Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. F. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3768,10 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista A. F.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 2000 eurot, intress 246,42 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 688,68 eurot ja viivis põhinõudelt (2000 eurot) 39,90% aastas alates 27.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.
3.Jätta menetluskulud A. F. kanda. Välja mõista A. F.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 693 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A. F.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.11.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 31.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. F. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 07.04.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26.04.2022 hagi kostjalt võlgnevuse, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (krediidiandja) ja kostja 23.03.2021 arvutivõrgu vahendusel arvelduskrediidilepingu, mille järgi võimaldas krediidiandja kostjal kasutada krediiti 2000 eurot. Kostja kohustus tagastama kasutatud krediiti osamaksetena järgmiselt: 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi krediidi kasutamise eest 39,90% aastas. Osamaksete mittetähtaegsel tasumisel kohustus kostja tasuma viivist intressimäära järgi. Kostja kasutas 23.02.2021 krediidiandja poolt võimaldatud krediiti 2000 eurot. Kostja rikkus lepingut, jättes alates märtsist 2021 tagastamata krediidi osamakseid ja tasumata kokkulepitud intressi. Krediidiandja on andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades, et raha tasumata jätmisel ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust likvideerinud, ütles krediidiandja lepingu üles alates 15.05.2021. Krediidiandja loovutas 09.07.2021 vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded hagejale. Põhjendamatu on kostja väide, et ta ei ole lepingut sõlminud, vaid lepingu on sõlminud kolmas isik, kes on ära kasutanud kostja dokumenti. Vaidlusalune leping oli sõlmitud arvutivõrgu abil. Kostja logis krediidiandja keskkonda Smart-ID vahendusel. Kostja kasutas Smart-ID ́d 23.02.2021 krediidi taotlemisel ja raha väljamaksmisel krediidiandja kontolt. Smart-ID kontot saab luua pangakontoris või ID-kaardi või Mobiil-ID abil ja selleks on vaja nende PIN-koode. Smart-ID abil antud digiallkirjadel on omakäelise allkirjaga võrdne toime. Kuivõrd krediidiandja keskkonda logiti sisse kostja Smart-ID vahendusel ja krediidi väljastamist taotleti kostja Smart-ID abil, tuleb eeldada, et tahteavalduse lepingu sõlmimiseks andis kostja. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt talle võimaldatud krediidi 2000 eurot, intressi perioodi eest 24.02.2021–14.06.2021 summas 246,42 eurot, viivise perioodi eest 15.06.2021–26.04.2022 summas 688,68 eurot ja viivise põhinõudelt lepingus kokkulepitud määras alates 27.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi välja, et ta ei ole lepingut sõlminud. Kostja suhtes pandi 23.02.2021 toime petmine, millega tekitati talle varaline kahju. Kostja on esitanud avalduse politseile, kes on alustanud kriminaalmenetlust. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas krediidiandja ja kostja sõlmisid 23.02.2021 arvelduskrediidilepingu (dtl 58–76). Hageja selgitas, et leping oli sõlmitud arvutivõrgu vahendusel selliselt, et kostja logis sisse krediidiandja veebilehel loodud isiklikule kontole Smart-ID abil ning et kostja kasutas krediidi taotlemisel ja väljamakse tegemisel Smart-ID ́d (dtl 103–106). Kostja avaldas, et ta ei ole lepingut sõlminud ja et kostja suhtes pandi toime petmine. Kostja esitas Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2022 teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta. Teatisest nähtuvalt sai võõras meesterahvas 23.02.2021 välja mõeldud ajendil enda valdusesse kostja mobiiltelefoni ja Mobiil-ID PIN-paroolid ja neid kasutades võttis krediidiandjalt laenu 2276,06 eurot, mille lasi kostjal pangaautomaadist välja võtta (dtl 97).
6.Hageja on esitanud kohtule kvalifitseeritud Smart-ID sertifikaatide kasutustingimused, millest nähtuvalt on Smart-ID puhul tegemist autentimiseks mõeldud sertifikaadiga ja et Smart-ID loetakse kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.07.2014 määrusele (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (edaspidi määrus). Määruse art 25 p 2 sätestab, et kvalifitseeritud e-allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime.
7.Kohus leiab, et kvalifitseeritud elektroonilise allkirja hoidjal on kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud elektroonilise allkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil allkirja omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi kvalifitseeritud elektroonilise allkirja omaja. Isik, kes annab teisele isikule üle kvalifitseeritud elektroonilise allkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega elektroonilise allkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on kvalifitseeritud elektroonilise allkiri väljastatud. Kvalifitseeritud elektroonilise allkirja kasutaja peab üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahendiga, mille abil on võimalik anda elektroonilise allkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema kvalifitseeritud elektroonilist allkirja kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on kvalifitseeritud elektrooniline allkiri väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on elektroonilist allkirja kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (vt analoogia korras Riigikohtu 16.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22).
8.Kostja on küll väitnud, et tema suhtes on toime pandud petmine, kuid ta ei ole oma väidet sisustanud. Kostja on esitanud kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2022 teatise, mille järgi on võõras meesterahvas saanud 23.02.2021 välja mõeldud ajendil enda valdusesse kostja mobiiltelefoni ja Mobiil-ID PIN-paroolid (dtl 97). Kohtule teadaolevalt saab Mobiil-ID paroole kasutada Smart-ID käsitamiseks. Viidatud teatisest ei nähtu aga see, miks kostja andis kvalifitseeritud elektroonilise allkirja andmise vahendid kolmandale isikule. Politsei- ja Piirivalveameti teatise alusel ei saa väita, et viidatud vahendid oleksid kostja valdusest läinud välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Teatise järgi võttis võõras meesterahvas kostja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja abil krediidiandjalt laenu ja lasi kostjal laen pangaautomaadist välja võtta. Hageja on tõendanud, et krediidiandja on teinud 23.02.2012 väljamakse lepingu alusel kostja kontole (dtl 102). Asjaolu, et raha laekus kostja kontole ja et ta võttis raha pangaautomaadist välja, viitab sellele, et elektroonilise allkirja kasutamise vahendid läksid kostja valdusest välja kooskõlas tema tahtega. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et isik, kes on sõlminud 23.02.2021 krediidilepingu kostja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja (Smart-ID) kasutades, on tegutsenud
kostja esindajana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 tähenduses. Hageja on tõendanud, et krediidiandja veebilehele sisselogimine ja lepingu sõlmimine on toimunud kostja Smart-ID abil (dtl 103–106). Kuna leping oli sõlmitud kostja Smart-ID abil, võis krediidiandja eeldada, et veebilehele logis sisse ja allkirja lepingule andis kostja. Kohus asub seisukohale, et 23.02.2021 arvelduskrediidileping oli sõlmitud krediidiandja ja kostja vahel. Hageja on tõendanud, et krediidiandja on teinud väljamakse kostja pangakontole (dtl 102). Krediidiandja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 81).
10.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava krediidi 2000 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 107 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot.
11.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava intressi krediidi kasutamise eest perioodil 24.02.2021–14.06.2022 lepingus kokkulepitud määras 39,90% kokku 246,42 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu tingimuste (dtl 65) alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 246,42 eurot.
12.Krediidiandja ütles 31.05.2021 teatisega krediidilepingu üles alates 15.06.2021 (dtl 77–79). Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt (2000 eurot) lepingus kokkulepitud määras 39,90% alates 15.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.
12.1.Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, laenulepingu tingimuste (dtl 64-65) alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 2000 eurot lepingus kokkulepitud määras 39,90% aastas alates 15.06.2021 kuni 26.04.2021 kokku 688,68 eurot.
12.2.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 2000 eurot lepingus kokkulepitud määras 39,90% aastas alates 27.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude suurus. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, laenulepingu tingimused (dtl 64-65) ja TsMS § 367.
13.Hageja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Kostja ei ole hageja nõuet vaidlustanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1132 lg 2 p 3.
14.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv kokku 325 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 48 eurot, hüvitis maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses 420 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulusid vaidlustanud.
16.Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv 325 eurot (TsMS § 139), kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 48 eurot (dtl 89; TsMS § 144 p 51) ja hüvitis maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot on vajalikud ja põhjendatud kulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on 420 eurot (dtl 88). Esindaja osutas hagejale õigusabi tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejale osutati õigusabi järgmiselt: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine kaks tundi.
17.1.Kohus leiab, et arvestades vaidluse keerukust, hagiavalduse sisu ja hagile lisatud dokumentide arvu tuleb põhjendatud ajakuluks hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks lugeda kolm tundi.
17.2.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Kohus on aga tuvastanud, et hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise lepingulise esindaja tasu katteks ilma käibemaksuta.
17.3.Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja tasu hüvitise 300 eurot (kolm tundi x 100 eurot).
18.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 693 eurot (325 eurot + 48 eurot + 20 eurot + 300 eurot).
19.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.