Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu 14. novembril 2022
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-21-2743 Sys Agentuur OÜ hagi Eestimaitse OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
285,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Sys Agentuur OÜ (14968410, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 25c), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja: Eestimaitse OÜ (14925517, Eesti, Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo küla, Nurme)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Sys Agentuur OÜ hagi Eestimaitse OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Eestimaitse OÜ-lt Sys Agentuur OÜ kasuks põhivõlg 262,20 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2,36 euro ja põhivõlalt 262,20 eurot arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
1.Hagimenetluse kulud jätta Eestimaitse OÜ kanda
2.Määrata kindlaks ja välja mõista Eestimaitse OÜ-lt Sys Agentuur OÜ kasuks menetluskulu 825 eurot käibemaksuta ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
1.Sys Agentuur OÜ (edaspidi hageja) esitas kohtule hagi Eestimaitse OÜ (edaspidi kostja) vastu põhivõla 262,20 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2,36 euro ja põhivõlalt 262,20 eurot arvestatava viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Kostja tellis hagejalt kujundusteenust ning pudelisiltide ja kleebiste trükiteenust (edaspidi töö). Tellimused tehti e-kirja teel. Kostja saatis 12.09.2020 hageja töötajale D. T.ile e-kirja, milles avaldas soovi, et hageja kujundaks ja trükiks etiketid kostja uuele tootele „X“. Järgnes kirjavahetus, mille käigus pooled täpsustasid tellimusega seotud üksikasju, muuhulgas kinnitas kostja oma e-kirjades kooskõlastamiseks saadetud kujunduse sobivust. Hageja teavitas 30.12.2020 kostjat, et töö on valmis ning saatis kostjale arve. Kuna arve jäi tähtaegselt tasumata, saatis hageja kostjale meeldetuletuse ja palus arve tasuda, millele kostja vastas “ok”. Kostja saatis 28.12.2020 hagejale e-kirja, milles tellis etiketi kujunduse ja tootmise tootele „X“. Järgnes taaskord kirjavahetus tellimuse üksikasjade üle ning töö sai valmis 6.02.2021, millest hageja teavitas kostjat. Sarnaselt tootega „X“ kinnitas kostja ka toote „xxx“ puhul oma e-kirjades kujunduse sobivust. Töö valmides andis hageja kleebised ja pudelisildid kostjale üle ning väljastas tehtud töö eest arved nr 206169 ja 206264. Kostja jättis arved tasumata. Hageja pöördumistele kostja poole seoses tasumata arvetega, põhjendas kostja arvete tasumata jätmist sellega, et kleebised, etiketid on valed ja arveid ei maksta. Hageja pöördus 29.01.2021 kohtueelselt kostja poole ning selgitas, et kõik tellimused on tehtud kostja juhiste järgi, samuti on kostja kõik kujundused kinnitanud, mistõttu ei saa olla etiketid valed või kui nad seda on, siis on kostja ise vale kujunduse kinnitanud, mille eest hageja ei vastuta. Kostja vastas hageja kohtueelsele pöördumisele ekirjaga, märkides, et esitatud arved jäävad tasumata, tehtud tööd on vigased, puudulikud ja neid ei saa kasutada, samuti, et esitatud on reklamatsioonid.
3.Kuivõrd kostja oma võlgnevust vabatahtlikult ei tasu ning esitab põhjendamatuid vastuväiteid, on hageja sunnitud esitama hagiavalduse kohtusse. Kostja on rikkunud oma lepingust tulenevat töö eest tasu maksmise kohustust, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt töö eest tasumist ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist arve nr 206264 tasumisega viivituse eest 1,18 eurot ja arve nr 206169 tasumisega viivituse eest 1,18 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2021 kuni põhinõude 262,20 euro tasumiseni. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja ei võta hagi õigeks ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole ta sõlminud mingeid siduvaid lepinguid hagejaga, tellimusi esitati otse töötajale D.T.ile telefonitsi ja meili teel. Kostja palus D.T.il disainida „X“ viina etiketid ja „xxx-i“ etiketid ja rõhutas, et fontid, tekstid ja muud disaini elemendid peale koostise, EAN koodi ja etiketi nime ei tohi muutuda ja vahetada omavoliliselt ei saa. Väidetavalt elas ja töötas tema disainer, kes disainis etikette, Kanadas. Esimesed „X“ etiketid olid alkoholi etiketid, kuigi kostja tegeles ürtidega, millest oli D.T. teadlik. „X“ viina etiketid olid valede fontidega ja
„X“ ilma täppideta ehk „X“. Enamus suhtlusest toimus telefoni teel ja ka etikettide kinnitamiseks saatmine käis läbi telefoni. Fontide suurust ja täielikku ülevaadet telefonis ei saanud kahjuks hinnata ja kostja usaldas D.T. ja tema disainerit Kanadas liigselt, mis oli viga. Kostja tunnistab, et oleks võinud nende tegemisi rohkem jälgida. Kui ta sai kleebisedetiketid kätte, siis ta avastas, et need on valed ja puudulikud. Seejärel palus kostja korrigeerida arved või teha kõik kleebised uuesti. Hageja endal süüd ei näinud ja rõhus sellele, et kostja on süüdi, kuigi kostja rõhutas kohe alguses, et omavoliliselt muuta etikette peale nimetuse ja koostise ei saa. „X“ etiketid olid pakkija poolt juba paigaldatud ja saadetud kaubandusse.
5.Praegu käib nende etikettide vahetamine, mis ei ole lihtne ja tekitab meile väga palju ebamugavusi ja lisakulusid. Arve selle eest esitas kostja koos kahjunõudega suurusjärgus 900 eurot hagejale tööde lõppedes. Praeguseks on kostja tellinud oma partnerilt uued etiketid. Reklamatsioonile vastas D.T., et nemad valmistavad „X“ etikettidele lisakleebised, mille eest peaks kostja eraldi tasuma. See on jultunud pakkumine hageja poolt, kes ei pakkunud kostjale lahendust ja asus ründavale positsioonile. Kostja pakkus hagejale valesti kujundatud ja trükitud etikette tagasi, millest nad loobusid. Kohtuotsuse põhjendused
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuna D.T. oli kostja tellimuste esitamise ja täitmise ajal hageja töötaja, siis tegi ta tehinguid hageja nimel.
8.E-kirjavahetusega hageja ja kostja vahel seoses „X“ etiketi tellimisega on tõendatud, et kostja tellis 12.09.2020 hageja töötajalt D.T.ilt oma uuele tootele „X“ kujundusteenust ja etikettide trükiteenust. Järgnevast kirjavahetusest nähtuvalt täpsustasid pooled korduvalt tellimusega seotud üksikasju ja kujundust ning vahetasid manustena töö näidiseid. 30.12.2020 e-kirjas teavitas hageja kostjat, et töö on valmis ning saatis manuses kostjale arve. 12.01.2021 e-kirjast nähtuvalt saatis D.T. kostjale meeldetuletuse, et arve on veel tasumata, millele vastas kostja “ok”.
9.E-kirjavahetusega seoses „X“ etiketi tellimisega on tõendatud, et kostja saatis 28.12.2020 hagejale e-kirja, milles tellis etiketi kujunduse ja tootmise tootele „X“. Järgnes kirjavahetus tellimuse üksikasjade üle ning D.T. küsis ja kostja kinnitas toote „X“ puhul oma 04.01.2021 e-kirjas kujunduse sobivust. D.T. teavitas kostjat töö valmimisest 06.01.2021. Arve töö eest oli kirja manuses. Arvetega nr 206169 ja 206264 on tõendatud, et hageja esitas töö eest kostjale arved. Vaidlust kleebiste ja pudelisiltide kostjale üleandmises ei ole.
10.E-kirjavahetusega seoses tasumata arvetega alates 14.01.2021 on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole seoses tasumata arvetega ja kostja põhjendas arvete tasumata jätmist sellega, et kleebised ja etiketid on valed, Täna etiketil on valesti fondi suurused, neid ei saa kasutada ja „X“ etikettidel puuduvad parim enne lahtrid, mistõttu neid kaubandusse saata ei saa. Poolte esitatud fotodelt valmis tööst nähtuvad kostja esile toodud puudused. Hageja 29.01.2021 pretensioonist kostjale nähtub, et kõik tellimused on tehtud kostja juhiste järgi, samuti on kostja kõik kujundused kinnitanud, mistõttu ei saa olla etiketid valed või kui nad on valed, siis on kostja ise vale kujunduse kinnitanud, mille eest hageja ei vastuta. Video müügis olevast kostja tootest ja foto kostja poest ja tooteletist tõendavad, et kostja tooteid müüakse hageja valmistatud etikettidega.
11.D. T.i kirjaliku selgitusega on tõendatud, et ta tegeles vahetult kostja tellitud „X“ ja „X“ etikettide tootmisega suheldes kostja esindaja H. S.ga nii e-posti kui telefoni teel ja korraldades vastavalt tema juhistele etikettide tootmise. Kõik kujundused saatis ta alati H.S.le kooskõlastamiseks ja valminud töö vastas täielikult H.S. poolt kinnitatud kujundusele. Samuti korraldas D.T. valminud etikettide üleandmise ja arvete nr 206264 ja 206169 väljastamise kliendile, kes lubas arved tasuda, kuid asus hiljem väitma, et töö on puudustega ja tema arveid ei tasu.
12.Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud D.T.i ütlustega on tõendatud, et ükski tellimus ei läinud ilma kliendi kinnituseta töösse ja üldjuhul olid kinnitused kirjalikud, ühel juhul oli see suuline. Tunnistaja ütluste kohaselt ei esitanud kostja enne arve meeldetuletust ühtki pretensiooni, alles pärast seda.
13.VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
14.Kohus tuginedes eeltoodud tõenditele kogumis on seisukohal, et kostja esindaja ja hageja töötaja D.T.i kirjavahetusega saab lugeda tõendatuks, et pooled sõlmisid oferdi ja aktsepti vahetamisega käsunduslepingu VÕS § 619 lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustus üks isik (käsundisaaja ehk hageja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale ehk kostjale) teenuseid (kujundama ja tootma etiketid), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud, et hageja täitis kostja käsundi ning tegi kõik vajaliku kostja poolt soovitud tulemuse saavutamiseks. Samuti saab lugeda tõendatuks, et kostja kinnitas töö sobivust enne töö teostamist ja alles arvete tasumise meeldetuletuste saamisel esitas
vastuväited tööle. Seega esitas kostja oma pretensioonid hilinenult ning see ei välista hageja poolt osutatud teenuse eest tasumist. Kostja on ka kinnitanud, et tegi kujundusi kooskõlastades vea, kuna vaatas toote näidiseid telefonis. Järelikult hageja poolt lepingurikkumist ei esine.
15.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Vaidlus puudub, et kostja ei ole arvet tasunud. Seega on tegemist kostjapoolse kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 262,20 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist arve nr 206264 tasumisega viivitamise eest 1,18 eurot ja arve nr 206169 tasumisega viivitamise eest 1,18 eurot, kokku 2,36 eurot ning TsMS § 367 järgi viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2021 kuni põhinõude 262,20 euro tasumiseni.
18.Kostja esitatud arve hagejale ning vastuses märgitud kahjunõue hageja vastu 900 eurot ei ole põhjendatud ega tõendatud ning on perspektiivitu, kuna kohus tuvastas eelpool, et hageja valmistas töö siltide ja etikettide näol vastavalt kostja juhistele, mistõttu ei ole ta pooltevahelist kokkulepet rikkunud. Kuna kokkulepet ei ole rikutud, puudub alus ka hageja vastu kahjunõude esitamiseks. Asjaolu, kas ja milliseid etikette on kostja hiljem lasknud toota, ei ole vaidluse all. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista esindaja osutatud õigusabikulu 1 837,5 eurot, ilma käibemaksuta, hageja on käibemaksukohuslane. Menetluskulud koosnevad: 11.02.2021 hagiavalduse koostamisest, nõupidamisest kliendiga, lisade komplekteerimisest 4 tundi hinnaga 150 eurot kokku 600 eurot, 18.02.2021 hagi täiendamisest, suhtlemisest kliendiga 0,5 tundi hinnaga 150 eurot kokku 75 eurot, 18.03.2021 hagivastusega tutvumisest ja analüüsist, seisukoha koostamisest 2 tundi hinnaga 150 eurot kokku 300 eurot, 03.06.2022 ettevalmistamisest kohtuistungiks 1 tund hinnaga 150 eurot kokku 150 eurot, 06.06.2022 kohtuistungil osalemisest 1 tund hinnaga 150 eurot kokku 150 eurot, 13.06.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumisest, suhtlemisest kliendiga, taotluse koostamisest kohtule tähtaja pikendamiseks 0,5 tundi hinnaga 150 eurot kokku 75 eurot, 16.06.2022 seisukoha koostamisest kohtule 0,5 tundi hinnaga 150 eurot kokku 75 eurot, 30.09.2022 ettevalmistamisest kohtuistungiks ja avalduse koostamisest menetluskulude kindlaksmääramiseks 2 tundi hinnaga 150 eurot kokku 300 eurot, 3.10.2022 kohtuistungil osalemisest 45 minutit hinnaga 150 eurot, kokku 112,50 eurot. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 5 kinnitas hageja, et kõik ülaltoodud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
22.Kostja vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele ei esitanud.
23.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja deklareeritud õigusabikulud ei ole vastavuses asja keerukuse ja mahuga ja kohtule esitatud dokumentide sisulise küljega, mistõttu kuulub taotlus hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kostjalt rahuldamisele osaliselt. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 150 eurot, mis on mõistlik hind ja vastavuses kohtupraktikaga.
24.Kohus, võttes arvesse kohtule esitatud hagi keerukust ja mahtu ning dokumentide sisu on seisukohal, et 11.02.2021 hagiavalduse koostamiseks, nõupidamiseks kliendiga, lisade komplekteerimiseks ning 18.02.2021 hagi täiendamiseks, suhtlemiseks kliendiga kulunud vajalik ja põhjendatud aeg on 1,5 tundi hinnaga 150 eurot kokku 225 eurot, 18.03.2021 hagivastusega tutvumiseks ja analüüsiks, seisukoha koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg on 45 minutit hinnaga 150 eurot kokku 112,50 eurot, 03.06.2022 ettevalmistamiseks kohtuistungiks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg on 15 minutit hinnaga 150 eurot kokku 37,50 eurot, 06.06.2022 kohtuistungil osalemisest 1 tund hinnaga 150 eurot kokku 150 eurot, 13.06.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks, suhtlemiseks
kliendiga, taotluse koostamiseks kohtule tähtaja pikendamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg on 15 minutit hinnaga 150 eurot kokku 37,50 eurot, 16.06.2022 seisukoha koostamisest kohtule kulunud vajalik ja põhjendatud aeg on 15 minutit hinnaga 150 eurot kokku 37,50 eurot, 30.09.2022 ettevalmistamisest kohtuistungiks ja avalduse koostamisest menetluskulude kindlaksmääramiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg on 15 minutit hinnaga 150 eurot kokku 37,50 eurot, 3.10.2022 kohtuistungil osalemiseks 45 minutit hinnaga 150 eurot kokku 112,50 eurot. Seega tuleb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks määrata kokku 750 eurot. Kokku tuleb hageja menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 825 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.