J R’i hagi OÜ Villest vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 2 222,66 eurot. Hageja: J R (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo (Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid; Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: OÜ Villest (registrikood 11634877, asukoht Herne 39-2, 51007 Tartu, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: J P (isikukood xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J R’i hagi OÜ Villest vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt Villest J R’i kasuks võlgnevus summas 2 000 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Villest J R’i kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 62,66 eurot.
Välja mõista OÜ-lt Villest J R’i kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 2 000 eurot) alates 04.05.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta OÜ Villest kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Villest menetluskulud summas 1 444,50 eurot J R’i kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Villest tasuda J R’ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 444,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 17.06.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt leppisid J R ja OÜ Villest 24.04.2020 kokku, et kostja valmistab ja paigaldab Tallinnas, xxx asuvale üksikelamule välisukse (sh sulgur, käepide, biomeetriline näpulugeja, pakettaknad), trepi ning vannitoamööbli (st vannitoakapid ja WC tagaseina puitpaneelid) ning hageja tasub selle eest ettemaksuna kostjale kokku 10300€, st välisuks 2800€, trepp 2000€ ning vannitoamööbel 5500€. Summa tasus hageja kostjale ettemaksuna sularahas. 08.12.2020 teavitas kostja hagejat, et loobub trepi ehitamisest ja paigaldamisest ning tagastab hagejale trepi eest ettemaksuna tasutud 2000 eurot. Seega 08.12.2020 taganes kostja töövõtulepingust eest ning lubas ettemaksuna saadud 2000 eurot tagastada hagejale (lisa nr 1 – kirjavahetus Whatsapp rakenduses). Kostja ei ole hagejale ettemakstud 2000 eurot tagastanud.
2.Hageja saatis kostjale 25.01.2021 nõudeavalduse, milles nõudis 2000 euro tagastamist hiljemalt 12.02.2021 (lisa nr 2 – nõudeavaldus). 25.01.2021 nõudeavaldusele kostja ei vastanud. Lisaks saatis 07.04.2021 hageja kostjale hinna alandamise avalduse ning nõudeavalduse (lisa nr 3 – nõudeavaldus). Poolte vahel on käimas tsiviilasjas nr 2-21112531 ka teine vaidlus, mis puudutab hinna alandamise avaldust. Käesolevat vaidlust puudutab 07.04.2021 esitatud kirjas üksnes korduv nõue ettemaksu tagastamiseks. Eeltoodud nõudeavaldustele kostja ei vastanud, mistõttu hageja pöördus kostja poole veel 27.04.2021 täiendava e-kirjaga, millele kostja vastas „andku minna“ (lisa nr 4 – kostja vastus nõudeavaldusele). St kostja on konkreetselt keeldunud hagejale raha tagastamisest. Kostja oli kohustatud tasuma 2000 eurot hiljemalt täiendavaks tähtajaks 14.04.2021.
3.Hageja ja kostja vahel 24.04.2020 sõlmitud kokkulepe on käsitletav töövõtulepinguna. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping trepi valmistamiseks ja paigaldamiseks ning hageja oli selle eest ettemaksu tasunud. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seejuures tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Taganemise tulemusel oli kohustatud kostja tagastama töövõtulepingu alusel üleantu. Kostja taganes töövõtulepingust vastavasisulise taganemisavaldusega 08.12.2020. Hagis nõutud põhivõlgnevus koosneb töövõtulepingust taganemisest tulenevast hagejale tagastamata ettemaksust summas 2000 eurot. Hagejal on kostja vastu lisaks põhiosa nõudele summas 2000 eurot ka viivisenõue ettemaksu tagastamisega viivitatud aja eest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esitas hageja viivsenõude kuni 29.04.2021. Seega perioodi 08.12.2020-
29.04.2021 eest on sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 62,66 eurot. TsMS § 367 järgi võib võlausaldaja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause on viivise määraks VÕS § 94 intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eespool toodust tulenevalt palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2000 eurot, perioodi 08.12.2020-29.04.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 62,66 eurot ning põhinõudelt summas 2000 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.05.2021 kuni hageja nõude kohase täitmiseni. Kostja vastus
4.Kohtule 05.10.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et kostja töövõtjana ja hageja tellijana (edaspidi ka pooled) on aprillikuus 2020 asunud lepingulistesse suhetesse, mille eesmärgiks oli tellija poolt antud esialgse sisendi kohaselt objektile aadressil xxx, Tallinn, välisukse, 8 siseukse, garaazi vaheukse tulepüsivusklassiga EI 30 ja trepi koos kapiga tellimine Villest OÜ-lt. Kostja töövõtjana ei ole saanud hagejalt tellijana tööde eest enne tööde alustamist ettemaksu. 19.04.21 Villest OÜ poolt tehtud esimene hinnapakkumine oli (Lisa 1): Pakuks välisuks + 8 siseust + 1 EI 30 + trepp koos kapiga. Kokku koos paigaldusega 25400+km. Villest OÜ töövõtjana on Eesti Vabariigi seaduste kohaselt käibemaksukohuslane ja seadusest tulenevalt lisandub müügi korral kõikidele toodetele käibemaks määras 20%. Kostja on hagejale hinnapakkumist tehes ka vastavalt käitunud ning toonud hinnapakkumises välja lisanduva käibemaksu. 24.04.21 Andis tellija töövõtjale e-kirjaga teada, et tellib esialgu, kuna rahalised vahendid on piiratud („Kohe kõike ei jõua korraga“) pakutud hinnaga välisukse ja garaaži vaheukse kooskõlastatud viimistlusega. Kostja töövõtjana kinnitas 24.04.21 vastuskirjas, et tuleb objektile vajalikke mõõtusid võtma ja paneb soovitud mahu, s.o. välisukse töösse. Edasises jooksvas infovahetuses lepiti hageja ja kostja vahel kokku, et garaaži vaheust hageja ei telli ja sellekohase tellimuse teeb koos siseuste mahu tellimisega. Siseuste ja garaaži vaheukse tellimust hageja ei ole esitanud.
5.Hageja poolt tellitud ja kostja poolt täitmiseks võetud välisukse teostusmaksumus summas 2800,00 eur.+ km20% = kogusummas 3360,00 eurot ei sisaldanud tellija poolt tulevikus valitavat furnituuri. Maksumus sisaldas tellija poolt tulevikus valitava furnituuri paigaldamist, samuti vastavate kaetud läbiviikude lahendust nii ukselehe ettevalmistamise kui ka paigaldamise ajal. Kokkulepitud paigaldamise hetkeks ei olnud tellija toonud objektile tema poolt valitud furnituuri mistõttu kostja töövõtjana ostis valitud ja paigalduseks hädavajalikud furnituurid (üleviik juhe, lukukorpus) omalt poolt ja teostas välisukse paigalduse. Töövõtja poolt ostetud furnituuride maksumus on lisatud 27.01.2021 tellijale esitatud arvele. Tõendina, et lisanduv furnituur oli hinnakokkuleppe kohaselt tellija valida ja tellija kulul on Hageja poolt esitatud tõenditena tsiviilasjas nr. 2-21-112530 16.11.2021 Whatsapp kuvatõmmis infovahetusest – Lisa 3.1. ja 16.11.2021 xxx Pakkumine nr. 2003236 Hagejale: xxx OÜ, xxx, Tallinn) – Lisa 3 Hageja poolt esitatud tõendilt on selgelt arusaadav, et furnituuride valik ja selle eest tasumine oli vastavalt tavapärasele uksepaigalduse kokkuleppele hageja kohustus ja selliselt on hageja ka käitunud. 14.05.21 tellis hageja ja kostja võttis täitmiseks lisaks välisukse teostusele (s.h. tööjoonised) ja paigaldusele ka lükanduste joonise mis oli tellija poolt vajalik esitada üldehituse edasise teostamise võimaldamiseks teiste töövõtjate poolt. 04.06.21 täitis kostja 14.05.21 vastuvõetud tellimuse ning saatis tellijale joonised nii .pdf kui ka .dwg vormingus. Hageja saatis tellitud joonised
edasi üldehitust teostavatele töövõtjatele alusjoonistena. (Lisa 4 – infoedastus : 2 korruse vannitoa ja garderoobi liugukse joonised „xxx lükanduksed.pdf“) 26.06.21 e-kirjaga edastas hageja tellimuse ja kostja võttis täitmiseks trepijoonise baasil tellija poolt määratud trepivalgustite asukohtade täpse äranäitamisega mis olid vajalikud hoone üldehitustööde edasise teostamise võimaldamiseks teistelt töövõtjatelt. 26.06.21 täitis kostja tellimuse ja laadis joonised üles Dropbox ́i ja saatis tellijale lingi ja teatise jooniste allalaadimise võimaldamiseks. (Lisa 5, s.h. lisatud ka .pdf vormingus joonise koopia). Augustikuus 2020 andis Hageja teada vajadusest WC poti taguse paneeli, mis moodustas ca 50% planeeritud seinapaneelide mahust koheseks paigaldamiseks kuna ilma selleta jääksid toppama WC poti vajalikud kandekonstruktsiooni jms. üldehituse tööd. Vastavalt tellija tellimusele paigaldas töövõtja vajaliku osa viimistluspaneelidest ja kajastas tehtud töö ka 27.01.2021 esitatud arvel Nr.21001, s.o. : 500 eur. +km20% = 600.00 eurot s.o. 1⁄2 mahus esialgselt kokkulepitud paneelidemahu tellimusega võrreldes. Erakorralise väljasõidu maksumus lisandus (transporditeenus Tartu-Tallinn-Tartu ja kahe meistri lisandunud tööpäeva maksumuse osa) ja on kajastatud 27.01.21 esitatud arvel eraldi reana. WC tagaseina paneelide paigaldamise järgselt, augustikuus 2020 asetleidnud kohtumisel objektil esitas Hageja tellijana kostjale töövõtjana tellimuse planeeritud trepi tellimiseks.
6.Tulenevalt asjaolust, et varasemalt hageja poolt tellitud ja kostja poolt ka teostatud või ettevalmistatud tööde eest ei olnud Hageja tellijana kostjale veel tasunud nõudis kostja trepi tellimuse osas ettemaksu summas 2000 eurot. Hageja tasus tellijana kostjale trepiehituse soovi kinnituseks ettemaksu 2000 eurot. Trepiehituse ettemaksu saamisel kinnitas kostja töövõtjana trepiehituse töösse võtmise. Eelnevalt teostatud tööde eest ei olnud kostja töövõtjana tellijale arvet veel tasumiseks esitanud kuna Hageja ei olnud esitanud Kostjale esitatava arve vormistamiseks maksja rekvisiite. Hageja ei olnud esitanud kostjale omapoolset otsustust selles osas, kas ta tasub tellitud tööde eest eraisikuna või tema poolt esindatava ettevõtte kaudu. 2020 detsembrikuuks ei olnud hageja teostatud tööde eest tasunud. Lisaks seadis Hageja tellijana lisatingimuseks, et trepp augustikuus tellitud lisatööna mille eest hageja on tasunud ettemaksu 2000 eurot peab olema täielikult paigaldatud ja alles seejärel tasub ta kõikide tehtud tööde eest.
7.Kostja taganes trepi paigaldamisest 08.12.2021 tulenevalt selleks ajaks tekkinud põhjendatud ebakindlusega tellijapoolse tasumise osas ja andis sellest kostjale ka teada. Kostja kinnitas 08.12.2021, et trepiehituse tellimuse täitmise taganemisel tagastab ta tellijale täies mahus trepiehituseks saadud ettemaksu ning kutsus Hageja saadud ettemaksu tagastamiseks Tartusse, töövõtja tehasesse. Hageja ei ole trepiehituse ettemaksule summas 2000 eurot järele tulnud.
8.Käesolevaga teeb kostja hagejale tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 tähenduses ja trepiehituseks saadud ettemaksu summas 2000 eurot loeb kostja 27.01.2021 esitatud arve nr. 21001, summas 13 596,00 eurot osaliseks tasumiseks. Kostja esitas Hagejale teostatud tööde eest arve nr. 21001 tasumiseks 27.01.2021, summas 13 596,00 eurot. Hageja ei ole teostatud tööde eest esitatud arvet tasunud. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 24.04.2020. a sõlmitud töövõtuleping, milles lepiti kokku, et kostja valmistab ja paigaldab Tallinnas, xxx asuvale üksikelamule välisukse (sh sulgur, käepide, biomeetriline näpulugeja, pakettaknad), trepi ning vannitoamööbli (st vannitoakapid ja WC tagaseina puitpaneelid).
11.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud trepi eest ettemaksu 2 000 eurot. Kostja taganes 08.12.2020. a trepi paigaldamisest, kuid ettemaksu ei tagastanud hagejale. Hageja leiab, et VÕS § 189 lg 1 alusel kuulub ettemaks summas 2 000 eurot tagastamisele.
12.Kostja ei eita trepi eest saadud ettemaksu tagastamata jätmist, kuid põhjendab tagastamata jätmist sellega, et hageja ei tulnud rahale töövõtja juurde järele.
13.Kohtule on esitatud tõend, millest nähtub, et kostja esitas hagejale 8.12.2020. a teate selle kohta, et ta treppi ei tee ja annab raha tagasi, see 2 000 kohe kui hageja Tartusse tuleb. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta trepi eest tasu vastavalt kokkuleppele. Käesoleval juhul on hageja enda kohustuse täitnud ning tasunud kostjale 2 000 eurot, kostja ei ole aga saavutanud kokkulepitud tulemust, st kostja ei paigaldanud vaidlusalusele objektile treppi. Kostja leiab käesoleval juhul ekslikult, et hageja kohustus oli rahale kostja juurde järele tulla. VÕS § 189 lg 1 kohaselt on raha tagastamine kostja kohustus, mitte õigus. VÕS § 90 kohaselt võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Seega ei pidanud hageja raha saamiseks lisakulutusi tegema. Kostja kohustus oli raha hagejani toimetada kostja kulul. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 2 000 eurot õiguslikult põhjendatud.
14.Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse. Kostja on esitanud 27.01.2021. a hagejale arve nr 21001 summas 13 596 eurot, mis on hageja poolt tasumata.
15.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja ja kostja vahel on tsiviilasjas 2-21-112531 käimas vaidlus nõude üle, millega kostja soovib teostada tasaarvestust. Kostja on 30.11.2021. a esitanud hageja vastu hagiavalduse ka tsiviilasjas 221-18747. Eelnimetatud tsiviilasjades ei ole kohus lahendeid käesolevaks hetkeks teinud. Kohtu hinnangul ei ole seega täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal
puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu.
16.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
17.Hageja on esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia. Perioodil 8.12.2020. a kuni 29.04.2021. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 62,66 eurot 143 viivitatud päeva eest. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
18.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 04.05.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Hageja on tasunud riigilõivu summas 270 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 2 222,66 eurot tasumisele riigilõiv 250 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 250 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 174,50 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 7 tundi ja 15 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks, kostja vastusele seisukohtade koostamiseks.
23.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 162 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest summas 162 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.