Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus A Suik 18.11.2022, Tallinn 2-21-133630
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3 933,81 eurot
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi A J vastu võla nõudes Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: K R (e-post xxx); Kostja: A J (isikukood xxx; elu- või viibimiskoht xxx; epost xxx).
2-21-133630 6.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (411,89 eurot) tuleb kostjal A J tasuda hagejale Swedbank AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2 (3)
2-21-133630 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt laenulepingu nr xxx alusel edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 325 eurot ja tõlkekulu 86,89 eurot, kokku 411,89 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 325 eurot. TsMS § 143 lg 1 p 1 järgi on tõlgikulud asja läbivaatamise kulud. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kandnud käesoleva tsiviilasjaga seoses tõlkekulusid summas 86,89 eurot koos käibemaksuga. Tõlkekulud tekkisid maksekäsu kiirmenetluses seoses vajadusega tõlkida makseettepanek inglise keelde. Kohtu hinnangul oli dokumendi tõlkimine asja kohtus menetlemiseks vajalik, mistõttu on eeltoodud tõlkekulu tervikuna põhjendatud. Hageja on esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, et ei saa tõlkekuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad hageja menetluskulu seoses tõlketeenusega hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 411,89 (325 + 86,89) eurot ning menetluskuludelt (411,89 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / A Suik, kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.