SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi XXXX XXXXXXX Osaühingu ja L.Õ. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8795,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650, asukoht Narva mnt 63/1, Tallinn, e-post [email protected]), esindaja Aivar Jurs (e-post: [email protected]) Kostjad:
1.XXXX XXXXXXX Osaühing (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx, e-post xxx)
2.L.Õ. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); seaduslik esindaja pankrotihaldur Maire Arm ([email protected])
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbivaatamata SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi L.Õ. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.XXXX XXXXXXX Osaühingu vastu esitatud nõuete osas Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista XXXX XXXXXXX Osaühingult SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kasuks 8624,46 eurot (millest 6663,34 eurot põhivõlgnevus; 96,35 eurot intress; 1864,77 eurot perioodi eest 22.05.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.11.2022 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis).
4.Välja mõista XXXX XXXXXXX Osaühingult SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kasuks alates 15.11.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 6663,34 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
Tsiviilasi nr 2-22-3556
5.Menetluskulud jäävad XXXX XXXXXXX Osaühingu kanda.
6.Määrata SIA Citadele Leasing Eesti filiaali põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 700 eurot (riigilõiv).
7.Mõista XXXX XXXXXXX Osaühingult SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kasuks välja menetluskulude katteks eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on XXXX XXXXXXX Osaühing kohustatud tasuma SIA Citadele Leasing Eesti filiaalile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.SIA Citadele Leasing Eesti filiaal esitas 10.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi XXXX XXXXXXX Osaühing ja L.Õ. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on kostjate vastu solidaarse nõude esitanud kahel alternatiivsel alusel. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-3556
2.Pärnu Maakohus 15.08.2022 määrusega võttis menetlusse SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi XXXX XXXXXXX Osaühingu ja L.Õ. vastu põhivõla 6663,34 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.Kostjatele on menetlusdokumendid kätte toimetatud 24.08.2022, mil dokumendid anti üle kostja XXXX XXXXXXX Osaühingu registrisse kantud asukohas ning kostja L.Õ. elukohas viibinud L.Õ. emale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 ja § 323 lg 2 alusel loetakse kostjatele sellega dokumendid kättetoimetatuks. Lisaks on L.Õ. seaduslikule esindajale pankrotihaldur Maire Armile on menetlusdokumendid kätte toimetatud 15.08.2022. Kostjatele vastamiseks määratud tähtaeg 15 päeva lõppes 08.09.2022 kell 24.00.
4.Kostjad kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostjad esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja hagiavalduses taotlens TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostjad hagile tähtaegselt ei vasta.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Hagiavalduse kohaselt SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (endise ärinimega SIA UniCredit Leasing Eesti Filiaal) ja Xxxx xxxxxxx OÜ vahel on 30.05.2018 sõlmitud võlakokkulepe, mille punktis 4.1 ja 3.2 kostja tunnistas oma võlga hageja ees summas 11 729,15 eurot. Võlakokkuleppe punktis 4.2 kinnitasid pooled, et nad on saavutanud võlgnevuse tasumiseks kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tasutakse võlg igakuiste maksetega graafikus näidatud summades ja tähtpäevadel (kokkuleppe punkt 5.1), tasumata võla jäägilt arvestatakse intressi 6,5% aastas (kokkuleppe punkt 5.2), võlg kuulub tasumisele 18 osamaksega alates 30.06.2018 kuni 30.11.2019 (kokkuleppe punkt 5.4). Hageja hinnangul on võlakokkuleppe näol tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes.
6.Võlatunnistuse täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping, mille alusel käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt (käenduslepingu punkt 3.1) ja samas punktis on ka sätestatud, et käendaja vastutuse maksimumsumma on 11 729,15 eurot.
7.Võlgnevuse tõttu saatis hageja kostjatele 13.05.2019 teatise võlgnevuse kohta, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et juhul, kui võlgnik antud tähtpäevaks võlga täies ulatuses ei tasu, siis loeb võlausaldaja lepingu ülesöelduks alates 21.05.2019. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, on võlatunnistus lõppenud ülesütlemisega 21.05.2019 (VÕS § 195 lg 1; 196 lg 1; 116 lg 5).
8.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhiosa võlg summas 6663,34 eurot (s.o põhiosa jääk + põhiosa tagasimaksed), intressi võlg summas 96,35 eurot, viivis summas 1501,12 eurot ning ajas kasvav viivis võlasummalt 6663,34 eurot (VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 järgi) alates 11.03.2022 kuni võla täieliku tasumiseni. Alternatiivselt teise eelistusena juhuks, kui kostjad väidavad, et ei ole ülesütlemise teatist kätte saanud, palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhiosa võlg summas 6663,34 eurot (põhiosa tagasimaksed), intressi võlg summas 104,59 eurot, viivis summas 1218,19 eurot ning ajas kasvav viivis võlasummalt 6663,34 eurot (VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 järgi) alates 11.03.2022 kuni võla täieliku tasumiseni.
9.Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja toob välja, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 700,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-3556
KOHTU PÕHJENDUSED
Hagi osaliselt läbi vaatamata jätmine
10.SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi tuleb L.Õ. vastu esitatud nõuete osas jätta läbi vaatamata. L.Õ. suhtes on pärast asjas kohtule hagi esitamist, kuid enne selle menetlusse võtmist Harju Maakohus 05.05.2022 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldanud AS-i LHV Pank 16.12.2021 esitatud pankrotiavalduse L.Õ. vastu. Kohus kuulutas välja L.Õ. pankroti 05.05.2022 kell 10.00, nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi ning määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Maakohus võttis hagi menetlusse ja toimetas selle kostjale kätte, kuivõrd hagi esitamine mõjutas hageja nõude aegumist. Hageja esitas hagi kohtule enne aegumistähtaja möödumist ja kostja pankroti väljakuulutamist.
11.01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. Kostja pankroti väljakuulutamise järel ei ole enam võimalik tema vastu nõudeid esitada hagimenetluses, vaid võlausaldaja peab oma nõudest teatama pankrotihaldurile (PankrS § 44 lg 1). Eeltoodu ja PankrS § 43 lg 2 alusel kohus jätab SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi L.Õ. läbi vaatamata. Hagejal tuleb esitada nõue L.Õ. pankrotimenetluses.
12.TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Hagi rahuldamine tagaseljaotsusega
13.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
14.Hagiavalduses märgitud asjaoludega on SIA Citadele Leasing Eesti filiaali nõue XXXX XXXXXXX Osaühingu vastu õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja XXXX XXXXXXX Osaühingu vahel sõlmitud võlakokkulepe, millega punktis 4.1 ja 3.2 kostja tunnistas oma võlga 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-3556 hageja ees summas 11 729,15 eurot. Võlakokkuleppe kohaselt tasutakse võlg igakuiste maksetega graafikus näidatud summades ja tähtpäevadel ning tasumata võla jäägilt arvestatakse intressi 6,5% aastas.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud võlakokkulepet kostja deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud hageja ees võlgnevuse olemasolu summas 11 729,15 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
16.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole võlakokkulepet nõuetekohaselt täitnud ega ole tasunud kokkulepitud maksegraafiku alusel võlgnevust. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on maksegraafiku kokkuleppe üles öelnud ning kogu nõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja nõue välja mõista kostjatelt põhivõlg 6663,34 eurot ja intress 96,35 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
17.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise arvutanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetstaud määras alates võlatunnistuse ülesütlemise päevale järgnevast päevast, see on alates 22.05.2019. Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 10.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1501,12 eurot on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
18.Hageja taotleb lisaks viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 11.03.2022 kuni põhinõude summas 6663,34 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab menetluse ajal kohtuotsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana. Arvestatuna põhivõlalt, 6663,34 eurolt, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, on viivis perioodil 11.03.2022 kuni 14.11.2022 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 363,65 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 1864,77 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-3556 Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude XXXX XXXXXXX Osaühingu vastu täies ulatuses, jäävad menetluskulud XXXX XXXXXXX Osaühingu kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
21.Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 700,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
22.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 700,00 eurot (riigilõiv) ning mõistab selle summa XXXX XXXXXXX Osaühingult hageja kasuks välja.
23.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXX XXXXXXX Osaühingul tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.