Võlaõigus › Töövõtulepingud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja J R’i nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja 24.04.2021 kokku, et kostja valmistab ja paigaldab xxx asuvale üksikelamule välisukse (sh sulgur, käepide, biomeetriline näpulugeja, pakettaknad), trepi ning vannitoamööbli (st vannitoakapid ja WC tagaseina puitpaneelid 2 tk). Hageja kohustus tasuma kostjale selle eest ettemaksuna kokku 10 300 eurot, st välisuks 2800 eurot, trepp 2000 eurot ning vannitoamööbel 5500 eurot. Selle summa on hageja kostjale tasunud. Kostja poolt teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele. Välisukse paneel on deformeerunud, st uksest tehtud fotodelt nähtuvalt on uks (suletud asendis) ca 1 cm tasasusest väljast. Samuti nähtub fotodelt, et uksele on paigaldamata siseliistud, käepidemed ja biomeetriline lukk. Välisuksega koos paigaldatud pakettakende kvaliteet ei vasta Eesti kliimatingimustele, st aknad ei ole külmapidavad ning akendest tehtud fotodelt nähtuvalt tekib akendele kondensatsioonivesi. Välisuksele on paigaldamata ukse siseliistud, sise- ja väliskäepide ning biomeetriline lukk. 20.01.2021 soojusauditi kaamera operaatori A H poolt teostatud termograafilise ülevaatuse käigus on tuvastatud, et välisuks ei vasta välisustele kehtestatud õhuläbilaskvuse ja soojusjuhtivuse nõuetele. WC-st tehtud fotodelt nähtuvalt on osaliselt paigaldamata WC tagaseina puitpaneelid, st kostja kohustus valmistama ja paigaldama 2 puitpaneeli, kuid kostja on valmistanud ja paigaldanud üksnes ühe paneeli. Vannitoakappide uksed on deformeerunud, st kappidest tehtud fotodelt nähtuvalt painduvad kappide uste ülemised ja alumised ääred kapi tasapinnast eemale ehk on kõverad. Seoses kostja poolt teostatud töödel ilmnenud puudustega pöördus hageja 25.01.2021 nõudeavaldusega kostja poole ning nõudis kostjalt töödes esinevate puuduste kõrvaldamist hiljemalt 12.02.2021. Kostja hageja nõudeavaldusele ei vastanud ega asunud puudusi kõrvaldama. 12.03.2021 e-kirjaga andis hageja kostjale töödel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja kuni 16.03.2021. Ka sellele ekirjale kostja ei reageerinud ega asunud töödes ilmnenud puudusi kõrvaldama. Kuivõrd kostja hageja nõudeavaldusele ei vastanud ega asunud töödes esinevaid puudusi kõrvaldama, esitas hageja 07.04.2021 kostjale hinna alandamise avalduse. Kuivõrd kostja hageja nõudeavaldusele ei vastanud ega asunud töödes esinevaid puudusi kõrvaldama, esitas hageja 07.04.2021 kostjale hinna alandamise avalduse. Avalduse kohaselt leidis hageja, et võrreldes nõuetekohaste tööde väärtusega (st kokku 8300 eurot) on puudustega tööde väärtus hageja hinnangul 40 % ehk 4980 euro võrra väiksem ehk puudustega tööde väärtuseks on 3320 eurot. Seega alandas hageja tema poolt kostjale tasumisele kuuluvat hinda 4980 (8300 – 3320) euro võrra. Kuna hageja oli kostjale tööde eest juba tasunud (ettemakse), siis nõudis hageja kostjalt enammakstud summa, st 4 980 euro tagastamist hiljemalt 14.04.2021. Kostja ei reageerinud ka hageja 07.04.2021 avaldusele, mistõttu teavitas hageja 27.04.2021 e-kirjaga kostjat uuesti asjaolust, et alandas 07.04.2021 pooltevahelise kokkuleppe alusel hageja poolt kostjale tasutavad hinda 4980 euro võrra. Samuti teavitas hageja, et ootab kostja vastust hinna alandamise avaldusele hiljemalt 29.04.2021 ning hoiatas, et vastamata jätmise korral pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja on keeldunud enammakstud summa tagastamisest hagejale ning töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal on lisaks põhivõlgnevusele summas 4980 eurot kostja vastu ka viivisenõue. 07.04.2021 hinna alandamise avalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt enammakse summas 4980 eurot tagastamist hiljemalt 14.04.2021. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esitas hageja viivsenõude kuni 29.04.2021. Seega perioodi

14.04.2021-29.04.2021 eest on sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 17,46 eurot. Hageja taotleb põhinõudelt summas 4980 eurot edasiulatuva viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast (st alates 04.05.2021) kuni põhinõude kohase täitmiseni.

töövõtjatelt. 26.06.2021 täitis kostja tellimuse ja laadis joonised üles Dropbox’i ja saatis tellijale lingi ja teatise jooniste allalaadimise võimaldamiseks. Augustikuus 2020 andis hageja teada vajadusest WC poti taguse paneeli, mis moodustas ca 50% planeeritud seinapaneelide mahust koheseks paigaldamiseks kuna ilma selleta jääksid toppama WC poti vajalikud kandekonstruktsiooni jms. üldehituse tööd. Vastavalt tellija tellimusele paigaldas töövõtja vajaliku osa viimistluspaneelidest ja kajastas tehtud töö ka 27.01.2021 esitatud arvel nr. 21001, s.o.: 500 eurot +km20% = 600 eurot, s.o. 1⁄2 mahus esialgselt kokkulepitud paneelidemahu tellimusega võrreldes. Erakorralise väljasõidu maksumus lisandus (transporditeenus TartuTallinn-Tartu ja kahe meistri lisandunud tööpäeva maksumuse osa) ja on kajastatud 27.01.2021 esitatud arvel eraldi reana. WC tagaseina paneelide paigaldamise järgselt, augustikuus 2020 asetleidnud kohtumisel objektil esitas hageja tellijana kostjale töövõtjana tellimuse planeeritud trepi tellimiseks. Tulenevalt asjaolust, et varasemalt hageja poolt tellitud ja kostja poolt teostatud või ettevalmistatud etapis olevate tööde eest ei olnud hageja tellijana kostjale veel tasunud nõudis kostja trepi tellimuse osas ettemaksu summas 2000 eurot. Hageja tasus tellijana kostjale trepiehituse soovi kinnituseks ettemaksu 2000 eurot. Trepiehituse ettemaksu saamisel kinnitas kostja töövõtjana trepiehituse töösse võtmise. 2020 detsembrikuuks ei olnud hageja teostatud tööde eest tasunud. Lisaks seadis hageja tellijana lisatingimuseks, et trepp mis oli augustikuus tellitud lisatööna ja mille eest hageja on tasunud ettemaksu 2000 eurot peab olema täielikult paigaldatud ja alles seejärel tasub ta kõikide tehtud tööde eest. Kostja taganes trepi paigaldamisest 08.12.2021 tulenevalt selleks ajaks tekkinud põhjendatud ebakindlusega tellijapoolse tasumise osas ja andis sellest kostjale ka teada. Kostja kinnitas 08.12.2021, et trepiehituse tellimuse täitmise taganemisel tagastab ta tellijale täies mahus trepiehituseks saadud ettemaksu ning kutsus hageja saadud ettemaksu tagastamiseks Tartusse, töövõtja tehasesse. Hageja ei ole trepiehituse ettemaksule summas 2000 eurot järele tulnud. Käesolevaga teeb kostja hagejale tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 tähenduses ja trepiehituseks saadud ettemaksu summas 2000 eurot loeb kostja 27.01.2021 esitatud arve nr. 21001, summas 13 596 eurot osaliseks tasumiseks. Hinna alandamise eeldused on täitmata, samuti ei ole hageja esile toonud VÕS § 112 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid mis tulenevad töövõtjast. Kostja ei saa võtta ja ei võta vastutust ehitusobjektil valitsenud sisekliima ja niiskuse tõttu tekkinud võimalikest kahjustustest paigaldatud detailide osas. Kostja poolt tööde teostamise ja üleandmise ajal puudus objektil siseventilatsioon, mistõttu kondenseerus hoone sisemuses olev õhuniiskus jahedamatele pindadele. Hagiavaldusele vastuse ettevalmistamise perioodil kontrollis kostja objektil visuaalselt välisukse seisukorda ja veendus, et välisuks on ka septembrikuus 2021, s.o. ligi aasta peale paigaldust heas korras ning hageja poolt kirjeldatud puudusteta. Kostja ei nõustu hageja väitega, et välisuksega koos paigaldatud pakettakende kvaliteet ei vasta Eesti kliimatingimustele. Hageja sellekohased väited on tõendamata ja alusetud.

alusel. Hageja loeb kostjale 05.10.2021 esitatud tasaarvestuse avalduse alusel trepiehituseks saadud ettemaksu summas 2000 eurot tasaarvestatuks. Hagis nõutud põhivõlgnevuse summaks on 13 596 – 2000 = 11 596 eurot. Arve sissenõutavaks muutumise kuupäevaks on arvel toodud maksetähtaja 05.02.2021 järgnev päev, s.o. 06.02.2021. Hagiavalduse koostamise päevaks 30.11.2021 on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 927,68 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Selleks, et tuvastada, kas tehtud tööd vastasid kokkulepitud nõuetele, tuleb tuvastada, milles pooled kokku leppisid. Kuna pooled ei vaidle aprillis 2020 suuliselt töövõtulepingu sõlmimises, mille kohaselt kohustus kostja valmistama ja paigaldama välisukse ja vannitoa mööbli (vt 20.04.2022 istungi protokoll, dtl 244, 00:09:38), siis kohus sellise töövõtulepingu sõlmimise tuvastab. Selle sõlmimise täpsema aja (kuupäeva)

tuvastamine ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt oluline. Pooled ei vaidle ka selle üle, et välisukse maksumuseks oli 2800 eurot (hinnapakkumine dtl 28, millele on tuginenud ka kostja dtl 178) ning vannitoa mööblil 5500 eurot (dtl 244, 00:12:00), kuid vaidlus on selle üle, kas sellele pidi lisanduma käibemaks või mitte (hageja seisukoht dtl 152-153, p 2.3; kostja seisukoht dtl 201 p 9; istung 20.04.2022 dtl 244, 00:13:19).

Edasi asub kohus seisukohale, et välisukse hind 2800 eurot ja vannitoa mööbli hind 5500 eurot olid kokku lepitud lõpliku hinnana, s.t. et kostjal ei olnud õigust nõuda sellele käibemaksu lisamist. Välisukse puhul on mõlemad pooled tuginenud samale hinnapakkumisele (dtl 28; dtl 178), kus kostja nimetab välisukse hinnaks 2800. Viide käibemaksule (nii selle sisaldumisele hinnas kui ka selle lisandumisele) puudub. Asjakohane on hageja viide TKS § 7 lg 2 ja § 8 lg 1, mis sätestavad nii kauba kui teenuse müümisel kauplejale kohustuse avaldada tarbija tasutav lõpphind. Hageja on eraisikuna TKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses tarbija ja kostja TKS § 2 lg 1 p 2 tähenduses kaupleja. Kostja ei ole eitanud, et ta tegutses hagejaga töövõtulepingut sõlmides oma majandus- või kutsetegevuse raames. Kostja on viidanud (dtl 132-133), et tema varasemas, 19.04.2020 hinnapakkumises (dtl 137) oli välja toodud käibemaksu lisandumine hinnale („Pakuks välisuks + 8 siseust + 1 EI 30 + trepp koos kapiga. Kokku koos paigaldusega 25400+km“), mistõttu pidi see lisanduma ka edasistele hindadele. 20.04.2020 hinnapakkumine oli sõnastatud: „Välisuks 2800. siseuksed 9 tk. 12100 ja trepp 10500“ (dtl 28; dtl 138). VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu arvates ei ole võimalik teha järeldust, et 19.04. ja 20.04. hinnapakkumisest oleks omavahel vältimatult seotud või et kuna eelmisel päeval tehtud hinnapakkumisele lisandus käibemaks, siis pidi see lisanduma ka järgmisel päeval tehtule. Pigem on loogilisem, et kui kostja oleks soovinud lisada ka 20.04. hinnapakkumisele käibemaksu, oleks ta seda ka selgesõnaliselt märkinud, kuna eelmisel päeval ta seda tegi. Mõistlik tellija lähtub hinnapakkumise saamisel sellest, mis seal kirjas on, mitte ei hakka eeldama tasude lisandumist. Asjaolu, et kostja on käibemaksukohustuslane, ei tähenda seda, et ta ei võiks hinnapakkumist teha selliselt, et seal oleks näidatud tellijale lõpphind (s.t. hind koos käibemaksuga), eriti kui tegemist on tarbijast tellijaga. Pigem võib esitatust teha järelduse, et pooled leppisid kahe hinnapakkumise vahele jääval ajaperioodil kokku tööde maksumuses, millele käibemaksu ei lisata. Samuti on mõlemad maksumused (ukse 2800 eurot ja WC kappide 5500 eurot) kajastatud ilma käibemaksuta kostja poolt hagejale esitatud tabelis kokkulepitud asjade, hindade ja tehtud maksete kohta (dtl 256-257). Kostja kinnitas sellise tabeli koostamist ja saatmist hagejale 18.10.2022 istungil (dtl 291, 00:05:32). See kinnitab täiendavalt, et poolte vahel kokkulepitud hindadele käibemaks veel lisanduma ei pidanud.

07.04.2021 hinna alandamise avalduse p-s 7 (dtl 84) võttis hageja tema väitel puudustega tööd kostjalt vastu ja alandas ostuhinda, mistõttu nõuab enamtasutud 4980 euro tasumist (VÕS § 112 lg 3 alusel). VÕS § 112 lg 1 esimese lause alusel võib tellija alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused (Riigikohtu 8. veebruari

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 18 ja 19): 1) töövõtuleping on kehtiv; 2) töövõtja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (töö) (vt ka VÕS §-d 77 ja 641 lg 1); 3) töövõtja vastutab asja puuduse eest; 4) töövõtja ei ole puudust kõrvaldanud.

Vaidlus puudub selle üle, et hageja on 25.01.2021 nõudeavaldusega kostjalt nõudnud töödes esinevate puuduste kõrvaldamist hiljemalt 12.02.2021 (dtl 7981) ning 12.03.2021 e-kirjaga andis hageja kostjale töödel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja kuni 16.03.2021 (dtl 82).

Seega hinna alandamise formaalsed eeldused on täidetud ehk kostja on vastava tahteavalduse kostjale teinud (VÕS § 112 lg 2).

Tööd teostati (välisuks ja vannitoakapid paigaldati) orienteeruvalt detsembris 2020 (dtl 246-247, 00:56:07-00:58:19). Tulenevalt vaidluse sisust ei ole täpsema teostamise ja tööde hagejale üleandmise aja (kuupäeva) tuvastamine vajalik.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on tõendanud väidetud puuduste esinemist kostja tehtud töödes. Hageja väitel esinevad välisukse juures järgmised puudused:

Kohus on 20.04.2022 istungil hagejale selgitanud, et hageja ülesandeks on puuduste tõendamine ja mis on puudustega vastuvõetud töö väärtus (dtl 247, 01:06:01). Kohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja nimetatud puudustega töö väärtus on paljasõnaline, selle kohta tõendeid ei ole ning et hageja peab tõendama, et puudused tekkisid kostjast tulenevalt, et kostja nende eest vastutab (dtl 247, 01:12:21).

Pooled ei vaidle selle üle, et välisuks pidi valmistatama vastavalt arhitekti joonistele, mis on toimikus dtl 265. Nimetatud joonisel ega spetsifikatsioonil ei ole midagi öeldud ukse siseliistude, sisekäepideme ega biomeetrilise luku kohta. Luku osas on märge: „elektriajamiga lukk, avamise automaatika täpsustada tellijaga“. See viitab sellele, et luku tüübi ja margi osas tuleb täiendavalt sõlmida kokkulepe tellijaga. Aprillis 2020 toodud kirjavahetuses ega hinnapakkumises ei ole kokkulepet, et hind 2800 eurot sisaldaks ka biomeetrilist lukku. Seega ei ole hageja tõendanud, et nende osas tal kostjaga kokkulepe oli ning et nende paigaldamata jätmine oleks puuduseks, millele

tuginedes saaks hinda alandada. Välise käepideme osas on joonisel märge: „Vertikaalne RV [roostevaba] teraslatt 8 x 60mm“. Kohus leiab, et kuna see oli piisava täpsusega joonisel kajastatud, siis selle paigaldamist saab pidada kostja kohustuseks. Kostja ei ole väitnud, et see oleks paigaldatud, järelikult on tegemist puudusega, millele hageja sai hinda alandades tugineda.

Hageja ei ole tõendanud, et välisukse paneel oleks deformeerunud ja et uks või sellega koos paigaldatud pakettaknad ei vastaks Eesti kliimatingimustele või välisustele kehtestatud õhuläbilaskvuse ja soojusjuhtivuse nõuetele. Hageja on välisukse deformeerumise kohta esitanud fotod (dtl 37-40). Samas on kostja esitanud foto (dtl 147), millele tuginedes väidab, et deformeerumist pole. Kohtul puuduvad teadmised ustele esitatavatest nõuetest ning kohus ei oska fotosid vaadates silma järgi öelda, kas uksel on puudus või mitte. Kuna hageja pidi seda nõude rahuldamise ühe asjaoluna tõendama, siis asub kohus seisukohale, et seda hageja teha ei ole suutnud vaatamata kohtu poolt sellele tähelepanu juhtimisele. Samal põhjendusel ei ole hageja tõendanud pakettakendest esitatud fotodega (dtl 41-42) neil esinevaid puuduseid või et nende eest vastutaks kostja. Hageja on esitanud 20.01.2021 Soojusauditi kaamera operaatori A H poolt teostatud termograafilise ülevaatuse aruande (dtl 43-70), millele tuginedes väidab, et välisuks ei vasta välisustele kehtestatud õhuläbilaskvuse ja soojusjuhtivuse nõuetele. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kui ta tugineb sellele, et välisuksel on sellised puudused, siis peab hageja seda tõendama ning et termovaatluse aktis pole seda otsesõnu öeldud (dtl 247, 01:06:01). Hageja muid tõendeid selle kohta esitanud ei ole vaatamata samal istungil antud võimalusele ja tähtajale neid esitada. Kohus asub otsuses seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et välisuks ei vastaks poolte kokkulepitud nõuetele (VÕS § 641 lg 2 p 1) või et sellel puuduks tavapäraselt nõutavad omadused, et see ei vastaks nn. keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2). Kohtule esitatud välisukse joonisel (dtl 265) on küll kirjas mõned soojapidavusega seonduvad tingimused ja numbrid (nt. avatäite U-arv max 1,0 W/m2.K; Külmakatkestusega Puit-alumiinium või puitraam), kuid hageja esitatud aruanne ei kinnita ega tõenda, et välisuks nendele ei vastaks. Seega ei ole hageja tõendanud, et välisukse või pakettakende puhul esineb õhuläbilaskvuse või soojusjuhtivuse puudus, millele tuginedes saaks hinda alandada.

WC ja vannitoa mööbli puhul on hageja tuginenud asjaolule, et paigaldamata on WC tagaseina puitkilbid ning vannitoakappide uksed on deformeerunud. Hageja on esitanud WC-st tehtud fotod (dtl 73-77), millelt nähtuvalt on kostja valmistanud ja paigaldanud kahe puitpaneeli asemel üksnes ühe paneeli. Kostja on seda möönnud (dtl 245, 00:37:17; dtl 295, 00:59:02). Kostja ei ole väitnud, et ta ei olekski seda pidanud valmistama ja paigaldama, järelikult on tegemist puudusega, millele hageja sai hinda alandades tugineda. Kohtul puuduvad teadmised vannitoakappidele esitatavatest nõuetest ning kohus ei oska fotosid vaadates silma järgi öelda, kas need on deformeerunud või mitte või et nende puuduste eest vastutaks kostja. Muid tõendeid selle tõendamiseks esitatud ei ole. Kuna hageja pidi seda nõude rahuldamise ühe

asjaoluna tõendama, siis asub kohus seisukohale, et seda hageja teha ei ole suutnud.

Seega tuvastab kohus, et kostja üle antud ja hageja poolt vastu võetud töödel olid järgmised puudused: 1) Paigaldamata oli välisukse väline käepide Vertikaalne RV [roostevaba] teraslatt 8 x 60mm. 2) Paigaldamata oli WC tagaseinas üks puitpaneel.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on tõendanud vastu võetud puudustega töö väärtust, mis on hinna alandamise nõude rahuldamise eelduseks.

Kohus on 20.04.2022 istungil selgitanud (dtl 248, 01:12:21): „Kuna hageja peab tõendama puudustega töö väärtust, siis praegu on see paljasõnaline, selle kohta tõendeid ei ole. Kui te edaspidi puuduste nimekirja ja väärtused esitate, siis palume, et teeksite selle iga töö kohta eraldi – välisuks, vannitoa kapid ja wc seinaplaat.“

Puudustega töö väärtuse kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Selle kohta on olemas ainult hageja enda seisukoht, mis on väljendatud 07.04.2021 hinna alandamise avalduses, kuid see ei ole tõendiks, vaid poole seisukohaks. Hageja muid tõendeid selle kohta esitanud ei ole vaatamata 20.04.2022 istungil antud võimalusele ja tähtajale neid esitada. Ühtlasi ei ole hageja esitanud ka lahtkirjutust, kui palju oli iga puudustega töö väärtus eraldi, et kohus saaks hagi osalisel rahuldamisel sellest lähtuda näiteks.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud hinna alandamise avalduse eelduseks olevat puudustega töö väärtust, mistõttu ei ole kohtul võimalik rahuldada hageja tagasinõuet VÕS § 112 lg 3 alusel.

Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka ühelgi muul õiguslikul alusel. Nii võiks hageja nõude aluseks olla VÕS § 646 lg 5. Sel alusel ei saa samuti aga nõuet rahuldada, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui palju tuvastamist leidnud puuduste kõrvaldamine maksma läheks ehk mis summas mõistlike kulutuste hüvitamist hageja kostjalt nõuda saaks.

Kuna rahuldamata jääb hageja põhinõue, ei kuulu rahuldamisele ka tema viivise nõue.

Kohus on kostjale 20.04.2022 istungil selgitanud (dtl 248, 01:12:21), et kostjal on enda hagis vaja tõendada hinna kokkuleppe sõlmimine hagejaga, kas see oli käibemaksuga või ilma. Kostja peab tõendama, et sellised tööd ja selline tasu kokku lepiti, tasu maksmise aluseks ei saa olla lihtsalt arve. Kostjal on vaja tõendada, et oli selline kokkulepe, et sellised tööde hinnaks nii palju kokku lepiti, et sellised tööd on üle antud ja hageja poolt vastu võetud, ehk tasu on muutunud sissenõutavaks. Kohus on eelnevalt hageja nõuet analüüsides tuvastanud, et pooled leppisid

aprillis 2020 kokku väliukse ja vannitoakappide paigaldamises kokku hinnaga 8300 eurot (arve read 1, 3 ja 4). Seega on arve selles osas kokku summas 8300 eurot põhjendatud.

Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et pooled leppisid kokku tööde tegemise lõpphinnas, mille kohta kostja ei teavitanud hagejat, et sellele lisandub käibemaks. Seega tuleb rahuldamata jätta kostja nõue hageja vastu käibemaksu osas. Arve on esitatud 9 kuud pärast hinnakokkulepet ja ligikaudu üks kuu pärast tööde teostamist, mistõttu on käibemaksu nõue esitatud hilinemisega.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks tellinud või pooled oleks kokku leppinud üleviigu, juhtme, lukukorpuse paigaldamises hinnaga 370 eurot. Nimetatud nõude aluseks (sh selliste asjade paigaldamise ja hagejale üleandmise kohta) ei ole kostja esitanud muid tõendeid ning nagu kohus kostjale selgitas, siis ainuüksi arve ei saa olla nõude rahuldamise aluseks. Nimetatud osas ei ole arve põhjendatud.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks tellinud või pooled oleks kokku leppinud WC paneelide paigalduse eraldi väljasõidus 450 eurot. Kostja on eelnevalt omaks võtnud, et valmistatavate paneelide hind sisaldas ka paigaldust. Puuduvad tõendid, et hageja oleks nõudnud nende paigaldamist eraldi väljasõidu raames või et ta oleks nõustunud selle eest tasuma täiendavalt 450 eurot. Nimetatud osas ei ole arve põhjendatud.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks tellinud või pooled oleks kokku leppinud trepi tööjooniste või lükanduste tööjooniste maksumuses vastavalt 1340 ja 870 eurot. Kostja on selle tõenduseks esitanud poolte ekirjavahetuse (dtl 209-211), millest aga ei nähtu hageja poolt vastava tellimuse esitamine kostjale ega tööde hinnas kokkuleppimine. Sellest nähtub pigem, et kui kostja mingeid jooniseid tegi, siis tegi ta seda enda algatusel ja ei seadnud nende koostamist sõltuvusse nende eest tasu saamisega. Nimetatud osas ei ole arve põhjendatud.

Seega on vaidlusalune arve (dtl 176) põhjendatud summas 8300 eurot (arve read 1, 3 ja 4) ilma käibemaksu lisandumiseta.

Hageja väitel on ta tööde tellimisel tasunud kostjale ettemaksu summas 10300 eurot, millest 8300 eurot on tasutud käesoleva tsiviilasja objektiks olevate tööde eest. Kostja on eitanud 8300 euro saamist. Tasumise kohta ei ole hagejal esitada sularaha üleandmise kohta kviitungit ega pangaülekande maksekorraldust.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja on poolte kirjavahetuses (sõnumirakenduses Whatsapp) tunnistanud hagejalt ettemaksu saamist.

Kostja on kinnitanud trepi valmistamise eest (mis ei ole käesoleva tsiviilasjas käsitletav objekt) ettemaksu 2000 eurot saamist (dtl 134, dtl 144). Tegemist on summaga, mis hageja väitel maksti 10 300 euro koosseisus kostjale, kuna algselt tellis hageja kostjalt ka trepi, millest hiljem taganes. 2000 euro tasumine on tõendatud ka Harju Maakohtu 07.01.2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-112530 (dtl 236). See tõendab, et pooltel oli kokkulepe tööde tellimisel ettemaksu tasumiseks ning et hageja ka ettemaksu tasus.

08.12.2020 Whatsappi suhtluse kuvatõmmisest nähtuvalt teatab hageja

kostjale, et tellitud välisukse, garaaži ukse, vannitoe ja wc eest on makstud 100%, lisaks trepp 2000 eurot (dtl 158). Kostja vastuseks ei eita ettemakse saamist, mis oleks loogiline reaktsioon, kui tellija väidab töövõtjale, et talle on 100% makstud, kui see tõele ei vastaks.

18.11-19.11.2020 Whatsapp kuvatõmmisest nähtuvalt (dtl 239) teatab hageja kostjale, et vannitoa ja ukseraha on tal käes juba 5 kuud. Kohus saab sellest aru nii, et hageja väidab sisuliselt, et mais 2020 sai kostja kokkulepitud ukse ja vannitoa valmistamiseks kogu raha ettemaksuna. Kostja ei vaidle sellele järgnevas vestluses vastu.

19.11.2020 on kostja Whatsappi suhtluses saatnud (dtl 257) hagejale Exceli tabeli koos kokkulepitud ja hageja poolt tasumisele kuuluvate summadega arvestusega (dtl 256). Nimetatud tabelist nähtuvalt on kostja tulpa „ettemaks“ märkinud summa 8300 eurot. 18.10.2022 kohtuistungil ei andnud kostja mõistlikku ja usaldusväärset selgitust, mis ettemaks see seal on ja miks see on kostja koostatud tabelis kajastatud, kui kostja seda tegelikult hagejalt saanud ei ole (dtl 290-291, 00:05:03- 00:10:55). Kohus tuvastab, et tegemist oli kostja enda koostatud tabeliga tööde maksumuste ja arvelduste arvestuse kohta, mille ta ise saatis hagejale. On väheusutav, et kostja kajastaks seal ettemaksu 8300 eurot, kui seda poleks makstud. Samuti ei ole usutav, et novembri lõpus 2020 ehk viis kuud pärast tööde tellimist kajastaks kostja tabelis endiselt planeeritavat ettemaksu. Kostja kirjutab samas vestluses, et lepinguga edasiminekuks on vaja 8 veel juurde maksta. Termini „juurde maksma“ kasutamine kostja poolt viitab samuti sellele, et mingi osa lepingu summast on juba eelnevalt makstud. Kostja on täielikult eitanud ettemaksu saamist hagejalt, mis aga esitatud tõendite valguses ei ole usutav.

Kohus hindab eelloetletud tõendeid kogumis ning asub seisukohale, et hageja tasus kostjale vaidlusaluste tööde tellimisel ettemaksuna 8300 eurot, mille kostja on kätte saanud.

Kuna hageja on tasunud kostjale ettemaksuna 8300 eurot ning kostja põhjendatud tasunõue vaidlusaluse arve (dtl 176) alusel on samuti 8300 eurot, siis järelikult puudub kostjal hageja vastu nõue ning kostja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna rahuldamata jääb hageja põhinõue, ei kuulu rahuldamisele ka tema viivise nõue.

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.