ei ole kellegi suhtes ohtlik ning saab ise enda eest hoolitsemisega hakkama. Puudutatud isik tuleks oma eluga ise toime, aga avaldaja eestkostjana kiusab teda. Puudutatud isik sooviks, et eestkostjaks oleks Pärnu linn. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vestles Pärnu linna sotsiaaltöötajaga, kes selgitas, et puudutatud isikul puudub Pärnus elukoht ning ka muu side linnaga.
9.Puudutatud isik esitas 01.11.2022 riigi õigusabi esindaja vahendusel määruskaebuse täienduse, milles palus tuvastada, et puudutatud isik viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel kinnises hoolekandeasutuses alates 10.06.2022 ebaseaduslikult. TsMS § 540 lg-d 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kinnisesse asutusse paigutamise saab peatada üksnes nii kauaks, kuni
2-20-15099 isik on kinnisesse asutusse paigutatud. Juhul kui isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg on lõppenud, ei ole ka võimalik isikut enam sinna paigutada. Puudutatud isik paigutati tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates 08.01.2021 kuni 08.01.2022 (k.a). Ringkonnakohtu 09.11.2021 määrusega peatati kinnisesse asutusse paigutamine. Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega on peatamine tühistatud. See aga ei tähenda, et maakohus oleks saanud paigutada puudutatud isiku kinnisesse asutusse kauemaks kui 08.01.2022. Kohus ei saanud teha peatamise menetluses otsustust ja paigutada isikut uuesti kinnisesse asutusse üheks aastaks. Käesoleval juhul puudus eksperdiarvamus isiku uuesti kinnisesse asutusse paigutamiseks (TsMS § 537 lg 1). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata, kuna avaldusega puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamise tühistamiseks ei ole avaldaja taotletavat eesmärki – isiku paigutamine kinnisesse asutusse – enam võimalik saavutada (TsMS § 477 lg 1 ja lg 7 ning TsMS § 423 lg 2 p 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
13.Käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 08.01.2021 määrusega paigutati puudutatud isik kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele kuni 08.01.2022. Ringkonnakohtu 09.11.2021 määrusega jäeti maakohtu määrus eelnimetatud osas muutmata, kuid TsMS § 540 lg 1 alusel peatati tingimuslikult puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine kuni 15.05.2022. Maakohus tühistas 10.06.2022 määrusega kinnisesse asutusse paigutamise peatamise tingimuste rikkumise tõttu ning paigutas puudutatud isiku ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse tähtajaga kuni 10.06.2023.
14.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seetõttu ei ole ringkonnakohus seotud üksnes määruskaebuse ja selle hilisemates täiendustes esitatud väidetega, vaid peab kontrollima puudutatud isiku paigutamise eeldusi ja seaduslikkust, sh menetlusgarantiide tagamist, tervikuna.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel tõlgendanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusnorme, kuna 10.06.2022 ei olnud võimalik tühistada isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist ega paigutada isikut ilma kohast menetlust läbi viimata ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse üheks aastaks alates määruse tegemisest kuni 10.06.2023.
16.TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi paigutatakse psüühiliselt haige isik tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse
2-20-15099 tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega arvutatakse alates kinnisesse asutusse paigutamise määruse tegemisest (Riigikohtu 04.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-16, p 13). Käesoleval juhul oli puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruseks Harju Maakohtu 08.01.2021 määrus tähtajaga 08.01.2022, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 09.11.2021 määrusega paigutamise tähtaja osas jõusse.
17.TsMS § 540 lg 1 alusel võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks peatada. TsMS § 540 lg 2 lubab kohtul peatamise tühistada. Ringkonnakohus rõhutab, et Harju Maakohus lahendaski vaidlustatud 10.06.2022 määrusega avaldaja 17.11.2021 avaldust tühistada puudutatud isiku paigutamise peatamine, mis oli ette nähtud Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga 6. Avaldaja ei ole käesolevas menetluses esitanud avaldust puudutatud isiku paigutamise pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks. Avaldaja taotles küll samas 17.11.2021 avalduses ka puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamist, kuid kõnealuses menetluses sai see paigutamise peatamise tühistamise korral tähendada isiku paigutamist vaid kuni algselt ette nähtud tähtajani 08.01.2022, pärast mida tulnuks avaldajal esitada uus avaldus või paigutamise tähtaja pikendamise avaldus (TsMS § 5391).
18.Ringkonnakohus märgib, et menetluslikult on kohtul võimalik sama määrusega otsustada isiku hoolekandeasutusse paigutamine SHS § 105 lg 1 alusel ning ühtlasi kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 540 lg 1 alusel peatada, sidudes peatamisega tingimusi ja kohustusi. Kui isik talle seatud tingimusi või kohustusi ei täida, on kohtul õigus peatamine TsMS § 540 lg 2 alusel tühistada (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 15.6). Eeltoodu on võimalik siiski vaid paigutamise ja/või peatamise tähtaegade jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul 10.06.2022 enam õiguslikult võimalik tühistada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist peatamise tingimuste rikkumise tõttu. Samuti ei olnud võimalik avaldaja 17.11.2021 avalduse alusel paigutada isikut 10.06.2022 määruse tegemisest uuesti üheks aastaks kinnisesse asutusse.
19.Isegi kui maakohus oleks saanud tõlgendada avaldaja 17.11.2021 avaldust taotlusena pikendada isiku paigutamist või isiku korduva paigutamise taotlusena, siis tulnuks maakohtul avaldaja 17.11.2021 avaldust 2022. aastal menetledes lähtuda TsMS §-s 5391 sätestatust ning viia puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks läbi seaduses ette nähtud menetlus, sh oleks tulnud korraldada uus ekspertiis (SHS § 105 lg 4, TsMS § 5391 lg 1, § 537 lg 1). TsMS § 5391 lg 2 I lause järgi ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Ühe aasta pikkust perioodi tuleb arvestada selliselt, et kui üks aasta täitub uue menetluse jooksul ja enne menetlust lõpetava määruse tegemist, on kohtul kohustus korraldada uus ekspertiis (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § TsMS § 5391, p 3.2.1.f). Kuna asja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tehtud ekspertiisiakt esitatud kohtule 21.12.2020 ning maakohus tegi asjas lõpplahendi 10.06.2022, siis tuleks maakohtu määrus igal juhul menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada. Käesoleval juhul ei nõustu aga ringkonnakohus, et avaldaja 17.11.2021 avaldust saaks tõlgendada paigutamise pikendamise avaldusena. Ringkonnakohus
2-20-15099 ei saada asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna avaldaja avalduses paigutamise peatamise tühistamiseks ei ole enam võimalik sisulist lahendit teha.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb maakohtu 10.06.2022 määrus tühistada ning jätta avaldaja avaldus läbi vaatamata, kuna sellega ei ole enam õiguslikult võimalik saavutada soovitud tulemust (TsMS 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohus märgib, et avaldajal on võimalik esitada kohtule uus avaldus puudutatud isiku paigutamiseks ning sellise avalduse läbivaatamisel peab maakohus läbi viima kinnisesse asutusse paigutamise menetluses vajalikud toimingud (TsMS § 535 lg 1, § 536 lg-d 1 ja 2, § 537 lg 1, sh esindaja, isiku enda ja teiste isikute ärakuulamine, ekspertiis, psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus või piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta). Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on oluline talle tagada seaduses sätestatud menetluslikud garantiid, saamaks võimalikult detailset infot isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kontrollimiseks (Riigikohtu 08.01.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730, p 14.2.3).
21.Ringkonnakohus märgib vastuseks puudutatud isiku enda määruskaebusele, et käesolevas menetluses ei ole võimalik lahendada puudutatud isiku 15.07.2022 esitatud (ja hiljem menetlusdokumentides korratud) taotlust eestkostja vahetamiseks. Puudutatud isik peab sellekohase taotluse esitama kohtule vajadusel eraldi uuesti.
22.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu 10.06.2022 määruse, peab ta vajalikuks muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.