Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja M. M. S. kanda.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja seisukohad

2-20-16142 Hinnapakkumise kohaselt on seal välja toodud tööde, materjalide ja muude kulude hinnanguliseks maksumuseks 3 114.71 eurot (koos käibemaksuga). Hageja selgitas, et hinnapakkumises olid arvestatud kõik hinnapakkumises toodud elemendid: materjalid (hinnapakkumise p 1) summas 932 eurot + tööriistarent (hinnapakkumise p 2) summas 216.40 eurot + üks ühene pistikupesa (hinnapakkumise p 4) summas 2.63 eurot + üks kahene pistikupesa (hinnapakkumise p 5) summas 4.56 eurot + elektritööd (hinnapakkumise p-d 6 ja 7) summas 1 350 eurot + üks lisatöö tund (hinnapakkumise p 8) summas 25 eurot + transport (hinnapakkumise p 9) summas 65 eurot. Kostja kinnitas 04.12.2019 e-kirjaga pakkumuse (avaldades sellega nõustumust). Täpsemalt märkis kostja hagejale 04.12.2019 saadetud e-kirjas vastuseks hageja 03.12.2019 e-kirjale (pakkumusele), et: „Kõik tööd tulevad.“ Kostjale 05.12.2020 saadetud e-kirjas küsis hageja kostjalt veel igaks juhuks üle, et kas hinnapakkumine sobib või ei, märkides, et: „Sooviks konkreetsest vastust hinnapakkumisele, kas sobib või ei. Siis saan vajaliku kauba tellida ja oma aja broneerida.“ Vastuseks teatas kostja samal päeval saadetud e-kirjas, et ta soovib töid ja on hinnapakkumisega nõus, märkides, et: „Loomulikult soovin ma töid ja olen nõus hinnapakkumisega.“ Eeltoodust tulenevalt leppisid 05.12.2019 pooled kokku selles, et hageja teostab elektritööd (paigaldab uued pistikupesade toiteliinid; teostab kaablite freesimistööd kiviseintesse; paigaldab ja koostab korterisse peakilbi; paigaldab ja koostab keldrisse jaotuskilbi; lammutab vana kilbi; paigaldab uued pistikupesad), hankima kõik elektritööde jaoks vajalikud materjalid ja tööriistad, korraldab transpordi ning teostab vajadusel (vastavalt hilisemale kokkuleppele) lisatööd hinnapakkumise p-s 8 märgitud tunnihinna alusel. Lisaks kohustus hageja koostama pärast elektritööde teostamist ehitusjärgse deklaratsiooni, tööd kostjale üle andma ja väljastama kostjale kui tellijale arve oma teenuste eest. Pooled leppisid muuhulgas kokku ka selles, et kostja on kohustatud tööd vastu võtma ja hageja poolt esitatud arve (mille hageja esitab elektritööde, materjalide ja muude kulude eest) õigeaegselt tasuma. Hageja selgituste kohaselt eelnimetatud elektritööde teostamise käigus avaldas kostja hagejale (suuliselt), et soovib lisaks, et hageja paigaldaks kostja korteris ka valgustusliinid. Kuna selle töö tegemine ei olnud hinnapakkumise sisse arvestatud (ei olnud arvestatud 1 350 euro sisse), siis leppisid pooled täiendavalt kokku esiteks selles, et hageja teostab vastavat tööd lisatööna 25 eurot/tund hinnakirja alusel (nii nagu hinnapakkumise p-s 8 kokku lepiti) ning et muude kulude (materjal, tööriistad, transport) osas kohaldub 03.12.2019 hinnapakkumises toodud hinnad. Vastavalt lisatööde kokkuleppele pidi hageja teostama täiendavad elektritööd, hankima selleks kõik täiendavalt vajalikud materjalid ja tööriistad ning korraldama transpordi ning kostja maksma hagejale arve alusel tasu tööde ja kõikide materjalide/kulude eest, mis nende tööde tegemiseks vajalikud olid. Eelnevast tulenevalt sõlmiti leping osaliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (ekirja teel lepiti kokku, et hageja teostab hinnapakkumise p-des 6 ja 7 nimetatud tööd, soetab selleks vajalikud materjalid ja kannab muud vajalikud kulud) ning osaliselt suulises vormis (objektil lepiti kokku, et hageja teostab lisaks valgustusliinidega seotud tööd ja soetab selleks vajalikud materjalid ja tööriistad). Kostja kohustus oli tasuda hagejale arvete alusel ka kõik kulud, mis vastavate elektritöödega seotud olid. Hageja teostas kõik kokkulepitud elektritööd (maksumusega 1 350 eurot) ning nende tööde tegemiseks vajalikude materjalide kulu oli kokku 1 004.96 eurot, tööriistarendi kulu 216.40 eurot ning transpordi kulu 50 eurot. Kostjal mistahes pretensioonid elektritööde osas puudusid

2-20-16142 ning kostja võttis tööd vastu. Hageja teostas ka kõik kokkulepitud lisatööd. Hagejal kulus lisatööde (valgustusliinide paigaldamine) tegemiseks kokku 13 töötundi, mille maksumus kokku on 325 eurot, lisatööde jaoks materjalide (valgustusliinide kaablid, lülitid, toosid, riputid, pirnipesad, jätkuklemmid, lülitid ja raamid) ostmiseks kulus 147.16 eurot ja tööriistade rentimiseks 74.88 eurot. Kokku on lisatööde tasu 547.04 eurot. Kostjal mistahes pretensioonid puudusid ka lisatööde osas ning kostja võttis tööd vastu. Hageja teostas kokkuvõttes kostja korteris seega järgnevad elektritööd: - elektritööd vastavalt hinnapakkumise p-dele 6 ja 7 summas 1 350 eurot; - lisatööd vastavalt hinnapakkumise p-s 8 töödud hinnakirjale (tunnihind 25 eurot/h) ehk elektritööd vastavalt suulisele kokkuleppele (seoses valgustusliinidega). Hagejal kulus lisatööde tegemiseks 13 h, mistõttu on kokku lisatööde maksumus kokku 325 eurot. Hageja kandis kokkuvõttes järgnevaid vajalikke kulusid seoses elektritöödega: - materjalid (arvestikilp; liigpingepiirik; kaitselülitid; rikkevoolukaitsmed; keldri jaotuskilp; pistikupesade kaablid ehk 3g2,5 paigalduskaablid; seadmetoosid ehk kilpidesse uued sisud; kilpide montaaži jaoks kaablite paigaldusvahendid ja tüüblid) vastavalt hinnapakkumise p-le 1 summas 932 eurot; - lisatööde materjalid (valgustusliinide kaablid; paigalduskaablid; lülitid; toosid; riputid; pirnipesad; jätkuklemmid; lülitid; raamid, kinnitusaasad) vastavalt suulisele kokkuleppele summas 142.60 eurot: - kahesed pistikupesad (17 tk, tükihinnaga 4.56 eurot) vastavalt hinnapakkumise p-le 5 kokku summas 77.52 eurot; - tööriistade (soonefrees; tolmuimeja; piikvasar; toosifrees; teemantkettad) rent vastavalt hinnapakkumise p-le 3 summas 291.28 eurot; - transpordiga seotud kulud vastavalt hinnapakkumise p-le 9 summas 50 eurot. Elektritööde, lisatööde, materjalide, tööriistade ja transpordi tasu on seega kokku 3 168.40 eurot ehk 3 802.08 eurot käibemaksuga. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 20.12.2019 arve nr 19-1207 summas 3 527.71 eurot (käibemaksuga) maksetähtpäevaga 27.12.2019, mis sisaldas hinnapakkumises ja suuliselt objektil kokkulepituid lisatööde I osa, materjali kulu ja muid kulusid. Lisatööde II osa eest esitas hageja kostjale 14.01.2020 arve nr 20-0103 summas 274.37 eurot (käibemaksuga) maksetähtpäevaga 10.02.2020. Hageja seisukohal on ta oma lepingulised kohustused täitnud ja kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. 13.01.2020 allkirjastas kostja teostatud tööde akti, milles kostja on eraldi märkinud, et: „Tööde üleandmisel probleeme ei tuvastatud. Kõik tööd lõpetatud 13.01.2020.“ Kostja pole aga hageja poolt väljastatud arveid täies ulatuses tasunud (omapoolset kohustust rikkunud). Arvete kogusummast (3 802.08 eurot) on kostjal hagejale tasumata 3 012.08 eurot (arvete summa miinus kostja poolt tasutud 790 eurot). Hageja selgituste kohaselt ühtegi pretensiooni kostja ei ole hagejale tehtud tööde, tööde maksumuse ega arvete osas esitanud. Kostja on vaid teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid arvete tasumiseks, märkides 21.12.2019 e-kirja, et: „Raha pärast ärge muretsege, summa 3527.71 saab tasutud, ma ei jää võlgu töö eest, mille olen tellinud.” Kostja tõi täiendavalt 14.01.2020 e-kirjas hagejale välja, et: “Ma elan allpool vaesusepiiri, seega peame allkirjastama maksegraafiku minuga, et Te saaksite tööde eest tasutud.” 16.01.2020 e-kirjs, et: “Maksmata ei jää. Kaks arvet on mul käes ja summa teada, seega tegutsen.” 15.022020 e4

2-20-16142 kirjas aga, et: “Ma lahendan kahe arve tasumise ära. Maksmata EI JÄÄ, lahendus peab tulema.” Kostja on osaliselt tasunud arveid nr 19-1207 ja 20-0103, mistõttu ei saa olla vaidlust lepingulise suhte olemasolu üle, et hageja kokkuleppel kostjaga teostas töid arvetel toodud mahus ja hinnaga. Hageja esitas konto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on teinud hagejale järgmised maksed: - 28. jaanuaril 2020 makse summas 180 eurot selgitusega „arve nr 19-1207 ja arve nr 20-0103“; - 29. jaanuaril 2020 makse summas 150 eurot selgitusega „arve nr 19-1207 ja arve nr 20-0103“; - 02. veebruaril 2020 makse summas 60 eurot selgitusega „arve nr 19-1207 ja arve nr 20-0103“; - 10. veebruaril 2020 makse summas 100 eurot selgitusega „arve nr 19-1207 ja arve nr 20-0103“; - 10. märtsil 2020 makse summas 100 eurot selgitusega „arve nr 19-1207 ja arve nr 200103“; - 14. aprillil 2020 makse summas 100 eurot selgitusega „arve nr 19-1207 ja arve nr 200103“; - 11. mail 2020 makse summas 100 eurot selgitusega „arve nr 19-1207 ja arve nr 200103“. Seega on kostja tasunud arvete nr 19-1207 ja nr 20-0103 kogusummast (arvete summa kokku 3 802.08 eurot) 790 eurot. Ka arvete osalise tasumisega on kostja mõlemat arvet (nendes toodud kohustust) tunnistanud (vastasel juhul ei oleks märgitud makse selgitusse mõlema arve numbrit). Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada Eesti Elektrik OÜ hagiavaldus M. M. S. vastu ja mõista M. M. S.-lt Eesti Elektrik OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 3 012.08 eurot; mõista M. M. S.-lt Eesti Elektrik OÜ kasuks välja hagi täiendatud tervikteksti esitamise päevaks (02.02.2021, kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis summas 175.85 eurot; mõista välja M. M. S.-lt Eesti Elektrik OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (põhinõude summa 3 012.08 eurot) alates hagi täiendatud tervikteksti esitamisest (alates 03.02.2021) kuni põhinõude täitmiseni; määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Mõista välja M. M. S.-lt Eesti Elektrik OÜ kasuks Eesti Elektrik OÜ poolt kantud menetluskulud. M. M. S. menetluskulud jätta tema enda kanda; märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et Eesti Elektrik OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. II Kostja vastuväited

2-20-16142 18.11.2021 kohtumäärusega jättis kohus käiguta M. M. S. 16.03.2021 vastuse hagile ja kohustas kostjat kõrvaldama määruses osundatud puudused 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas kostjale, et kostja vastus peab vastama TsMS §-s 394 sätestatud nõuetele. TsMS § 394 lg 2 kohaselt vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama: kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud; kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid; kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks; kas ta soovib esitada vastuhagi; kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud; kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kostja esitas oma vastuses hagile ka mitmeid nõudeid hageja vastu. Kohus selgitas, et kui kostjal on hageja vastu nõudeid, on tal TsMS § 373 alusel võimalik esitada hageja vastu vastuhagi, kui see vastab TsMS § 373 lg 1 sätestatud tingimustele. Kohus palus kostjal selgitada, kas kohtule perioodil 25.08-30.08.2021 esitatud dokumentide (lisade) näol on tegemist kostja 24.08.2021 2-20-16142 seisukohale lisatud tõenditega. Juhul kui jah, tuleb kostjal iga kohtule esitatud tõendi osas eraldi välja tuua, millist seisukohas esitatud faktiväidet ta tõendiga tõendada soovib. 01.12.2021 esitas kostja M. M. S. vastavalt kohtunõudele puuduste kõrvaldamise koos lisadega. Kohus leidis, et kostja M. M. S. 01.12.2021 esitatud puuduste kõrvaldamine ei vastanud jätkuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ning 13.04.2022 kohtunõudega määras kohus M. M. S.’le selgituste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 10 päeva alates kohtunõude kättesaamisest. 27.04.2022 on M. M. S. esitanud vastuhagi Eesti Elektrik OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 02.05.2022 kohtumäärusega jättis kohus M. M. S. vastuhagi Eesti Elektrik osaühingu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks käiguta ning kohustas M. M. S.’t kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus oli seisukohal, et vastuhagis hageja ei ole kohtule esitanud selget nõuet ja hagi aluseks olevaid asjaolusid piisava selgusega välja toonud. Kohus selgitas, et juhul, kui nõude aluseks olevad asjaolud ei ole selgelt välja toodud, ei pruugi hagi olla õiguslikult perspektiivikas. Eeltoodust tulenevalt selgitas kohus, et vastuhagis hagejal tuleb hagi asjaolud nõudega seoses esile tuua ning konkreetselt viidata, mis asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus tõi välja, et kohtule jääb ebaselgeks hageja nõue ning sellest tulenevalt ka riigilõivu arvestus. Hageja on vastuhgis viidanud, et nii moraalse kui ka varalise kogukahju välja selgitamiseks palub hageja kohtul võtta hagi menetlusse. Kohus selgitab, et juhul kui hagejal on mitu nõuet tuleb need liita ning, kui vastuhagis hageja soovib vaid mittevaralise kahju hüvitamist on RLS lisa 1 kohaselt 3 500 euro suuruse hagihinna puhul riigilõivuks hagi kohtule esitamisel 420 eurot, mitte 350 eurot. Kohus hoiatas vastuhagis hagejat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmast ning tagastab vastuhagi ja selle lisad hagejale. 16.05.2022 esitas M. M. S. menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks.

2-20-16142 10.10.2022 kohtumäärusega kohus keeldus menetlusse võtmast M. M. S. vastuhagi Eesti Elektrik osaühingu vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 10.11.2022 avalduses tõi kostja välja, et palub kohtul jätta kõik dokumendis loetud kulud hageja kanda, kuna tsiviilasjas nr 2-20-16142 ei saa mitte ükski advokaat teha Eesti Elektrik OÜ klienti ehk kostjat õnnelikuks, tõsta kliendi rahulolu paigaldatud materjalide ja tehtud tööde osas ega tuua tagasi korterilt salaja ära võetud elektrit 3 x 16 A. Kostja leiab, et õnnelikud peavad olema mõlemad osapooled. Kostja hinnangul survemeetod ei anna kunagi nii suurt rahulolu tunnet, kui armastatud töö edukas sooritamine ja uhkus heade tulemuste üle kliendi ees. Kostja selgituste kohaselt 2020. a kevadel helistas kostja Eesti Elektrik OÜ-le ning arvas, et suudab leida temaga ühise keele, kuid see ei õnnestunud. Kostja tõi välja, et tal oli oma isiklik seisukoht, mis välistas kostja korteriga tegelemise. Kostja toob välja, et ei takistanud hageja tegevusvabadust mitte kunagi ning tal olid suured šansid kvalifitseeritud elektrispetsialistina teha paljusid inimesi õnnelikuks mitte ainult kostja objektil vaid terves korterelamus. Kostja selgituste kohaselt Eesti Elektrik OÜ mainis kohtuistungil, et kostja rääkis talle, et ta võiks nende kortermaja elektri korda teha. Viidatud asjaolu vastab kostja seisukohal tõele, sest kostja korteri probleemid on seotud hoone elektripaigaldisega. Kostja huvi korras elektri osas väljaspool kostja korterit oli kostja sõnul väga suur. Kostja leiab, et selleks oleks hageja pidanud reageerima väga tõsiselt potentsiaalsetele ohuallikatele hoone elektrisüsteemis. Kostja selgituste kohaselt kortermaja on aastast 1959 ning nüüd on vanale ja amortiseerunud elektripaigaldisele otsa pandud pööningule ehitatud uued elamispinnad, mille elektriga varustamise tegi hobiharrastajast noormees, kusjuures kostja leiab, et puuduvad ka kõik dokumendid sellele rajatisele. Kostja hinnangul Eesti Elektrik OÜ nägi hoone peakilbi haledat olukorda, kõrval olevaid puntras juhtmeid ja ka seda, et kostja korter on ainukesena jäetud hoone peakilpi. Kostja toob välja, et käis korteriühistu esimehelt luba küsimas, et kostja korteri elekter peakilbist sisse ja välja lülitada elektritööde ajaks. Kostja hinnangul talle 24/7 ligipääsu takistamine on väga suur ohutusnõuete rikkumine korteriühistu poolt. Kostja leiab, et korteriühistu oleks pidanud tegema koostööd teiste elektri valdkonnas kõrge pädevusega spetsialistidega. Kostja toob välja, et kindlasti peab ta pöörduma oma äripartneri A. A.i poole ning koos võtma ühendust TTJA spetsialisti H. K.aga. Kostja seisukohal oli ta teinud kõik, et need kolm spetsialisti saaksid tegeleda kostja korteri elektripaigaldisega samal ajal ning ta informeeris neid kõigest. Kostja toob välja, et nende spetsialistide sõnadel on autoriteeti, neil on suured teadmised ja volitused ning koostöös oleksid kõik probleemid lahenenud positiivselt. Kostja hinnangul ei tea ta, kes oleks saanud kostjat veel aidata, kui mitte Eesti Elektrik OÜ, kellel on elektriku kvalifikatsioon; tema äripartner ekspert / mõõtja A. A. firmast MHV Elektrikontroll OÜ ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis elektripaigaldiste valdkonda esindav H. K.. Kostja toob välja, et kolm tähtsat spetsialisti olid kaasatud ning ta väga lootsi nende teadmistele ja usaldas neid kõiki. Kahjuks need spetsialistid ei kehtestanud end aga kostja seisukohal isegi oma volituste piires ega näidanud objektil siirast soovi ja initsiatiivi kliendi mured lahendada. Kostja leiab, et tema jutt kuulati ära, kuid põhjustesse ei süvenenud keegi, kuid asi vajas ja vajab ka praegu jõulist sekkumist. Kostja sõnul tsiviilasi nr 2-20-16142 on eriline, sest kostja korteri elektrisüsteemi sisenesid kõrvalised isikud, kes omakasupüüdlikel eesmärkidel võtsid ära 3 x 16 A ning järelikult on probleem laiem, kui ainult pistikud, valgustid, lülitid ja nende tööks vajalik kaabel kostja

2-20-16142 korteris. Kostja leiab, et G. V. pani toime varavastase kuriteo ning see on alusetu rikastumine teise isiku omandi arvel. Kostja selgituste kohaselt G. V. on seotud Credit Invest OÜ-ga, kellel on notariaalsed lepingud pööningu tasuta loovutamise ja selle eest hoone tasuta rekonstrueerimiseks kõigi elanikega. Notariaalsetes lepingutes mainib Credit Invest OÜ, et neil on piisavalt rahalisi vahendeid kõikideks töödeks, kuid hoone elekter on siiani korda tegemata. Kostja hinnangul kostja 3 x 16 A omastamise tõttu said nad kasu vähemalt 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot, sest ei pidanud maksma lepingutasusid, tehniliste tingimuste taotlemise, amprite ostmise, tööjooniste ja uue elektripaigaldise täisdokumentatsiooni hankimise, tööde tellimise, auditi tegemise jne eest. Kostja on seisukohal, et temalt ära võetud elekter võimaldas pööningule nelja elamispinna välja ehitamiseks kasutada elektrilisi tööriistu ja alates 2016. aastast teenida iga korteri pealt ka kõrget üüritulu. Kostja hinnangul ebaausate võtetega sekkumine kostja korteri elektripaigaldisse on tekitanud kostjale väga suure materiaalse kahju: 3 x 16 A 20 000 eurot; soonte freesimise tõttu kogu korteri remont, mille väärtus on 15 000 eurot ja väljaminekud seoses elektritööde ja auditiga. Kostja toob välja, et on siiani ilma kõikidest elektrit tarbivatest seadmetest. Kostja hinnangul Eesti Elektrik OÜ ei edastanud kostjale olulist infot seoses kordusauditiga ega andnud töödele deklaratsiooni. Kostja toob välja, et makss positiivse auditi saamiseks maalritööde eest 250 eurot (Promote OÜ) ja Volantra OÜ-le 2 040 eurot elektripaigaldise täisdokumentatsiooni koostamise ja Eesti Elektrik OÜ poolt tehtud töödele vigade paranduse tegemise eest. Kostja leiab, et hageja teadis, et elektriauditi on kostja kohustatud tegema kahe kuu jooksul. MHV Elektrikontroll OÜ Protokollis nr MHV-19-03907 (kuupäev 24.11.2019) on märgitud, et audit toimus 18.11.2019. Ekspert/mõõtja A. A. mõõtis ainult vannitoa ja köögi pistikut ning kinnitas valenegatiivse otsuse TTJA andmebaasis. Kordusauditini jõudis kostja alles 16.06.2021 ning selle tegi AIA Elekter OÜ 16.06.2021. Kostja on seisukohal, et positiivne audit ei kajasta kliendi rahulolu, disaini ega materjalide kvaliteeti, vaid kinnitab ohutust. Tol ajal kostja ei osanud enda sõnul veel siduda imelikku heli ja võimalikku ühendust pööningupindadega. Seetõttu jäid kilpide tagused ruumid ja keldri laes ja kostja seintes kulgev vana kaabel kontrollimata. Kostja sõnul tema kõige suurem mure oli salaja ära võetud 3 x 16 A, mille käigus „mängimine" vooluga lõhkus ära kõik elektril töötavad seadmed. Ekspert/mõõtja A. A. ei reageerinud ebaseaduslikule elektri ära võtmisele, vaid survestas kostjat tegema uue kaabelduse kogu korteris ja kutsuma selleks elektriku. Kostja korteris leppis A. A. telefoni teel kokku Eesti Elektrik OÜga tööde osas. Kostja toob välja, et ta ei ole elektri valdkonna spetsialist ja seetõttu ei saa eeldada, et ta oskas kohe alguses hagejalt midagi nõuda ja mõtestatult meili teel saadetud hinnapakkumist lugeda. Kostja toob välja, et küsis hagejalt lepingut, mille peale Eesti Elektrik OÜ vastas, et ta töötab ilma lepinguta ja ei tee lepingut ka kostjaga. Kostja leiab, et tema teadmised kasvasid probleemide lahendamise käigus ja alles nüüd oskab hinnata kujunenud olukorda õigesti. Kostja toob välja, et ta ei ole õnnelik, et korterisse paigaldati alumiiniumkaablid. Kaablite materjalidel on mitmekordne hinnavahe: vaskkaabli meeter maksab 70 sendist kuni viie euroni aga alumiiniumkaabel paarkümmend senti. Eesti Elektrik OÜ viitas kostja sõnul kohtuistungil vaid sellele, et tema poolt paigaldatud kaablit tohib standardite järgi kasutada, mis on õige, kuid kliendile ebamugav.

2-20-16142 Eesti Elektrik OÜ informeeris kostjat materjalide kvaliteedist, mispeale hakkas kostja asja uurima. 2021. a jaanuaris tuli Eesti Elektrik OÜ uuesti korterisse kostja meilide survel (TTJA märgukirjad elektriauditi osas). Kostja sõnul hakkas hageja tegema kaabeldust esikusse ja kööki ning nii hageja kui kostja olid köögis, kui Eesti Elektrik OÜ ütles, et kostjal olid vaskjuhtmed, s.h ka köögis ja nende eluiga on sada aastat. Kostja selgituste kohaselt ta seletas, et Lasnamäel on suured probleemid alumiiniumjuhtmetega, sest need vananevad kiiresti, nendel tekivad erinevad vigastused ja sellest tingituna ka suurem energiakulu omanikule. Kostja leiab, et uue kaabelduse tegemine toob automaatselt kaasa kogu korteri kapitaalremondi. Standardite järgi on alumiiniumkaabel lubatud, kuid ta nõuab lähitulevikus uut kapitaalremonti, sest kaablite paigaldamine nõuab seintesse soonte freesimist. Kuna kostja korter on siiani remontimata, siis otsustas kindlalt, et juhul, kui on võimalik saada raha, siis esimese asjana vahetab ta välja kogu kaabelduse. Kostja leiab, et Eesti Elektrik OÜ ei vabastanud kostjat elektripaigaldise probleemidest ja kostja on sunnitud nendega tegelema pidevalt. Uus kaabeldus ja pistikud ei ole lahendus, vähemalt kostja korteri elektrisüsteemi puhul, sest vahetusid ainult materjalid. Kostja hinnangul hageja tehtud tööde tulemus on see, et kostja ei ole rahul tema poolt tehtud osade töödega ega kaablite materjaliga. Samuti ei kadunud ära ülepingest põhjustatud heli, mis mõjutab elukvaliteeti. Kostja on seisukohal, et ilma põhjuseta heli ei teki. Kostjapoolne asja uurimine viitab tõenäosusele, et kostja korteri seintes töötavad paralleelselt kaks elektrisüsteemi ja eksisteerib ühenduslüli kostja korteri elektripaigaldise (kas uus või vana) ning pööningukorterite nr 19, 20, 21 ja 22 elektripaigaldise vahel. Viidatud ülepingele spetsiifiline heli on positiivses korrelatsioonis elektri tarbimise tipp-aegadega ning elanike tööaja ja koduse ajaga. Kostja kaldub uskuma, et Eesti Elektrik OÜ teab heli põhjust, kuid vaikib. Teine võimalus on täielik ükskõiksus. Lisaks helile esinevad ainult kostja korteris elektrikatkestused ajal, kui pööningul elektrik-hobiharrastaja tegeleb elektritöödega. Kostja selgituste kohaselt ei ole ta saanud seda, mida lootis. Eesti Elektrik OÜ tegi osa töid omamoodi, eirates kliendi harjumuspärast elustiili. Lisaks tegi kostja tema kõrval lisatööd. Kostja sõnul seoses Eesti Elektrik OÜ ootamatu lahkumisega pidi sama tööd tegema kaks korda, nt siis, kui hageja freesis ja paigaldas soontesse kaablit, ta koristas, samuti kattis asju ja kolis. Hageja poolt esitatud arved ei kajasta kostja hinnangul tegelikku olukorda, vaid hageja soovi teenida maksimaalselt suuremat tulu. Kostja leiab, et hageja suhtumine kostjasse näitab, et kostja ei ole olnud hagejale oluline klient, kes tööde üle peab rõõmustama ja tundma end vaba ning õnnelikuna, sest ei pea enam tegelema elektriga. Kostja toob välja, et probleemid ei ole jäänud lahendamata kostja süül ega kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu, vaid kostja oli igas mõttes koostööle orienteeritud absoluutselt kõikide osapooltega. Kostja selgituste kohaselt on ta naisterahvas ning kostja sõnal elektrivaldkonnas tegutsevate kvalifitseeritud meeste kõrval on väga väikene autoriteet ka korteriühistus. Kostja hinnangul tegelikult pigistasid kolm spetsialisti silma kinni tõsiste ohutusnõuete rikkumise osas, kuivõrd nad vaikivad amortiseerunud elektrisüsteemi ja 3 x 16 A varguse osas. Kostja leiab, et nad on ühel nõul vaid selles, et kostjale jäävad kanda väga suured väljaminekud ning nende passiivsusest tingitud vastutus ja probleemid. Kostja hinnangul tehti asja lahendamine kostjale võimalikult kalliks, arvestamata tõsiasja, et kostjal puuduvad vahendid tekkinud kulutusi katta.

2-20-16142 Kostja toob välja, et on püüdnud oma võimaluste piires aidata Eesti Elektrik OÜ-d, kuid hageja rikkus ära usalduse eeskätt pealiskaudse suhtumisega. Muredest rääkimise võimaluse andis Eesti Elektrik OÜ kostjale alles kohtus, kuid hageja teadis kõike, kuid keskendus ainult kaablite paigaldamisele. Kostja hinnangul on tal kõik need aastad puudunud igasugused võimalused sekkuda korterist väljapoole jäävatesse asjadesse ja seetõttu otsis abi kõikvõimalikest kohtadest. Kliendikeskne, kohusetundlik ja aus suhtumine tööülesannetesse andis suured šansid A. A.ile ja Eesti Elektrik OÜ-le ning TTJA spetsialistile H. K.ale. Kahjuks nad ei kehtestanud end range spetsialistina ega sekkunud seaduste rikkumisse. Nende, kui autoriteedi poolt öeldu korteriühistu juhatusele ja juhatuse nõustamine ning kostja korteri elektripaigaldise probleemidesse süvenemine oleksid lahendanud ära kõik probleemid kostja korteris ja väljaspool seda. Hoone elekter on ühtne süsteem, mille kõik osad peavad vastama ohutusnõuetele. Nii korteriühistu endist esimeest A. S.t kui ka G. V.t (Alert Auto OÜ autojuht, kortermajale pööningupindade ehitaja) oleks saanud suunata seaduste täitmise ja hoone elektri korda tegemise teele, mistõttu oleksid lahenenud ka kostja hinnangul tema probleemid. Kõiges selles oleks pidanud olema initsiaatoriks hagjea, kui kliendile kõige lähedamal seisev spetsialist. Kostja leiab, et miks hageja arvab, et tööd kliendi korteris ja kliendi probleemide lahendamine on ühepoolne protsess: elektrik tuleb ja kinnitab kaablid seina, saab ligi tuhat eurot iga päeva eest ning lahkub õnnelikuna. Klient peab aga pärast seda pöörduma uuesti elektritöid tegevate firmade poole ning kutsuma uue elektriku probleeme lahendama. Kõikidel elektrikutel võibolla polegi nii tugevat äripartnerit, nagu ekspert/mõõtja A. A., kelle poole hageja oleks pidanud kostja hinnangul pöörduma. Korteri elektripaigaldisega seotud probleemid kestavad edasi ja kostja on enda seisukohal väga õnnetu, sest ei tea, mida teha. Kostja leiab, et Eesti Elektrik OÜ eelistas pöördumist vandeadvokaat Eva Mägi poole. See ei ole aga lahendus, sest mitte üks vandeadvokaat ei suuda teha hageja poolt tegemata jäetud asju. Kostja arvates on kõik tehtud kulutused olnud mõttetud, sest hageja oleks pidanud keskenduma kliendi muredele ja üle andma objekti nii, et ta ise on õnnelik ja klient on õnnelik. Pöördumine kvalifitseeritud elektriku rollis A. A.i, H. K.a, korteriühistu Xxxx esimehe A. S. ja ka G. V. poole olid ainsad võimalused, mida Eesti Elektrik OÜ oleks pidanud kasutama, kui ta peab end kvalifitseeritud ja kohusetundlikuks spetsialistiks. Praegune tulemus on kostja seisukohal masendav, kuivõrd: - kostja korter vajab kapitaalremonti ja juhtmete välja vahetamist; - kostja korteri elektripaigaldisega on midagi juhtunud, sest ülepingest on tugev heli; - kostja korteril puudub ligipääs peakilbile, et sisse ja välja lülitada elekter; - kostja korteri elekter on manipuleeritav väljastpoolt, nt pööningukorterite tõttu; - kostja korter vajab elektriliste majapidamisseadmete normaalseks tööks lisaelektrit; - kostjale on tekitatud väga suured väljaminekud, mis on võrdsed kostja kümne aasta pensioniga; - TTJA lõpetas suhtlemise kortermajaga, kui lootusetu juhtumiga, sest mitte keegi ei toetanud tema algatust; - pööningule on rajatud ilma spetsialiste kaasamata varastatud võimsusega 3 x 16 A elektripaigaldis, kusjuures kogu pööning sõltub ainult elektrist, kuid kõik alumised korrused kasutavad nii gaasi kui ka elektrit; - pööningupindadele on saadud positiivne elektriaudit, kuigi tööd on lõpetamata ja dokumendid puuduvad; - tõenäoliselt on pööningule rajatud ka kaminad, sest korstnast tuleb suitsu; - hoone peakilbis on üliväike ampraaž, mida tuleb suurendada kolm korda;

2-20-16142 - hoone elektripaigaldis on amortiseerunud ja puudub kogu dokumentatsioon; - pööningu ja hoone elektri on teinud hobiharrastajad. Kostja selgituste kohaselt Eesti Elektrik OÜ ütles kohtuistungil õigesti, et tal olid väga suured võimalused teha korda seoses kostja korteri elektripaigaldise probleemide lahendamisega ka kogu kortermaja elekter. See oleks nõudnud hoolivamat suhtumist klienti ja enda kehtestamist elektri valdkonna autoriteedina. Kostja on seisukohal, et passiivsus ja ükskõiksus on peapõhjused, miks asjad jäid lõpetamata ja seejärel läksid kohtusse. Kõigi kolme spetsialisti puhul oli hetk jõuda väga heade positiivsete tulemuseni ülimalt soodne, kuid spetsialistid ei kasutanud seda võimalust ära. Kostja leiab, et nad nägid kõike, teadsid kõike, kuid jäid passiivseks, jättes kogu vastutuse kostjale. Kostja hinnangul võtmeisikuks kogu selles loos on eranditult Eesti Elektrik OÜ. Elektriku elukutse nõuab initsiatiivi, ausust, julgust, nulltolerantsi ohutusnõuete rikkumise osas, suhtlemist ekspert-mõõtjaga, kliendi nõustamist ning aktiivset ja tähelepanelikku suhtumist kliendi probleemidesse. Kostja leiab, et klient ei pea olema pädev talle võõras valdkonnas ega suutma hinnata vajaminevaid töid. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja õiglaseks summaks tehtud tööde eest 700 eurot, mille on Eesti Elektrik OÜ-le juba tasunud ning kostja välistab menetluskulusid kui proaktiivset suhtumist kahjustavat nõuet. Kostja palub kohtul jätta rahuldamata hageja Eesti Elektrik OÜ poolt esitatud menetluskulude nõue täies ulatuses. III Kohtu põhjendused

2-20-16142 - hageja tegi kostjale 03.12.2019 e-kirjaga hinnapakkumise nr 19-1203 (02.02.2021 hagiavalduse tervikteksti lisa 1.1); - kostja märkis 04.12.2019 e-kirjas (02.02.2021 hagiavalduse tervikteksti lisa 2) vastuseks hageja 03.12.2019 e-kirjale (pakkumusele), et: „Kõik tööd tulevad.“ Kostjale 05.12.2020 saadetud e-kirjas (02.02.2021 hagiavalduse tervikteksti lisa 3) küsis hageja kostjalt veel igaks juhuks üle, et kas hinnapakkumine sobib või ei kirjutades, et: „Sooviks konkreetsest vastust hinnapakkumisele, kas sobib või ei. Siis saan vajaliku kauba tellida ja oma aja broneerida.“ Vastuseks teatas kostja samal päeval saadetud e-kirjas (02.02.2021 hagiavalduse tervikteksti lisa 4), et ta soovib töid ja on hinnapakkumisega nõus, märkides, et: „Loomulikult soovin ma töid ja olen nõus hinnapakkumisega.“

2-20-16142 nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kohus leiab, et poolte vaheline leping sõlmiti osaliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja teel lepiti kokku, et hageja teostab hinnapakkumise p-des 6 ja 7 nimetatud tööd, soetab selleks vajalikud materjalid ja kannab muud vajalikud kulud) ning osaliselt suulises vormis (objektil lepiti kokku, et hageja teostab lisaks valgustusliinidega seotud tööd ja soetab selleks vajalikud materjalid ja tööriistad). Kostja kohustus oli tasuda hagejale arvete alusel ka kõik kulud, mis vastavate elektritöödega seotud olid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on õigustatult esitanud kostjale teostatud tööde eest 20.12.2019 arve nr 19-1207 summas 3 527.71 eurot (käibemaksuga) maksetähtpäevaga 27.12.2019 (02.02.2021 hagiavalduse tervikteksti lisa 5), mis sisaldas hinnapakkumises ja suuliselt objektil kokkulepituid lisatööde I osa, materjali kulu ja muid kulusid. Lisatööde II osa eest esitas hageja kostjale 14.01.2020 arve nr 20-0103 summas 274.37 eurot (käibemaksuga) maksetähtpäevaga 10.02.2020 (02.02.2021 hagiavalduse tervikteksti lisa 6).

2-20-16142

2-20-16142 -

Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud arvete nr 19-1207 ja nr 20-0103 kogusummast (arvete summa kokku 3 802.08 eurot) 790 eurot. Ka arvete osalise tasumisega on kostja mõlemat arvet (nendes toodud kohustust) tunnistanud, vastasel juhul ei oleks ilmselt märgitud makse selgitusse mõlema arve numbrit. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole menetluse vältel vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ega tõendanud omapoolseid vastuväiteid. Kostja on 08.11.2022 kohtuistungil kinnitanud, et kostja hinnangul on kohus kõik asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud läbi arutanud tuues välja, et: „Vastuväiteid sisulise arutamise lõpetamisele ei ole. ma arvan, et oleme ilusti kõiki aspekte vaadanud. Aga ma ütlen, et hageja jättis mu täielikult infost ilma“ ((08.11.2022 kohtuistungi protokoll 01:42:11). Kostja on ka 08.11.2022 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et on osaliselt arved tasunud, selgitades, et: „Ma olen 700 eurot maksnud hagejale. Minult kui naisterahvalt ei saa eeldada, et ma kõike oskan sealt läbi lugeda.“ (08.11.2022 kohtuistungi protokoll 01:42:55).

2-20-16142 Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõue rahuldati tervikuna, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hageja 08.11.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 2 987.30 eurot (1 470 + 917.83 + 300), mis koosneb riigilõivust summas 300 eurot ja õigusabikulust summas 2 387.83 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja ja Advokaadibüroo Deloitte Legal vahel sõlmitud kliendilepingu alusel on vandeadvokaat Eva Mägi osutanud hagejale õigusteenust 10,5 tunni ulatuses (tunnihinnaga 140 eurot tunnis, lisandub käibemaks) summas 1 470 eurot, koos käibemaksuga 1 764 eurot. Hageja ja Advokaadibüroo Cuesta vahel sõlmitud õigusabilepingu alusel on vandeadvokaat Eva Mägi osutanud hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusteenust 6 tunni ja 21 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 ja 150 eurot (lisandub käibemaks). Õigusteenust on osutatud vastavalt menetluskulude nimekirja lisaks oleva arve nr 2021/0207 summas 385 eurot (ei sisalda käibemaksu) spetsifikatsioonile, arve nr 2021/0505 summas 100.33 eurot (ei sisalda käibemaksu) spetsifikatsioonile ja arve nr 2022/0441 summas 432.50 eurot (ei sisalda käibemaksu) spetsifikatsioonile. Lisaks on hagejale osutatud veel õigusteenust 2 tunni ulatuses, so summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis seisneb tsiviilasja materjalidega tutvumises ja 08.11.2022 kohtuistungiks ettevalmistamises. Nimetatud tegevuste eest ei ole hagejale veel arvet esitatud. Hageja selgituste kohaselt eelnevale lisandub veel 08.11.2022 kohtuistungil osalemise kulu vastavalt istungi kestusele. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 2 387.83 eurot (1 470 + 917.83, ei sisalda käibemaksu), millele lisandub 300 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis seisneb tsiviilasja materjalidega tutvumises ja 08.11.2022 kohtuistungiks ettevalmistamises ning istungil osalemise kulu (istungi kestus algusega 14.08 - lõpuga 15.53 ehk 1 tund ja 45 minutit) ehk 105 minutit tunnihinnaga 150 eurot tunnis, kokku summas 262.50 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus peab kokku lepingulise esindaja kulu seega põhjendatuks summas 2 950.33 eurot (1 470 + 917.83 + 300 + 262.50, ei sisalda käibemaksu), millele lisandub käibemaks summas 590.07 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas on toimunud sisuline vaidlus ja kohtuistung.

2-20-16142 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.11.2022 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.