Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
8226,76 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistungil 04.09.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 25.10.2022 sõlmitud lepingust nr L89010260880 tulenevad kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud uuesti määratud põhiosamaksed 1483,44 eurot, intress 234,16 eurot, viivis põhiosamaksetelt 57,18 eurot ning viivis 1483,44 eurolt alates 11.11.2025 kuni 1483,44 euro tasumiseni 6,50% aastas.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 25.10.2022 sõlmitud lepingust nr L89010260880 tulenevad uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (põhiosa ja intress) järgmiselt: Tähtaeg põhiosa intress osamakse kokku 20.11.2025 111,62 eurot 8,64 eurot 120,26 eurot 20.12.2025 114,17 eurot 8,44 eurot 122,61 eurot 20.01.2026 113,81 eurot 20.02.2026 114,91 eurot 20.03.2026 120,11 eurot 20.04.2026 117,19 eurot 20.05.2026 119,62 eurot 20.06.2026 119,49 eurot 20.07.2026 121,86 eurot 20.08.2026 121,83 eurot 20.09.2026 123,02 eurot 20.10.2026 125,31 eurot 20.11.2026 125,43 eurot 20.12.2026 127,66 eurot 20.01.2027 127,88 eurot 20.02.2027 129,12 eurot
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis resolutsiooni punktis 3 sätestatud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosamakse tasumiseni 6,50% aastas.
5.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 825,38 euro ulatuses, intressinõue 20,46 euro ulatuses, haldustasunõue 22,40 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja hagis 25.11.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivise nõue 293,96 euro ulatuses.
6.Jätta hageja õigusabikulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hageja kanda. Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv 80,82% ulatuses kostja kanda ja 19,18% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 19,18% ulatuses hageja kanda ja 80,82% ulatuses kostja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 565,74 eurot.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 565,74 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni summa tasumiseni.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 25.11.2024 hagi kostja vastu, 04.03.2025 esimese alternatiivse nõude ning 16.09.2025 teise alternatiivse nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 25.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89010260880 tulenev põhivõlgnevus 7111,03 eurot, intress 271,70 eurot, haldustasu 22,40 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 309,41 eurot ja viivised alates 26.11.2024 kuni põhinõude (7111,03 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 6,5% aastas. Alternatiivselt
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 25.10.2022 sõlmitud lepingust nr L89010260880 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 5454,50 eurot, vastavalt 04.03.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Alternatiivselt
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja 4.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 1261,90 eurot, intress summas 216,27 eurot ning viivis summas 40,66 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 5.09.2025 kuni põhinõude summas 1261,90 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 6,50% aastas; mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 6,50% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised väited.
2.1.AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 25.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89010260880, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot. Kokku sai kostja krediidiandjalt laenu 31 950 eurot (hagi lisa 2.1), sellest 8000 eurot on läinud autolaenu väljastamisele (hagi lisa 2.2). 04.03.2025 menetlusdokumendis väidab hageja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid Autolaenu leping nr L89010260880, mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot, 26.10.2012 kirjalikus taasesitatavas vormis, kostja poolt allkirjastatuna. Sõlmitud lepingud kajastuvad krediidiandja iseteeninduses vaatega „Ülevaade“. Lepingu nr L89010260880 kohaselt on krediidi kulukuse määr 14.73% aastas ning selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 8000 eurot, igakuist osamakset 163.82 eurot, intressimäära 6.50% aastas ja 1.44 eurot päevas, krediidisumma perioodi 20.12.2022, laenulepingu sõlmimise tasu 232 eurot, igakuist lepingu haldustasu 5.60 eurot.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud konto väljavõtte alusel. Krediidiandja omandas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta teabe taotluses: igakuised sissetulekud 3000 eurot, kinnitatud sissetulekud 2900 eurot, igakuised kohustused 101 eurot, kinnitatud kohustused 103 eurot. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 2900 eurot, igakuiste kohustuste summa 103 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 163.82 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 2633,18 eurot (2900.00-266.82).
2.3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 7.03.2024 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 3
võlgnevuse tasumiseks (21.03.2024). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, edastas krediidiandja kostjale 26.03.2024 lepingu ülesütlemise teatise. Krediidiandja loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile teatis nõude loovutamisest.
2.4.Krediidiandja on arvestanud kostja poolt tasutust põhiosa katteks 888.97 eurot, seega on tasumata põhiosa 7111.03 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 6,5% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 14. osamaksest, so 20.12.2023 kuni ülesütlemiseni so 26.03.2024 kokku 271,70 eurot (66.82+68.16+67.29+62.12+7.31=271.70). Vastavalt laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 4) pidi kostja tasuma lepingu haldamisetasu 5,60 eurot kuus. 26.03.2024.a laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 14. osamakse (so 20.12.2023) ja 17. osamaksete (so 20.03.2024) laenuhaldustasud, kokku 5,60 eurot (4 x 1,50). Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 7111,03 eurolt alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast s.o 26.03.2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 6,5% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.
2.5.Hagejal nõuab võla sissenõudmiskulusid 50 eurot peale lepingute ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 4.6 alusel. Hageja selgitab võla sissenõudmiskulude summa 50 eurot kujunemist: 29.03.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 8.04.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 23.04.2024 a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.6.Loobumata algsest nõudest esitas hageja ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse, määras tagasimaksed uuesti ning esitas tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõude. Hageja toob välja, et kokku on kostja tagasimakseid teinud 2134 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Menetlusse võtmise määrused on Ametlike Teadannete kaudu kostjale kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuistungist võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämise takistusest. Kuivõrd kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kostja ilmuks istungile ka selle edasilükkamise korral, vaatas kohus asja istungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks 4
olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva autolaenu lepingu nr L89010260880 (dtl 37), kostja on lepingu digiallkirjastanud 25.10.2022, krediidiandja esindaja on lepingu digiallkirjastanud 26.10.2022. Digiallkirja konteineris on lepingu põhitingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus märgib, et laenuleping sisaldas VÕS § 404 lg-s 2 nõutud andmeid. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 14,73%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra piiresse. Hageja väitel on krediidiandja iseteeninduses lepingudokumendid kättesaadavad. Laenulepingusse on märgitud laenusumma 8000 eurot ning punktis 2, et laenu summa makstakse AutoPayments OÜ-le. Hageja on esitanud tõendina ka maksekorralduse (dtl 45), millest nähtub, et krediidiandja on 26.10.2022 kandnud 31 950 eurot üle AutoPayments OÜ-le. Vastuseks kohtule selgitas hageja, et krediidiandja ja AutoPayments OÜ vahel on sõlmitud koostööleping (agendileping), mille kohaselt on Inbank andnud õiguse AutoPayments OÜ-le vahendada klientidele krediidilepinguid. Ning et krediidiandja teeb partneritele koondmakseid, mistõttu eraldi maksekorraldust selle kohta saada ei ole võimalik. Täiendavalt esitas hageja tõendi (panga kinnitusega maksekorraldus, dtl 377), millest nähtub, et AutoPayments OÜ on kostjale 26.10.2022 üle kandnud 8000 eurot selgitusega „Autopay leping 89010260880“ Eeltoodu alusel on kohus seega tuvastanud, et kostja oli teinud tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid. lepingudokumendid olid talle kättesaadavad püsival andmekandjal, laen 8000 eurot on kostja kasutusse antud ning leping ei olnud tühine krediidi kulukuse määra ületamise tõttu.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist 5
(KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis
2.2.toodud faktiväited. Tõenditena on hageja esitanud laenutaotluse (dtl 55), kus on täitmata andmeväli „tööandja“ Laenutaotlustes ei ole küsitud majandamiskulude suurust. Laenusummaks on märgitud 8000 eurot, igakuiseks sissetulekuks 3000 eurot, igakuisteks kohustusteks 101 eurot. Krediidiandja on kohtule esitanud kostja konto lõpuga 7857 väljavõtte perioodi 01.04.2022-24.10.2022 kohta (dtl alates 180) ning konto väljavõtte analüüsi, mis on loodud 25.10.2022 (dtl 198). Krediidianalüüsist nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 2900 eurot, igakuiste kohustuste summa 103 eurot. Kohus palus hagejal istungil selgitada, milliseid konto väljavõtte kirjeid peeti sissetulekuks ja kohtustuseks. Hageja selgitas istungil, et krediidianalüüsis on sissetulekute alla arvestatud maksed eraisikutelt, kategooriata lahter, mille kohta ei tea, mis see on. Palgalaekumised toimusid Soomes, nt 06.05 on laekumine LASKUTUSPALVELU POOLI OYlt, mis eelduslikult võiks olla palk, mis on krediidianalüüsis siis „kategooriata“. Kohus andis hagejale tähtaja eeltoodu täpsustamiseks peale kohtuistungit kirjalikus menetluses. Hageja sisulisi täpsustusi ei esitanud, kinnitades vaid varasemalt esitatut, et sissetulekuks arvestati 2900 eurot ja kohustusteks 103 eurot (dtl 373). Hageja ei ole seega selgitanud, milliste andmete alusel saadi kostja sissetulekuks 2900 eurot ja kohustusteks 103 eurot. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja majandamiskulud või neid üldse mingil viisil hinnanud, sh kontrollinud rahvastikuregistrist ülalpeetavate olemasolu, mis mõjutab igakuiste majandamiskulude suurust. Konto väljavõttest nähtub, et kostja maksis O.Z-le elatist 250 eurot kuus. Makseid on kostja valdavalt teinud Soomes, mida tulnuks samuti arvesse võtta eluasemekulude hindamisel. Püsikuludena nähtuvad igakuised ülekanded Skafferiet Catering OY-le 586 eurot kuus. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud suurel hulgal ülekandeid eraisikutele (ka korduvalt samadele isikutele). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on enne palgapäeva laenanud raha eraisikult ja maksnud peale palgapäeva tagasi (rida 8, 10, 13, 71 ja 74). Konto väljavõtte analüüsist nähtub, et kostja väljaminekud on igas kuus (v.a augustis) olnud suuremad, kui palk (milleks kohus arvestas krediidianalüüsifailis sissetulekute all rea „kategooriata“). Aprillis sai kostja analüüsi kohaselt palka 3018,12 eurot, väljaminekud olid 3647,61 eurot, mais sai palka 2315,52 eurot, väljaminekud olid 2665,10 eurot, juunis sai palka 4341,60 eurot, väljaminekud olid 4572,34 eurot, juulis sai palka 2850,98 eurot, väljaminekud olid 3352,97 eurot, septembris sai palka 1462,39 eurot, väljaminekud olid 3084,27 eurot, oktoobris sai palka 2069,12 eurot, 6
väljaminekud olid 2220,19 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks eeltoodud asjaolude kohta kostjalt selgitusi nõudnud või neile hinnangu andnud. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et krediidiandja andis kostjale laenu kahe numbri põhjal – sissetulek ja finantskohustused, jättes välja selgitamata ja hindamata kostja majandamiskulud (sh võimalikud Soome eluasemekulud ning majandamiskulusid mõjutava ülalpidamiskohustuse) ning andmata hinnangut konto väljavõttelt nähtuvatele ülekannetele, millest osad selgelt viitavad laenusuhetele eraisikute vahel. Jättes kogumata kostja teise konto väljavõtte, ei saanud krediidiandja olla kindel ka selles, et on täielikult välja selgitanud kõik kostja finantskohustused. Seega leiab kohus, et krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Kui laenulepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksed uuesti määrata.
6.2.Maksegraafikus oli ette nähtud 72 tagasimakset, esimese tagasimakse tähtaeg oli 20.11.2022 ja viimase tagasimakse tähtaeg 20.10.2028. Hageja väitel on kostja lepingu katteks tasunud kokku 2134 eurot. Laenusumma oli 8000 eurot, kostjale on välja makstud 8000 eurot. Peale kohtuistungit, kohtu määratud tähtajaks kirjalikus menetluses, esitas hageja teist korda uuesti määratud tagasimaksed ning alternatiivse edasiulatuva nõude, mille kohus menetlusse võttis ja kostjale kätte toimetas. Hageja on teistkordselt tagasimaksete uuesti määramisel määranud 72 tagasimakset, lähtudes maksegraafiku põhiosamakse summadest (esimesed kaks põhiosamakset lepingu algses graafikus olid 0 eurot), 8000 eurole. Hageja on intressi arvestanud seadusjärgse intressimäära alusel kuni 20.12.2025. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 2134 eurot uuesti määratud tagasimaksete katteks. Selle kohaselt on kostjal täielikult tasutud uuesti määratud osamaksed kuni 20.07.2024 ning osaliselt, 80,65 euro ulatuses ka 20.08.2024 osamakse. Hageja on välja toonud, et tuginedes ümberarvestusele, ei ole leping kehtivalt üles öeldud 26.03.2024. Kostja ei ole ümberarvestuse kohaselt olnud üles ütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega, mistõttu üles ütlemise eeldused on täitmata ning üles ütlemine toimetu. Seega leping kehtib ega ole korraliselt, tähtaja saabumisega lõppenud. Kostjal on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga tasumata 20.08.2024 osamaksest 15,79 eurot põhiosa ning 22,54 eurot intresse ning 20.09.2024 - 20.10.2025 osamaksed, kokku 1483,44 eurot põhiosamakseid ning 234,16 eurot intressimakseid. Kohus mõistab need summad kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, 108 lg 1 ja 4034 lg 7 kohaselt.
6.3.Viivist nõuab hageja lepingutes toodud intressimääraga võrdses määras, 6,5% aastas, 0,02%
päevas. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku 7
lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Antud juhul on aga seadusjärgne viivisemäär lepingujärgsest kõrgem. Kohus rahuldab hageja algse viivisenõude osaliselt, mõistes kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud uuesti määratud põhiosamaksetelt alates vastava makse tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 6,5% aastas, 0,02% päevas. Viivisearvestus: Põhiosamakse tasumise tähtaeg 20.08.2024 20.09.2024 20.10.2024 20.11.2024 20.12.2024 20.01.2025 20.02.2025 20.03.2025 20.04.2025 20.05.2025 20.06.2025 20.07.2025 20.08.2025 20.09.2025 20.10.2025
Hageja on hagiavalduses arvestanud hagiavalduse esitamise, s.o 25.11.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaks 309,41 eurot. 25.11.2024 seisuga on kohus rahuldanud sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,45 eurot. Seega jääb rahuldamata hagiavalduses 25.11.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivis summas 293,96 eurot.
6.4.Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja ka edasised maksed alates 20.11.2025 kuni 20.10.2028 (kokku 4819,29 eurot, sh põhiosamaksed 4802,21 eurot ja intress 17,08 eurot) vastavalt uuesti määratud maksegraafikule on TsMS § 369 alusel põhjendatud ja rahuldab selle VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, 108 lg 1 ja 403 4 lg 7 ja TsMS § 369 alusel. VÕS § 4034 lg 7 alusel jääb rahuldamata algsest põhivõla nõudest 825,38 eurot (algne põhivõla nõue oli 7111,03 eurot, kohus mõistis välja 1483,44 sissenõutavaks muutunud maksetena + 4802,21 edasiulatuvate maksetena) ja intressi nõudest 20,46 eurot (algne intressinõue oli 271,70 eurot, kohus mõistis välja sissenõutavaks muutunud intressina 234,16 eurot ning edasiulatuvate intressimaksetena 17,08) ning haldustasude nõue.
6.5.Alternatiivses nõudes on hageja palunud välja mõista viivise ka edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosamakse tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid 8
mitte rohkem kui 6,5% aastas, 0,02% päevas.
6.6.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 4.6 alusel. Laenulepingu tingimuste punktis 4.6. (üldtingimustes ei ole üldse punkti 4.6) on sätestatud: Osamaksest väiksema makse laekumise korral arvestatakse makse loetletud järjekorras: (1) sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2) tähtajaks tasumata Laenu põhisumma katteks alates varasemast võlgnevusest; (3) tähtajaks tasumata Intressi katteks alates varasemast võlgnevusest; (4) tähtajaks tasumata muude kohustuste katteks. Hageja ei ole seega esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmiskulude hüvitiste määrade kohta. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 113 2 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kuivõrd hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Ümberarvestuse korral ei saa lepingut kehtivalt üles öelduks lugeda. Seega on ka väidetavad võlanõuded saadetud ajal, kui võlga ei olnud. Eeltoodu tõttu jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on esitanud menetluskuludena: riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1231,14 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagile eelnenud maksekäsumenetluses on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudnud põhivõlga 7148,43 eurot ning võla sissenõudmiskulusid 50 eurot. Isegi kui arvestada kokku hagis toodud põhivõla ja haldustasude nõuded (7111,03+22,40= 7133,43 eurot), on hageja hagis ikkagi esitanud nõude 15 euro võrra väiksemana (ka hagis nõudis sissenõudmiskulusid 50 eurot, mis on ka maksimum). Kohus palus hagejal selgitada, mis põhjusel hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitas nõude suuremana. Hageja kohtule seda ei põhjendanud, vastates üksnes, et tal on õigus nõuet muuta. Hageja on samasugust praktikat (st maksekäsumenetluses kas põhinõude või intressimäära suuremana näitamine ilma, et see õiguslikult põhjendatud oleks) kasutanud ka paljudes muudes menetlustes. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning 9
maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Kohus märgib ka seda, et hageja hagid on täis vigu ja vastuolusid (vt dtl 94 ja kohtuotsuse punkt 2.1.) ning vaatamata kohtu antud selgitustele ei too hageja hagis ilma kohtu eraldi tähelepanu juhtimiseta välja nõude eelduseks olevaid asjaolusid (dtl 334). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja õigusabikulusid kostja kanda. Samuti ei mõista kohus kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagilt tasutud riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 26.11.2024 esitatud hagi hind oli 8226,76 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 6285,65 eurot (1483,44 + 4802,21), intressinõude 251,24 eurot (234,16 + 17,08), 25.11.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 15,45 eurot ja viivisenõude põhivõlalt 1483,44 eurot alates 11.11.2025 kuni 1483,44 euro tasumiseni 6,50% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 96,42 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 6648,76 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (8226,76 eurot) 80,82%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 80,82% ulatuses kostja kanda ja 19,18% ulatuses hageja kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud 19,18% ulatuses hageja kanda ja 80,82% ulatuses kostja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80,82% hageja riigilõivust (700 eurot), millele vastab summa 565,74 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2)
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
10
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.