2-25-111856/8 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Hageja esitas 04.07.2025 Tartu Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 792,38 eurot, intressi 50,78 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 42,34 eurot. Lisaks mõista välja edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 16.03.2021 Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000125839, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Lepingu kohaselt oli krediidilimiit 200 eurot. Intressimäär 19,9% aastas (0,055% päevas) ning krediidi kulukuse määr 29,2%. Viivisemäär oli kokku lepitud kui lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Iga kuu 10. kuupäevaks pidi kostja lepingu järgi tegema tagasimakseid summas 48 eurot. Lepingut muudeti kokku 11-l korral, s.o 29.03, 02.04, 03.04, 09.04, 22.04, 29.04, 02.05 ning 19.05.2021, lisaks 05.07.2022 ja 15.04.2024. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 800 eurot, millest tal on tasumata 792,38 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Viimase tagasimakse tegi kostja 06.12.2024. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja 28.02.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks VÕS § 416 lg 1 alusel. Võlausaldaja saatis 28.03.2025 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlga ka täiendava tähtaja jooksul (tasumata on 2025 jaanuari, veebruari ja märtsi). Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võla jääk (s.o 792,38). Võlausaldaja loovutas 28.03.2025 oma nõude hagejale. Hageja hinnangul on laenu andmisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja lähtus kostja sissetulekust 600 eurot.

9.Kuigi kostja hagiavaldusele vastanud ei ole, on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on seisukohal, et esialgne laenuandja on kostja krediidivõimet nõuetekohaselt hinnatud. Hageja on välja toonud, et krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja lähtus kostja sissetulekust 600 eurot. Hageja on märkinud, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet ning pangakonto väljavõtte saab jätta välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 kohaselt. Hageja on esitanud dokumendi „Krediidivõimekuse hindamine“ (dtl 5356), ent sellest ei nähtu, et krediidiandja oleks ka tegelikult kontrollinud kostja sissetulekut ja selle allikat (andmeread „EMTA andmed“ ning „Tööandjad“ on tühjad). Hageja on 06.10.2025 menetlusdokumendis märkinud, et laenu väljastamisel ei ole laenuandja kostja EMTA andmeid küsinud ning on lähtunud üksnes enda krediidivõimekuse hindamise dokumendist. Krediidianalüüsi tulemusena on krediidiandja lähtunud kostja sissetulekust 600 eurot kuus ja kohustustest 0 eurot kuus ning on märkinud kostja majapidamiskulude suuruseks 240 eurot. Laenutaotluses on kostja märkinud oma igakuiseks netosissetulekuks 700 eurot (dtl 57) ja kohustusteks 0 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandjad analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormidel küsitud teavet. Taotletud krediidi puhul ei ole tehtud ühetegi päringut registritesse. Taust.ee väljavõte on esitatud 02.07.2025 seisuga (dtl 58). Muid andmeid, sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks 2021 aastal krediidi taotlemisel kindlaks tehtud.

16.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulud on kokku 908,68 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot, millele lisandub käibemaks 121.68 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1083,18 eurot tasuda riigilõivu 280 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesolevaseadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Brittany Tuul, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kostja menetluses osalenud ei ole, seega ei saa olla tekkinud ka menetluskulusid. Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulu esitatud ilma käibemaksuta (dtl 83-84).