Ramirent Baltic AS hagiavaldus GMK GRUPP OÜ, T. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
54 186.66 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349, asukoht: esindajad Laki tn, 11d/1, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja: Fränk Valdmann (e-post: XXX); Kostjad: 1) GMK GRUPP OÜ (registrikood 16134702, asukoht: Lääne 4, 44314 Rakvere; telefon: XXX, e-post: XXX), seaduslik esindaja: G. K.; 2) T. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, telefon XXX või XXX, e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
03. november 2025
Istungitel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Fränk Valdmann (videosilla vahendusel); Kostja 2 T. R..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt GMK GRUPP OÜ-lt ja T. R.’lt solidaarselt hageja Ramirent Baltic AS kasuks kliendilepingust nr XXX ja Ramirent Baltic AS ja T. R. vahel 1 (6)
2-25-8655 08.07.2021 sõlmitud käenduslepingust tulenev võlgnevus 54 186 (viiskümmend neli tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 66 senti (s.h põhivõlgnevus 27 093.33 eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viivised 27 093.33 eurot).
3.Otsuse täitmisel arvestada, et kostja 2 T. R. vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 50 000 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud 2 300 (kaks tuhat kolmsada) eurot ja 50 senti (sh riigilõiv 1 540 eurot ja õigusabikulud 760.50 eurot).
5.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (2 300 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ramirent Baltic AS esitas 03.06.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse GMK GRUPP OÜ ja T. R. vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 27 093.33 eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viiviste 27 093.33 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt Ramirent Baltic AS (edaspidi: hageja) ja GMK GRUPP OÜ (edaspidi: kostja), vahel on 08.07.2021 sõlmitud kliendileping nr XXX. Hageja ja T. R. (edaspidi: kostja II) vahel on kliendilepingu käendamiseks 08.07.2021 sõlmitud käendusleping. Käenduslepingu p 1 kohaselt Lepingu alusel vastutab käendaja GMK GRUPP OÜ poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest Kreeditori ees, mis tulenevad Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendilepingu alusel sõlmitavast igast konkreetsest Seadme rendilepingust. Kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab Käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab, et on tutvunud Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud eelnimetatud kliendilepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käendaja vastutab Kliendi kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50 000 eurot. Hageja on erinevatel kuupäevadel andnud kostjale I vastavalt kliendilepingule rendile erinevaid seadmeid/esemeid. Konkreetsete esemete rendile andmine vormistati kliendilepingu alusel täiendavate üleandmise-vastuvõtu aktidega/rendilepingutega. Kostja I poolne lepingu rikkumine seisneb selles, et kostja I on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja jätnud hagejale renditud esemete eest nõuetekohaselt tasumata. Kuivõrd kostja I on lepingut rikkunud ja lepingu tagamiseks oli sõlmitud käendusleping, vastutab kostja I kohustuste eest koos kostjaga I solidaarselt kostja II.
2 (6)
2-25-8655
2.Kostjale I on ajavahemikus 31.03.2024 – 18.08.2024 esitatud arveid kogusummas 27 093.33 eurot, mis on tasumata. Eeltoodust tulenevalt on kostjate põhivõlgnevus hageja ees kokku 27 093.33 eurot.
3.Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjatelt välja sissenõutavaks muutunud lepingujärgne vähendatud viivis kokku summas 27 093,33 eurot s.o vähendatud kuni põhiosa võlgnevuseni. Lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (lepingu p 5.11). Kuivõrd viivisenõue ületab põhinõuet, on hageja viivisenõuet vähendanud.
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja nõuda põhivõlgnevuse 27 093.33 eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viiviste 27 093.33 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2 131.50 eurot, so riigilõiv 1 540 ja õigusabikulud 591.50 eurot.
KOSTJATE VASTUSED
5.Kostja 2 esitas 15.07.2025, 16.07.2025 ja 03.08.2025 tavalise e-kirjana vastused hagiavaldusele. Vastustes teatab kostja 2, et tema ei ole ühegi nõudega nõus, kuna ei ole kuskilt võlgu võtnud. G. K. on tema teadmata teinud tehinguid, kuna tema on koguaeg GMK Grupp OÜ omanik olnud. Kostja 2 on G. K.’i politseisse andnud, tema suhtes on algatatud kriminaalasi.
6.Kostja 1 seaduslikule esindajale on kohtudokumendid elukaaslase vahendusel üleandmiseks kätte toimetatud 15.08.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja 1 enda seisukohta ei esitanud.
HAGEJA VASTUS
7.Hageja märgib oma 25.08.2025 seisukohas kostja 2 vastuste osas, et tema väited on paljasõnalised, põhjendamata ega ei ole seotud käesoleva tsiviilasja esemega. Käesoleva hagi aluseks on Ramirent Baltic AS ja GMK Grupp OÜ vahel sõlmitud kliendileping ning selle alusel sõlmitud rendilepingud ja väljastatud arved ning aktid. Nimetatud dokumentide alusel on tekkinud põhivõlgnevus GMK Grupp OÜ-l. Lisaks on olemas 08.07.2021 sõlmitud käendusleping, millega kostja T. R. isiklikult ja allkirjastatult võttis endale käendaja kohustuse GMK Grupp OÜ kohustuste täitmise eest. Seega vastutab ta VÕS § 145 jj kohaselt põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Kostja viited sellele, et ta oli vaid lihttööline ning et väidetavalt on kõik tehingud teinud kolmas isik G. K., ei muuda asjaolu, et ta on ise vabatahtlikult ja teadlikult sõlminud käenduslepingu ning kinnitanud allkirjaga vastutuse võtmist. Kriminaalmenetluse olemasolu kolmanda isiku suhtes ei vabasta kostjat tsiviilõiguslikust vastutusest.
KOHTUISTUNG
8.03.11.2025 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostja 2 kõik väited on seni olnud paljasõnalised ega muuda protsessi. Äriregistri andmetel on GMK Grupi OÜ tegelik kasusaaja kostja 2 T. R..
9.Kostja 2 selgitas, et ta ei ole kellelegi võlgu ega teinud mingeid tehinguid, kõik on tema seljataga ja tema nimel tehtud. Kuna kostjal 2 olid rahalised raskused, meelitas kostja 1 seaduslik esindaja teda, et kas ta saaks firma nimele võlgu võtta. Kostja 2 tuli vastu ja võttis firma enda nimele, kuna talle lubati, et rahalised raskused makstakse ära. ID-kaart oli vahepeal K.i käes. Ta ütles, et on vaja firma asju ajada, kuna tol hetkel oli kostja 2 n-ö omanik. Kostja 2 andis ID-kaardi ja kostja 1 3 (6)
2-25-8655 seaduslik esindaja maksis. Ei mäleta, kas PIN-koodid andis. Kostja 2 usaldas kostja 1 seaduslikku esindajat. Kostja 2 ennast süüdi ei tunnista, tema pole käenduslepingut sõlminud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja 2 vastusega hagile, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja 2 seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Hagiavalduse kohaselt Ramirent Baltic AS ja GMK GRUPP OÜ vahel on 08.07.2021 sõlmitud kliendileping nr XXX. Lepingu alusel reguleeriti tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara rentnikule rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja allahindlustingimused, konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtted ning fikseerida Rentniku volitatud isikute ring.
12.Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja 2 hagejaga käenduslepingu.
13.Kostja 2 on oma hagivastuses (dtl 186, 187 ja 188) ja kohtuistungil (dtl 202,203) esitanud väite, et lepingu on sõlminud tema nimel kostja 1 seaduslik esindaja G. K. tema eest, kuna tema ID-kaart oli vahepeal G. K.’i käes, lepingute sõlmimise kohta on kostja 2 teinud ka avalduse politseisse.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Üürilepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille lg 1 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduses § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
16.Kliendileping XXX on allkirjastatud 08.07.2021 kell 08:51 digitaalse allkirjaga (dtl lk 12) ja käendusleping 08.07.2021 kell 15:34 digitaalse allkirjaga (dtl lk 17). Riigikohus on lahendi 2-16124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine...“. Sama otsuse punktis 22 on Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“. 4 (6)
2-25-8655
17.Kohtuistungil on kostja 2 selgitanud veel ka, et „ID-kaart oli vahepeal K.i käes. [...] Mina andsin talle id-kaardi,... [...] Minu id kaart on olnud mitu korda G. K.i käes“ (dtl 202,203). TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega on eeltooduga ja Riigikohtu lahendi 2-16-124450 alusel tuvastatud, et kostja 2 on vähemalt kaudselt möönnud lepingute sõlmimise võimalikkusega ja lõplikud tahteavaldused on teinud isik, kellele kostja 2 enda esindamiseks volituse andis.
18.Käenduslepingu punktis 1 on Ramirent Baltic AS ja kostja 2 kokku leppinud, et käendaja vastutab GMK GRUPP OÜ poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest Kreeditori ees, mis tulenevad Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendileping nr XXX alusel sõlmitavast igast konkreetsest Seadme rendilepingust. Kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab Käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab, et on tutvunud Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud eelnimetatud kliendilepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käendaja vastutab Kliendi kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50 000 eurot (dtl lk 19). VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja 2 tagas kostja 1 kohustused. Seega pidi kostja 2 antud olukorras olema teadlik kostjaga 1 sõlmitud lepingutingimustest, kostja 1 majanduslikust seisundist ja kostja 1 poolt kohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga 2 sõlmitud käendusleping tühine.
19.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja ei pea vajalikuks hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistada. Kohus mõistab seega kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kliendilepingust nr XXX ja Ramirent Baltic AS ja T. R. vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva põhivõlgnevuse 27 093.33 eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viivised 27 093.33 eurot.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja. 5 (6)
2-25-8655
22.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
23.Hageja palub välja mõista riigilõiv 1 540 ja õigusabikulud 760.50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja esindaja on õigusabi osutamisele kulutanud ajaliselt kokku 4 tundi ja 30 minutit (s.h 1 tund istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest dtl 204), tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 03.06.2025 summas 1 540 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 2 300.50 eurot, s.h riigilõiv 1 540 eurot ja õigusabikulud 760.50 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.