Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgnik omab/ on omanud ajavahemikul 04.02.2017 – 10.02.2022 pangaga järgmisi lepingulisi suhteid: arvelduskontot xxxx, mille saldo 10.02.2022 seisuga on 0.14 eurot, kontol on broneeringud kokku summas 15 578.29 eurot; kogumishoiust xxxx, mille saldo 10.02.2022 seisuga on 0.23 eurot. Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikontol nr xxxx 2 243,517 (kaks tuhat kakssada nelikümmend kolm koma 517) 2. samba xxxx indeks osakut puhasväärtusega 2 421.16 eurot. Võlgnik ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Ekinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole ega ei ole olnud. Transpordiameti vastuse kohaselt käesoleval hetkel võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku nimele on olnud registreeritud järgmised sõidukid: xxxx, xxxx, 2002 aasta, sõiduk on 18.06.2020 võõrandatud Eesti Vabariigile ning 26.06.2020 ajutiselt registrist kustutatud; xxxx, xxxx, 2001 aasta, sõiduk on 18.11.2019 registrist kustutatud seoses lammutamisega. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Kokkuvõtvalt moodustab ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgniku vara arvelduskontode saldodest kogusummas 9.10 eurot ja kogumishoiuse saldost summas 0.23 eurot, s.o kokku 9.33 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käesoleval ajal menetluses 9 täitemenetlust. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku kohustused vähemalt summas 15 092.00 eurot, mis osaliselt kasvavad viiviste ja intresside näol. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul sissetulek puudub. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud juba aastal 2017, kui on võetud erinevaid laene krediidiasutustest. Järgnevatel aastatel on võetud jätkuvalt uusi laenukohustusi, et tasuda olemasolevaid. Samal ajal on võlgnikul tekkinud erinevate narkootiliste ja psühhotroopseid ainete sõltuvus, millest tingitult on võlgnikult tekkinud probleemid töökohtade hoidmisel (viimane töötasu on võlgniku nimel deklareeritud 2020 juuni OÜ V (RK xxxx) poolt summas (bruto) 448.13 eurot). Täiendavalt on võlgnik toime pannud erinevaid süütegusid (KarS §§ 121 lg 1 ja 424 lg 2), mille toimepanemise eest kannab liitkaristust xxxx. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 10 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654.00 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 295.20 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.