2-22-49/18 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 10.03.2022 määrusega kuulutati välja F.K. pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Oliver Ennoki. 20.09.2022 esitatud taotluses palub haldur lõpetada F.K. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu summas 1 962.00 eurot (s.o toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras), millele lisandub käibemaks 392.40 eurot; mõista pankrotivarast välja halduri tasu katteks 30.65 eurot ning ülejäänud osas jätta tasu võlgniku kanda; määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. F.K. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. F.K. pankrotimenetluses on tunnustatud kaheksa II järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuet, kokku summas 15 178.35 eurot. I ja III järgu nõuded puuduvad. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses puudus. Võlgniku tuludeks on olnud Rahandusministeeriumi poolt pankrotimenetluse nõuete katteks laekunud raha summas 325.85 eurot ning võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamised. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 on pankrotihaldur võlgniku sissetulekust teostanud kinnipidamisi ning pankrotivarasse on menetluse ajal kokku laekunud 325.85 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Viru Maakohtu 10.03.2022 määrusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasu summas 900.00 eurot, millele lisandub käibemaks 180.00 eurot, s.o kokku 1 080.00 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, s.o kokku 784.80 eurot, hüvitisena välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa, s.o 295.50 eurot (sh käibemaks), jättis kohus võlgniku kanda ja antud summa on välja makstud pankrotivara arvelt. Haldur on esitanud taotluse pankrotihalduri lõpliku tasu määramiseks summas 1 962.00 eurot, millele lisandub käibemaks 392.40 eurot, s.o kokku 2 354.40 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid jaotise alusel ei tehta, kuna pankrotivara väljamakseteks puudub. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid.

seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras (praegu kehtiv summas 654.00 eurot), s.o kokku summas 1 962.00 eurot (3 x 654.00). Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 661 kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on esitanud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kohtule dokumendi nimega „Pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsioon“. Nimetatud dokumendis on küll kajastatud planeeritavad toimingud, kuid ei kajastu nendeks kulutatav aeg ja muud pankrotimenetluse kulud. Lisaks märgib kohus, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on kohus kohaldanud nii PankrS §

15 lg 1 kui ka PankrS § 171 lg 11. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks töötasu taotlemisel põhjendatud lähtuda menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike. Kohus märgib ka, et PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse üldjuhul halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Arvestades ka, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud ajutine haldur, kellele määrati tasu võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses ei ole ülemäära palju võlausaldajaid ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 10 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt ajutises menetluses märgitud tunnihinnast (1 tund 90.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on halduri tasuks reserveeritud 30.65 eurot, tuleb nimetatud summas halduri tasu pankrotivarast välja mõista. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud, s.o kokku 1 049.35 eurot (sh käibemaks), tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras rohkem vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 20.09.2022 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus selgitab, et 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Tunnitasuks on seega 66.00 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega (10 tundi) ning TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks 130.80), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 784.80 eurot, lisaks mõistab kohus 30.65 eurot halduri tasu katteks

pankrotivarast välja, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama veel 264.55 eurot (sh käibemaks). Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik kannab karistust Viru Vanglas. Kohtule teadaolevalt on võlgniku kõige hilisema karistusaja lõpp 04.10.2025. Toimiku materjalidest nähtub ka, et pankrotipessa on pankrotimenetluse jooksul laekunud 325.85 eurot, mille arvelt oli võimalik tasuda ajutise halduri tasu ja osaliselt pankrotimenetluse kulud. 19.10.2022 teatas võlgnik kohtule, et ta on paigutatud alates 14.06.2022 avavanglasse ning alates 24.08.2022 töötab AS-is H. E.. Ka kohtu poolt tehtud töötamise registri päringust ning võlgniku esitatud K-Raha Viru Vangla väljavõttest nähtub, et võlgnik saab alates septembrist 2022 AS-ilt H.E. töötasu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kirjaliku nõusoleku võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmiseks on andnud H.P. (isikukood xxxx). Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab H.P. täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Vangistuses viibides kehtib võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva määruse alusel. Võlgniku vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon):

võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab usaldusisikut esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik