Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. november 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-7254
Kohtuasi
Valetta Invest OÜ hagi X vastu kasutuseeliste ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Valetta Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
26 528,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Valetta Invest OÜ (registrikood lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 8. novembri 2022. a kohtuistungil
11225848),
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-7254 osas, millega maakohus jättis rahuldamata Valetta Invest OÜ hagi X vastu 190 euro saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista X-lt Valetta Invest OÜ kasuks täiendavalt välja 190 eurot ja muuta menetluskulude jaotust.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis Valetta Invest OÜ hagi X vastu 8912,91 euro saamiseks rahuldamata.
4.2.Mõista X-lt Valetta Invest OÜ kasuks välja 7048,89 eurot. Ülejäänud osas, s.o 35 251,11 eurot, jätta hagi rahuldamata.
4.3.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 83% Valetta Invest OÜ kanda ja 17% X kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Valetta Invest OÜ kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Valetta Invest OÜ (hageja) esitas 15. mail 2020 (täiendus 28. september 2021. a) Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kasutuseelised 42 300 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu Viimsi vallas asukohaga XXX (kinnistu). Kostja kasutas ilma õigusliku aluseta hageja kinnistut elukohana vähemalt alates 7. oktoobrist 2016. Hageja saatis 19. juulil 2018 kostjale nõudekirja, milles palus kostjal kinnistu vabastada alates 28. juulist 2018 ning hüvitada kulutused. Alternatiivselt tegi hageja kostjale ettepaneku, et kui kostja soovib kinnistut edasi kasutada, siis tuleb tal tasuda hagejale kinnistu kasutamise eest hüvitist 900 eurot kuus. Kostja jätkas õigusliku aluseta kinnistu kasutamist kuni
31.augustini 2021. Kostja tegevus põhjustas hagejale ja teistele hageja osanikele majanduslikku kahju kasutuseeliste kaotuse läbi ning tegemist on äriühingu poolt osanikule antava erisoodustusega (kostja on hageja osanik). Hageja juhatuse liikmel puuduvad andmed hageja ja kostja vahel tasuta kasutamise lepingu sõlmimise kohta. Viimsi vallas asuvate samaväärsete kinnistute, hoonete või hoone osade renditasud jäävad kinnisvaraportaalis www.kv.ee avaldatud kuulutuste põhjal vahemikku 1000–1590 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Hageja arvestab kasutuseeliseid 900 eurot kuus ja nõuab kasutuseeliste hüvitamist perioodi 1. oktoober 2017 kuni 31. august 2021 eest 42 300 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kasutas kinnistut hagejaga sõlmitud suulise tasuta kasutamise lepingu alusel (võlaõigusseadus (VÕS) § 389). Perioodil 15. märts 2006 kuni 14. november 2016 oli hageja juhatuse liige C, kes oli ühtlasi ka kostja elukaaslane. Kinnistu näol oli tegemist kostja ja hageja juhatuse liikme C ühise koduga, kus kostja elas alates 2006. a. Lisaks elasid samas elamus C ema ja õde. Kuivõrd hageja praegune juhatuse liige on hageja endise juhatuse liikme poeg, siis ei ole eluliselt usutav, et ta ei teadnud, et koos tema emaga elab majas ka kostja. Hageja on kostjale nõudekirja saatnud, kuid hageja ei ole kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingut üles öelnud. Kuna kostja ei ole hageja valdust kuidagi rikkunud ega hageja kinnistut õigusliku aluseta kasutanud, ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet.
Hageja ei ole tõendanud kasutuseeliste suurust. Hageja esitatud üürikuulutuste objektid ei ole kostja kasutuses olnud elamu osaga võrreldavad. Koos kostjaga elasid elamus ka teised isikud, sh üürnikud. Kostja kasutas elamus ühte tuba, mille üürihinnaks saaks olla 190 eurot kuus. Lisaks on perioodi 1. oktoober 2016 kuni 27. september 2018 kasutuseeliste nõue aegunud. Kui kohus peab põhjendatuks hagejalt kasutuseelised välja mõista, tuleb väljamõistetavat summat VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6858,89 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 15% ulatuses kostja ja 85% ulatuses hageja kanda. Maakohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus tuvastas, et C oli hageja juhatuse liige perioodil 15. märts 2006 kuni 14. november 2016. Samuti tuvastas maakohus, et C ja kostja kolisid kinnistule elama kohe pärast selle ostmist, nad olid elukaaslased ning elasid kinnistul koos kuni C surmani, pärast mida jäi kostja kinnistule edasi elama. Maakohus asus seisukohale, et kostjal oli kinnistul elamiseks C ja seega ka hageja kui kinnistu omaniku (keda esindas C) nõusolek. Maakohus järeldas, et hageja võimaldas kostjal kinnistut kasutada tasuta ning hageja ja kostja vahel oli seega sõlmitud kinnisasja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Maakohtus leidis, et kinnistu anti kostjale kasutada tähtajatult, mistõttu võis hageja lepingu vastavalt VÕS § 393 lg-le 3 igal ajal üles öelda. Maakohtu hinnangul on hageja 19. juuli 2018. a kiri käsitatav lepingu ülesütlemise avaldusena ja leping öeldi üles alates 28. juulist 2018. Kostja on omaks võtnud, et kasutas kinnistut 2006. aastast kuni 31. augustini 2021. Kostjal tekkis kasutuseeliste hüvitamise kohustus lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 29. juulist 2018 kuni kinnisasja valduse üleandmiseni 31. augustini 2021. Kostja on omaks võtnud, et kasutas elamus ühte tuba, mille üüriks võiks olla 190 eurot kuus. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada perioodi 29. juuli 2018 kuni 31. august 2021 eest kasutuseelised summas 6858,89 eurot. Hüvitise vähendamise asjaolusid maakohtu hinnangul ei esinenud ja hageja nõue ei olnud osaliselt aegunud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja hagi kostja vastu 6858,89 eurot ületavas osas. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 26 528,20 eurot, s.o kokku 33 387,09 eurot. Maakohtu järeldus, mille kohaselt kostja kasutas elamus vaid ühte tuba, mistõttu ei ole hageja esitatud tõendid üürihindade kohta asjakohased, on üllatuslik. Ka ei haaku see järeldus kostja poolt menetluses avaldatuga ega esitatud tõenditega. Ei ole eluliselt usutav, et pärast C surma või hageja poolt nõudekirja saamist, kolis kostja elama ühte tuppa ja ta ülejäänud kinnistut enam ei kasutanud. Ka eelnevas kirjavahetuses on juttu kinnistu osa, mitte elamus asuva ühe toa kasutamisest. Kostja väide ühe toa kasutamise kohta oli üllatuslik ning hagejal ei olnud võimalik kostja 4. aprillil 2022 esitatud väitele ja tõenditele omapoolset seisukohta esitada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei arvestanud kasutuseeliste suuruse kindlaksmääramisel hageja esitatud võrreldavate objektide kuulutustega ning võttis kasutuseeliste suuruse määramise võrdluseks täiesti võrreldamatud ühiselamutubade kuulutused, mis ei asu vaidlusaluse kinnistuga samas piirkonnas. Ka on maakohus teinud kasutuseeliste suuruse arvutamisel vea, sest hagi tulnuks rahuldada 7048,39 euro suuruses.
Hageja hinnangul on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus jättis hagejale selgitamata, et kui kohtu hinnangul oli kostjal kuni 28. juulini 2018 õigus kasutada kinnisasja tasuta, oleks hageja saanud esitada nõude selle perioodi kommunaalkulude eest. Hageja on menetluses selgitanud, et kostja on jätnud tasumata ka elektri, vee ja küttekulude eest. Maakohus piiras üllatuslikult enda äranägemisel hüvitamisele kuuluvat perioodi, andmata hagejale võimalust hagi täiendamiseks ning tõendite esitamiseks. Lisaks ei nõustu hageja maakohtu käsitlusega nagu oleks hageja ja kostja vahel sõlmitud kinnistu tasuta kasutamise leping. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas, millega maakohus jättis hagi 190 euro saamiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 190 eurot ja muudab menetluskulude jaotust. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle: - hagejale kuulub kinnistu XXX (kinnistu); - kostja kasutas hageja kinnistut elukohana alates 2016. aastast kuni 31. augustini 2021; - hageja saatis 19. juulil 2018 kostjale nõudekirja, milles palus kostjal kinnistu vabastada alates 28. juulist 2018 ning hüvitada kulutused.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud kinnistu kasutamiseks tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes, samuti on jätkuvalt vaidlus hüvitatavate kasutuseeliste suuruse üle. Pooled ei ole esitanud väiteid maakohtu järelduste vaidlustamiseks tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise ja kasutuseeliste saamise perioodi kohta. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte ning leidis, et kostjal oli kinnistul asuvas elamus elamiseks tasuta kasutamise leping, mis lõppes alates 28. juulist 2018 hagejapoolse ülesütlemisega. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud hageja 11. novembri 2021. a menetlusdokumendis esitatud väidetega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Hageja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastuseks hageja etteheitele märgib kolleegium, et kuna kostja vaidles hageja väidetele vastu, siis tuli hagejal oma väiteid tõendada. Nõude eeldusi peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Seda hageja teinud ei ole.
9.Mõlemad pooled on viidanud, et maakohtu otsuse põhjendavas osas on kuude arvutamisel tekkinud arvutusviga (üks kuu on puudu). Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et kasutuseelise suuruse arvutamisel tehtud viga on parandatav vigade parandamise määrusega. Riigikohus on leidnud, et kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu (vt 13. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-19042/157, p 10). Praegusel juhul ilmnes arvutusviga otsuse põhjendavas osas erinevate kuude kasutuseeliste liitmisel, mistõttu ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel.
Selliselt muudetakse otsuse sisu. Maakohus on otsuses teinud sellise vea, mida maakohus ise TsMS § 447 lg 2 alusel parandada ei oleks saanud.
10.Hagi rahuldamise osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.1.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ning tuginenud otsust tehes tõendile, mida hagejal ei olnud võimalik uurida, ja asjaolule, mille kohta ei olnud hagejal võimalik oma arvamust avaldada. Hageja on esitanud kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude VÕS §-de 1037–1039 alusel, mille ese on alusetult saadud kasutuseelised. Õigusrikkumise tõttu kaotatud kasutuseeliste eest nõutava kahjuhüvitise arvutamisel on lähtekoht kasu, mida kahjuhüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise kindlaksmääramisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, mida konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutamise eest oleks võimalik nõuda, arvestades samas ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha (vt nt Riigikohtu 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14).
10.2.Maakohus määras 9. märtsi 2022. a määrusega pooltele avalduste ja taotluste esitamise tähtpäevaks 4. aprill 2022. a, pärast seda tähtpäeva said pooled esitada kohtule seisukoha vastaspoole menetluskulude kohta (tl-d 80–81). Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ta ei saanud esitada seisukohta ega tõendeid kostja väite ja tõendite kohta, et kostja kasutas elamust ühte tuba, mille keskmine üürihind on 190 eurot (tl-d 84–85). Samuti ei jaga ringkonnakohus hageja arvamust, et kostja väide ühe toa kasutamise kohta oli vastuoluline ja üllatuslik. Kostja esitas juba 19. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis väite, et ta ei kasuta kogu kinnistut, vaid üksnes osa sellest (tl 67 pöördel). Ka maakohus on 9. märtsi 2022. a määruses selgitanud, et võrreldavad üüriobjektid peavad olema samaväärsed kostja kasutuses olnuga.
10.3.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (vt Riigikohtu 15. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10050/23, p 11). TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega pidi hageja nõude eeldusena esile tooma ja tõendama, et kostja kasutab hageja õigusi rikkudes kinnistul asuvat elamut või selle konkreetset osa. Asja materjalidest nähtuvalt oli hagejal võimalik hagi täpsustada, täiendada, esitada nõue kommunaalkulude saamiseks ning esitada vajadusel oma väidete tõendamiseks tõendeid. Seetõttu on hageja etteheited maakohtule menetlusõiguse normi rikkumise kohta põhjendamatud.
10.4.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei põhjendanud, miks ta kasutuseeliste suuruse määramisel ei arvestanud hageja esitatud tõenditega. Maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud (vt maakohtu otsuse p 31). Ringkonnakohtus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud tõendid üürihindade kohta ei tõenda kostja kasutuses olnud elamu osa keskmist üürihinda. Vaatamata kostja vastuväitele ja maakohtu ettepanekule ei esitanud hageja
täiendavaid tõendeid. Taaskord viitab ringkonnakohus TsMS § 5 lg-le 2, mille kohaselt sai hageja ise määrata, milliste tõenditega ta nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendab. Menetluskulude jaotus
11.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
12.Maakohus on 9. märtsi 2022. a määruses märkinud nõude osas, milles menetlus lõpetati, menetluskulude jaotuse, samuti, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks lõpplahendis. Nimetatud määruses ei ole maakohus määranud menetluskulude jaotuse proportsiooni, kuid lõppotsuses on ta proportsiooni määramisel viivisenõudega arvestanud. Selguse huvides märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse praeguses lõppotsuses.
13.Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2 jäävad maakohtus kantud menetluskulud 83% ulatuses hageja kanda ja 17% ulatuses kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt rahuldab, siis puudub vaidlus, et kostja on maakohtu otsuses välja mõistetud summa ja lisaks sellele 190 eurot (arvutusviga) hagejale hüvitanud. Seetõttu puudus hagejal vajadus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.