04. november 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-120105
Tsiviilasi
Pernod Ricard Estonia OÜ hagi R. T.e vastu käenduslepingust tulenevas nõudes
Tsiviilasja hind
8688,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Pernod Ricard Estonia OÜ (registrikood 10230994, aadress Veskiposti tn 2, 10138 Tallinn) Lepinguline esindaja Peeter Malve
Kostja
R. T. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
05.05.2022.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Pernod Ricard Estonia OÜ (registrikood 10230994) taotluse rohkem tasutud riigilõivu 75 (seitsekümmend viis) eurot tagastamiseks.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista R. T.elt (T., isikukood xxxx) Pernod Ricard Estonia OÜ (registrikood 10230994) kasuks 5019,87 (viis tuhat üheksateist koma kaheksakümmend seitse) eurot.
4.Välja mõista R. T.elt (T., isikukood xxxx) Pernod Ricard Estonia OÜ (registrikood 10230994) kasuks viivis nõude 3600 (kolm tuhat kuussada) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.02.2021.a (kolmeteistkümnendast veebruarist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2590,77 (kaks tuhat viissada üheksakümmend koma seitsekümmend seitse) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud R. T.e (T., isikukood xxxx) kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
1 (13)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Pernod Ricard Estonia OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse V OÜ ja R. T.e (kostja) vastu solidaarselt võla väljamõistmiseks. V OÜ suhtes koostas maksekäsuosakond 18.11.2019 maksekäsu. Kostjale ei suudetud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada, mistõttu lõpetas maksekäsuosakond kostja suhtes menetluse ja andis asja lahendamiseks Pärnu Maakohtule, kes 01.02.2020 määrusega andis asja kohtualluvusel menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas 31.12.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hagiavalduse ja selle 28.01.2020 täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 3970,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1779,89 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja täiendava viivise 0,2% päevas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Harju Maakohus võttis hagi 26.02.2020 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 24.03.2020. Hageja esitas 09.04.2020 seisukoha kostja vastusele. Kostja esitas 14.04.2020 seisukoha hageja seisukohale. Hageja esitas 04.05.2020 seisukoha kostja seisukohale. Harju Maakohus 12.05.2020 kohtuotsusega jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas 11.06.2020 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2020 kohtuotsusega apellatsioonkaebus rahuldati ja Harju Maakohtu 12.05.2020 otsus tühistati ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Harju Maakohus 20.01.2021 kohtuistungil andis pooltele selgitused ja määras tähtajad. Kostja esitas 25.01.2021 riigi õigusabi taotluse. Hageja esitas 12.02.2021 täpsustatud hagiavalduse. Harju Maakohus 15.02.2021 määrusega lahendas riigi õigusabi taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi. Hageja esitas 06.05.2021 kohtule kompromissilepingu projekti. Pooled ei sõlminud kompromissi. Harju Maakohus 05.05.2022 kohtuistungil andis pooltele selgitused ja määras tähtajad. Hageja esitas 13.05.2022 kohtule tõendi. Kostja esitas 09.06.2022 kohtukõne kirjalikud seisukohad ja riigi õigusabi tasu taotluse. Hageja esitas 17.06.2022 kohtukõne kirjalikud seisukohad. Harju Maakohus 08.07.2022 määrusega määras kindlaks riigi õigusabi tasu.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja V (endise nimega B OÜ), keda esindas juhatuse liikmena kostja, sõlmisid 29. jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamiseks (leping). Lepingu alusel müüs hageja Vle tööstus- ja toidukaupu, sh alkohoolseid jooke hageja hinnakirja alusel. Kaupade sortiment, kogus ja hind märgiti saatelehtedel. Kauba eest tuli tasuda 21 päeva jooksul arve esitamisest. Lepingu p 24 kohaselt pidi V ostma hagejalt lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul kaupu vähemalt 6000 euro eest (ilma käibemaksuta) ja hageja maksma Vle 3600 eurot (sisaldab käibemaksu) müügitasu, mida hageja ka tegi. Lepingu järgi pidi V müügitasu tagastama, kui ta ei täida ostukohustust. Kostja käendas V lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste täitmist. Kostja vastutuse maksimumäär on 150 000 eurot. Kostja tellis V nimel hagejalt kaupa, mis anti üle saatelehtedega ja mille eest esitas hageja tasumiseks järgmised arved: 13. augusti 2018 arve nr PSI1903582, summas 33,96 eurot, tasumise tähtpäev 3. september 2018; 21. veebruari 2019 arve nr PSI1919772, summas 84,36 eurot, tasumise tähtpäev 14. 2 (13)
märts 2019; 11. märtsi 2019 arve nr PSI1921135, summas 143,14 eurot, tasumise tähtpäev 1. aprill 2019; 21. märtsi 2019 arve nr PSI1922047, summas 109,18 eurot, tasumise tähtpäev 11. aprill 2019. Hageja saatis 17. mail 2019 meeldetuletuse tasumata arvete kohta, andis täiendava tähtaja võla tasumiseks ja teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles kui võlga ei tasuta. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu p 22 järgi määraga 0,2% päevas. Ajavahemikul 30. mai 2019 kuni 18. juuli 2019 saadeti kaheksa võlateatist põhivõla ja viivise saamiseks. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele jäid arved tasumata ja ettemakstud müügitasu tagastamata. Hagejal on õigus nõuda sissenõudekulu 40 eurot. Hageja asus menetluse kestel seisukohale, et ta ei loovutanud nõuet Securitatem Consult OÜ le (Securitatem) ning on jätkuvalt hagis esitatud nõude omanik. Nõudekirjades märgitud nõude loovutamist tuleb mõista kui nõudeõiguse üleandmist selle käsitlemise ja menetlemise eesmärgil inkassoettevõttele, kelle põhitegevus on võlgade sissenõudmine. Hageja esitas 12.02.2021 täpsustatud hagiavalduse, milles tõi välja, et kuivõrd V OÜ oma kohustusi ei täitnud, asusid hageja töötajad V OÜ juhatuse liikmest kostjale meeldetuletusi saatma ning helistama ja nõudsid tasumata arvete maksmist ja müügitasu tagastamist, kuid tulemusteta. Kui hageja jõudis arusaamisele, et tal V OÜ-lt ja kostjalt midagi lepinguliste kohustuste täitmisena saada ei õnnestu, volitas ta inkassoteenustega tegelevat Securitatem Consult OÜ-d (edasivolitamise õigusega) tegutsema võlakohustuse sissenõudmisega V OÜ-lt ja kostjalt. 17.05.2019 edastas hageja lepinguline esindaja Marko Reichardt V OÜ-le ja samas ka kostjale poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud kontaktmeiliaadressile ja kõikidele teistele võimalikele meiliaadressidele: xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx meeldetuletuse tasumata arvete kohta ning tahteavalduse Lepingu ülesütlemise kohta ja müügitasu tagastamise nõude, andes ka täiendava mõistliku tähtaja kuni 27.05.2019 võlakohustuse täitmiseks (lisatud). Kostja kinnitas hageja esindaja nõude kättesaamist omapoolse vastusega, milles väitis, et xxxx meiliaadressi näol on tegemist tema isikliku meiliaadressiga, kuigi selle sama aadressi oli ta märkinud hagejaga lepingu sõlmimisel V OÜ (endise nimega B OÜ) ametlikuks kontaktaadressiks, ja temal polevat V OÜ-ga mingit pistmist. Kuigi kostja võõrandas osaluse osaühingus edasi ja lasi ennast samal päeval juhatusest maha võtta, ei ole tänaseni keegi teavitanud hagejat poolte lepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest, seega ei saa kostja väita, et xxxx aadress ei ole lepingu järgi V OÜ kontaktaadressiks, kuhu tuleb hagejal kõik olulised teated saata ja mille korral loetakse teated lepingu poole poolt kätte saaduks. Võlgniku V OÜ suhtes koostas kohus 18.11.2019 maksekäsu. Hageja on V OÜ suhtes tehtud maksekäsu allutanud sundtäitmisele, kuid sealt ei ole hagejale laekunud midagi (märkus- kohtuistungil hageja lepinguline esindaja väitis ekslikult olemasolevate teadmiste pinnalt, et täitemenetlust alustatud ei ole, kuid sellel hetkel juba tegelikult oli). Kostja poolt käendatavas lepingus ei ole määratletud, mis ajast alates muutuvad V OÜ täitmata kohustused sissenõutavaks käendaja suhtes. Lepingu p 27 kohaselt Käendaja võtab endale käesolevaga kohustuse vastutada Ostja kõigi käesolevast Lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest müüja ees, sh käesoleva lepingu punktis 24 sätestatud müügitasu tagastamise nõude täitmine, ostetud Kauba eest tasumise kohustuse täitmine, Ostja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (sh viiviste, kahju, sissenõudmiskulude tasumine jms) täitmine jne. Arvestades seda, et kostja käenduskokkuleppe puhul ei ole tegemist tarbijakäendusega ning kokkuleppe sisu arvestades on hageja õigustatud käendajast kostja vastu esitama täpselt samu nõudeid nagu põhivõlgnikust ettevõtte suhtes, sh viiviste määra, nõuete summade ja tähtaegade osas jms, ehk siis kostjast käendaja vastutuse määr ei erine kuigivõrd põhivõlgniku vastutusest. Müügitasu tagastamise tähtaeg oli lepingu kohaselt 21 päeva alates vastavasisulise nõude saamisest. Hageja on tõendanud, et esitas müügitasu tagastamise nõude põhivõlgnikule ja kostjale 17.05.2019, mille kättesaamist kostja kinnitas samal päeval hageja esindajale vastamisega. Seega oli V OÜ-l müügitasu tagastamise viimane päev 8 juunil 2019.a. (21 päevane tähtaeg langes pühapäevale, seega pikenes järgmise tööpäevani) ja alates 09.06.2019 muutus vastav kohustus sissenõutavaks. Hageja on asjas tasunud riigilõivu nõutust enam 75 eurot. Avaldaja palub kohtul tagastada enamtasutud riigilõiv samale arveldusarvele, millelt see tasuti. Hageja nõuab kostjalt välja põhivõlga 3970,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 1009,23 eurot, kokku summas 4979,87 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Mõista kostjalt täiendavad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 3600 eurot täieliku tasumiseni.
3 (13)
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tõi vastuväidetena välja järgmist. Hageja loovutas lepingust tuleneva varalise nõude 15. mail 2019 Securitatemile. Järelikult puudub hagejal nõudeõigus. Tagasiloovutamist pole tõendatud. Hageja ei ole lepingut üles öelnud. Meeldetuletuse tasumata arvete ning tahteavalduse lepingu ülesütlemise kohta esitas 17. mail 2019 Securitatem, kellel puudus õiguslik alusel lepingut üles öelda. Securitatem ei ole lepingut üle võtnud. Hageja ei esitanud võlateatiseid, vaid seda tegi Securitatem. Kostjale pole võlateatised kätte toimetatud, teda ei teavitatud sissenõudmisest ja ta ei vastuta sissenõudmisega seotud kulu eest. Hageja on müügitasu nõude aluseks toonud asjaolud, et 29.01.2018 raamlepingu p. 24 kohaselt ostja ei täitnud ostukohustust 6000 euro ulatuses ja esitas selleks tabeli, milles on alkohoolsete jookide nimekiri, kogus ja maksumus. Nimetatud tõendist ei tulene kauba saajat. Seega nimetatud tõendiga ei ole võimalik tuvastada, et V OÜ ei ole kaupa ühe aasta jooksul summas 6000 eurot hagejalt ostnud. Hageja on müügitasu nõude aluseks toonud asjaolu, et raamlepingu kohaselt selle ülesütlemisel oli tal õigus müügitasu tagasi nõuda. Vaidlust ei ole selles, et Securitatem Consult OÜ nimelt saadeti põhivõlgnikule teateid võlgnevuse tasumiseks, kuid 17.05.2019 teates, mille allkirjastas Marko Reichardt ning milles on märgitud lepingu ülesütlemine alates 28.05.2019 ei ole kehtiv, sest hageja poolt 22.12.2014 väljastatud volikiri Securitatem Consult OÜ-le sellist kujundusõiguse tegemist ette ei näinud ning sellest ei nähtu, et see oleks tehtud hageja nimel. Teisisõnu nõuet ei ole esitatud ja sellest tulenevalt ei ole võimalik määrata kohustuse sissenõutavaks muutumise aega ja sellest omakorda käendaja vastu esitatud viivise nõude suurus ei ole õige. Kostja seisukohalt Raamlepingut ei ole selleks õigustatud isik üles öelnud ning ülesütlemine ei ole ka aluseks müügitasu tagastamise nõudes. Kostja on seisukohal, et Raamlepingu p 24 eeldused müügitasu tagastamiseks ei olnud täidetud. Kostja meelest arved summas 33,96 €, 84,36 € , 143,14 € ja 109,18 € tasumata jätmine iseenesest ei viita sellele, et ostukohustuse täitmine tõenäoliselt ei ole võimalik. Põhivõlgniku poolt ei ole lepingu p 24 rikutud määral, mis andis aluse müügitasu tagasi nõuda. Kostja märgib ka, et müügitasu nõude esitamisel lepingu järgset viivist, mis erineb seadusjärgsest viivisest, kokku ei lepitud. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millal leping kehtima hakkas, et 1 aastane tähtaeg hakkaks kulgema ostukohustuse osas. Hageja esindaja on ise enda tegevusega (s.o kehtetu lepingu ülesütlemisega) tekitanud olukorra, kus V OÜ ei saanudki enda ostukohustust täita, sest talle enam kaupa ei tarnitud. Kostja käendajana ei vastuta eeltoodud alusel müügitasu tagastamise nõude osas. Põhivõlgniku vastu esitatud müügitasu nõue ei olnud hageja poolt ei põhjendatud ega ka maksmise tähtaeg kehtiv, seega ei olnud hageja esindajal lisaks volituse puudumisele ka õiguslikku alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lepingu rikkumine ei olnud oluline. Tegemist on hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Lepingu erakorraline ülesütlemine tõi juba nõude esitamisel 17.05.2019 kaasa sisuliselt raamlepinguga võetud kohustuste täitmise võimatuse V OÜ poolt. Kui arvestada seda, et hageja on väitnud, et kaupa telliti 3572 euro eest ja tasumata arveid on 370,64 eurot, siis vähemalt poole ulatuses on müügitasu ka eesmärgipäraselt kasutatud ning selle tagasi nõudmine ei ole täies ulatuses ka kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja vaidleb vastu hageja käsitlusele, millal tekkis põhivõlgnikul kohustus müügitasu tasuda. 12.06.2019 teates palus hageja esindaja tasuda võlg temale s.o Securitatem Consult OÜ-le. Kostjal puudus igasugune alus võlg hageja esindajale tasuda, sellist kohustust ei olnud ei põhivõlgnikul ega ka kostjal. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole korrektselt müügitasu tagastamise nõuet esitanud. Hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulusid kostjalt, sest hageja väljastatud teated nõudsid raha tasumist hageja esindajale, milleks viimasel aga volitus puudus. Hageja viiviste nõue ületab põhivõlga ning on ebamõistlikult suur. Kostja jaoks ei ole selge, millal muutus tema kohustus sissenõutavaks. Kostja palub kohtul viivise nõuet vähendada, arvestades seda, et kostja füüsilisest isikust käendaja majanduslik seisund on väga halb ning arvestades ka seda, et viivis ei peaks ületama põhivõlgnevuse suurust. Lisaks palub kostja arvestada ka sellega, et hageja andmete kohaselt V OÜ ostukohustus oli vähemalt pooles ulatuses täidetud. Kostja meelest võiks viivise nõuet arvestada alates hagi esitamisest seaduslikus määras. Tulenevalt eeltoodust tuleks müügitasu nõue jätta rahuldamata või kui kohus leiab selle nõude põhjendatud oleva, siis vähendada seda mõistliku ulatuseni.
4 (13)
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus menetles hageja hagiavaldust maakohtus ja ringkonnakohtus vastavalt hageja 31.12.2019 hagiavalduses ja hagiavalduse 28.01.2020 täpsustuse kohaselt hagihinnaga 8688,53 eurot. Hageja esitas 12.02.2021 täpsustatud hagiavalduse, milles avaldas, et on asjas tasunud riigilõivu nõutust enam 75 eurot. Hageja palub kohtul tagastada enamtasutud riigilõiv samale arveldusarvele, millelt see tasuti. Hageja 12.02.2021 täpsustatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja vähendanud hagis nõutavaid kõrvalnõudeid (viivist). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 1009,23 eurot ja jooksvaid viivist seadusjärgses määras. Varasemalt hageja nõudis sissenõutavaks muutunud viivist 1779,89 eurot ja jooksvaid viiviseid lepingujärgses määras 0,2% päevas. Hageja kõrvalnõuete (viiviste) vähendamist ei peeta hagi muutmiseks. Tsiviilasja hinna muutmise aluseks ei saa olla pärast hagiavalduse esitamist hagis taotletava väärtuse muutumine. Varem esitatud nõuete hinda ja taotletu väärtust ümber ei vaadata (vt ka Kõve, V., jt, TsMS I kommenteeritud väljaanne, kirjastus juura 2017, § 136 ja 123 kommentaarid). Kohtu hinnangul ei anna hageja hilisem kõrvalnõuete (viiviste) vähendamine alust hagihinna vähendamiseks ja sellest tulenevalt riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse enam tasutud riigilõivu 75 eurot tagastamiseks.
5.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt RKTKo 2-16-12587 p 10; RKTKo 3-2-1-57-11 p 40). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse, milles nõuab 12.02.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja põhivõlga 3970,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 1009,23 eurot, kokku summas 4979,87 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Mõista kostjalt täiendavad viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 3600 eurot täieliku tasumiseni. Pooltel puudub vaidlus, et hageja kui müüja ja V (endise nimega B OÜ) kui ostja, keda esindas juhatuse liikmena kostja, sõlmisid 29. jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamiseks (leping) (dtl 48-54). Lepingu alusel müüs hageja Vle tööstus- ja toidukaupu, sh alkohoolseid jooke hageja hinnakirja alusel. Kaupade sortiment, kogus ja hind märgiti saatelehtedel (p-d 1 ja 2). Ostja kohustus tasuma müüjale ostetud kauba eest (kauba hind + käibemaks) kahekümne ühe (21) päeva jooksul peale müüja poolt ostjale arve esitamist (p 21). Lepingu p 24 kohaselt pidi V ostma hagejalt lepingu kehtivuse esimese ühe (1) aasta jooksul kaupu vähemalt 6000 euro eest (ilma käibemaksuta). Müüja tasus ostjale, müüja poolt tarnitud kauba reklaamimiseks ja läbimüügi edendamiseks läbi erinevate kampaaniate, promotsioonide, ürituste ja soodusmüükide, müügitasu summas kolm tuhat (3000) eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 3600 eurot). Hageja kui müüja tasus ostjale müügitasu. Lepingu p-s 24 on sätestatud tingimused, milliste esinemise korral pidi V müügitasu tagastama. Kostja käendas V lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste täitmist. Kostja vastutuse maksimumäär on 150 000 eurot. Käendaja võttis endale 5 (13)
kohustuse vastutada ostja kõigi lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest müüja ees, sh lepingu punktis 24 sätestatud müügitasu tagastamise nõude täitmine, ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmine, ostja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (sh viiviste, kahju, sissenõudmiskulude tasumine jms) täitmine jne (p 27). Kostja tellis V nimel hagejalt kaupa, mis anti üle saatelehtedega ja mille eest esitas hageja tasumiseks järgmised arved: 13. augusti 2018 arve nr PSI1903582, summas 33,96 eurot, tasumise tähtpäev 3. september 2018; 21. veebruari 2019 arve nr PSI1919772, summas 84,36 eurot, tasumise tähtpäev 14. märts 2019; 11. märtsi 2019 arve nr PSI1921135, summas 143,14 eurot, tasumise tähtpäev 1. aprill 2019; 21. märtsi 2019 arve nr PSI1922047, summas 109,18 eurot, tasumise tähtpäev 11. aprill 2019. Hageja saatis 17. mail 2019 meeldetuletuse tasumata arvete kohta, andis täiendava tähtaja võla tasumiseks ja teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles kui võlga ei tasuta. Viidatud arved jäid tasumata ja ettemakstud müügitasu on tagastamata. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eespool nimetatud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.VÕS § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt hageja põhivõla nõue 3970,64 eurot kostja kui käendaja vastu koosneb tagastamata müügitasust koos käibemaksuga 3600 eurot ja tasumata kauba arvetest summas 370,64 eurot (13. augusti 2018 arve nr PSI1903582, summas 33,96 eurot, tasumise tähtpäev 3. september 2018; 21. veebruari 2019 arve nr PSI1919772, summas 84,36 eurot, tasumise tähtpäev 14. märts 2019; 11. märtsi 2019 arve nr PSI1921135, summas 143,14 eurot, tasumise tähtpäev 1. aprill 2019; 21. märtsi 2019 arve nr PSI1922047, summas 109,18 eurot, tasumise tähtpäev 11. aprill 2019). Hagejal on õigus nõuda kostjalt kui käendajalt tagastamata müügitasu koos käibemaksuga 3600 eurot ja tasumata kauba arvete eest 370,64 eurot seaduse alusel (VÕS §§-id 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2) ning 29. jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamise alusel, mis sisaldab ka käenduslepingut (lepingu punktid 21 ja 24 ning 27). Hagejal on õigus nõuda kostjalt kui käendajalt müügitasu 3600 eurot tagasi, kui on täidetud viidatud lepingu p-s 24 sätestatud tingimused müügitasu tagastamiseks. Kohus alljärgnevalt hindab, kas on täidetud lepingu p-s 24 sätestatud tingimused müügitasu tagastamiseks. Kohus ühtlasi alljärgnevalt hindab, kas kostja vastuväited välistavad hageja nõuet.
7.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
29.jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamise p 24 esimese lõike esimese lause kohaselt ja kolmanda lõike kohaselt: „Ostja kohustub ostma Müüjalt käesoleva Lepingu kehtivuse esimese ühe 6 (13)
(1) aasta jooksul Kaupu vähemalt summas kuus tuhat (6000) eurot (ilma käibemaksuta). [---] Juhul, kui Ostja ei ole Lepingu kehtivuse esimese ühe (1) aasta jooksul täitnud ülalmärgitud ostukohustust ja/või on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, ei Ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (nt on alustatud Ostja pankrotimenetlust, Ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 5.000 eurot, Lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms), on Müüjal õigus nõuda Ostjalt kogu müügitasu tagastamist ning Ostjal on kohustus müügitasu Müüjale tagastada hiljemalt kahekümne ühe (21) päeva jooksul vastava nõude esitamisest Müüja poolt.“. Viidatud lepingu p 24 nähtuvalt on hagejal õigus nõuda müügitasu tagasi, kui esineb üks alljärgnevatest olukordadest või mõlemad olukorrad (olukorrad eraldatud sõnadega ja/või): - juhul, kui ostja ei ole lepingu kehtivuse esimese ühe (1) aasta jooksul täitnud ostukohustust; - on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (näitlik loetelu: on alustatud ostja pankrotimenetlust, ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 5000 eurot, lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms). Vastava nõude esitamisel müüja poolt on kohustus müügitasu müüjale tagastada 21 päeva jooksul vastava nõude esitamisest. Kohtuasja materjalidest nähtub, et hageja nimel saadeti 17.05.2019 teatis V OÜ-le ja kostjale kui käendajale täiendava tähtajaga kohustuse täitmiseks, sealhulgas müügitasu koos käibemaksuga 3600 eurot tasumiseks (teatises sõnastatud kui lepinguline ettemaks koos käibemaksuga) (dtl 55). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tellis V nimel hagejalt kaupa, mis anti üle saatelehtedega ja mille eest esitas hageja tasumiseks järgmised arved: 13. augusti 2018 arve nr PSI1903582, summas 33,96 eurot, tasumise tähtpäev 3. september 2018; 21. veebruari 2019 arve nr PSI1919772, summas 84,36 eurot, tasumise tähtpäev 14. märts 2019; 11. märtsi 2019 arve nr PSI1921135, summas 143,14 eurot, tasumise tähtpäev 1. aprill 2019; 21. märtsi 2019 arve nr PSI1922047, summas 109,18 eurot, tasumise tähtpäev 11. aprill 2019. Viidatud arved jäid tasumata. Kohtu hinnangul on 29. jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamise kohta p 24 tingimused täidetud müügitasu 3600 eurot tagasi nõudmiseks. Kuivõrd on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (nii ostja kui käendaja on jätnud kauba eest vastavad arved tasumata).
8.Kohtu hinnangul ei välista hageja müügitasu tagastamise 3600 eurot nõuet kostja vastuväited seonduvalt viidatud 29. jaanuari 2018 lepingu ülesütlemisega hageja poolt ja seonduvalt ostukohustuse 6000 eurot (viidatud 29. jaanuari 2018 lepingu p 24 esimene lõik) võimaliku osalise täitmisega ostja poolt. Müügitasu 3600 eurot tagastamise eelduseks ei ole viidatud 29. jaanuari 2018 lepingu ülesütlemine. Müügitasu 3600 eurot tagastamist ei välista ka võimalik ostukohustuse osaline täitmine osja poolt. Antud juhul on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (nii ostja kui käendaja on jätnud kauba eest vastavad arved tasumata). Sellega rikkusid nii ostja kui käendaja oluliselt viidatud 29. jaanuari 2018 lepingut, mis annab lepingu p 24 kohaselt hagejale õiguse nõuda müügitasu 3600 eurot tagasi.
9.Kohtu hinnangul ei välista hageja müügitasu tagastamise 3600 eurot nõuet kostja vastuväited seonduvalt maksmise tähtaja pikkusega. 17.05.2019 teatisest nähtuvalt võlgnevuse tasumise täiendavaks tähtajaks anti hiljemalt 27.05.2019 kuupäev, st võlgnevuse tasumiseks anti 10 päeva. Viidatud 29. jaanuari 2018 lepingu p 24 kohaselt on kohustus müügitasu müüjale tagastada 21 päeva jooksul vastava nõude esitamisest. Kohus leiab, et viidatud 29. jaanuari 2018 lepingu p-ga 24 ettenähtust 11 päeva lühema müügitasu tagastamise maksmise tähtaja andmine 17.05.2019 teatises ei võta hagejalt ära lepingujärgset p 24 nõudeõigust müügitasu tagastamiseks, vaid müügitasu tagastamise tähtaeg pikenes 11 päeva võrra vastavalt lepinguga ettenähtule. Pooled ei vaidle selle üle, et ettemakstud müügitasu on tänaseni tagastamata. 7 (13)
10.VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt hageja loovutas lepingust tuleneva varalise nõude 15. mail 2019 Securitatemile. Hageja vaidles kostjale vastu. Ringkonnakohus 03.07.2020 otsuse punktides 7 kuni 7.4 käesolevas asjas ei nõustud varasema maakohtu otsusega käesolevas asjas, et asjas esitatud tõendite järgi saab tuvastada nõude loovutamise Securitatemile. Ringkonnakohus selgitas, et VÕS § 170 käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule. Sel juhul loetakse, et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Teise võimalusena saab võlausaldaja anda nõude loovutamise kohta välja dokumendi, mille uus võlausaldaja esitab võlgnikule. Võlgniku huvide kaitseks on ilmne, et nõude loovutamisest ei saa teatada pelgalt uue võlausaldaja avaldusega, millele ei ole lisatud VÕS § 170 teises lauses nimetatud loovutusdokumenti. Kostja pidi nõude loovutamise vastuväite edukuseks tooma esile ja tõendama vähemalt ühe VÕS §-is 170 kirjeldatud võimalusele vastavad asjaolud: hageja teate loovutamise kohta või Securitatemi teate koos loovutusdokumendiga. Ringkonnakohus leidis, et neist kumbagi kostja esile ei toonud ega tõendanud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tuvastas nõude loovutamise ekslikult ainult Securitatemi nõudekirjade ja neis sisalduva viite põhjal võimalikule loovutamislepingule. Ilma loovutamisdokumenti esitamata saanuks loovutamisest teatada esialge võlausaldaja ehk hageja, aga sellisele teatele kostja ei tugine ja maakohus seda ei tuvastanud. Nõude loovutamist ei saa lugeda tõendatuks ka seeläbi, et hageja esitas kohtumenetluses nõudekirjad. Hageja menetluslikust käitumisest ja sisulistest väidetest on selgelt aru saada, et ta ei ole nõude loovutamise väitega nõustunud. Seega puuduvad tõendid loovutamise kohta. Kohus selgitas 20.01.2021 selgitas, et kui kostja tugineb sellele, et hageja on oma nõude ära loovutanud, siis on kostja koormis tõendada nõude loovutamist. Kostja ei ole esitanud kohtule täiendavaid tõendeid ja põhistusi nõude loovutamise kohta vastavalt kohtu selgitustele. Kohus leiab jätkuvalt, et asjas esitatud tõendite järgi ei saa lugeda tuvastatuks hageja nõude loovutamist Securitatemile. Kostja vastuväited nõude loovutamise kohta ei välista hageja nõuet kostja vastu.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 120 lg 2 kohaselt volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. TsÜS § 127 lg 3 kohaselt kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt meeldetuletuse tasumata arvete ning tahteavalduse lepingu ülesütlemise kohta esitas 17. mail 2019 Securitatem, kellel puudus õiguslik alus lepingut üles öelda. Samuti esitas kostja vastuväited, mille kohaselt vaidlust ei ole selles, et Securitatem Consult OÜ nimelt saadeti põhivõlgnikule teateid võlgnevuse tasumiseks, kuid 17.05.2019 teates, mille allkirjastas Marko Reichardt ning milles on märgitud lepingu ülesütlemine alates 28.05.2019 ei ole kehtiv, sest hageja poolt 22.12.2014 väljastatud volikiri Securitatem Consult OÜ-le sellist kujundusõiguse tegemist ette ei näinud ning sellest ei nähtu, et see oleks tehtud hageja nimel. Teisisõnu nõuet ei ole esitatud ja sellest tulenevalt ei ole võimalik määrata kohustuse sissenõutavaks muutumise aega ja sellest omakorda käendaja vastu esitatud viivise nõude suurus ei ole õige. Kostja seisukohalt raamlepingut ei ole selleks õigustatud isik üles öelnud. Hageja vaidleb kostjale vastu. 8 (13)
Hageja esitas kohtule 31.12.2019 menetlusdokumendiga 22.12.2014 hageja tähtajatu volikirja Securitatem Consult OÜ-le. Volikiri sisaldab edasivolitamise õigust (dtl 59). Volikirjast nähtuvalt hageja volitab Securitatem Consult OÜ-d ja tema esindajad Marko Reichardti ja V. H.t enda nimel, huvides ja juhiste kohaselt teostama kohtuväliseid ja kohtulikku juriidilisi toiminguid ja asjaajamist ning osutama tasulist majandus- ja õigusalast teenust, mille tulemusel volitaja võlgnikud (edaspidi nimetatud võlgnikud) likvideerivad oma võlgnevusi volitaja ees. Kohtu hinnangul nähtub hageja 22.12.2014 volikirjast hageja volitus Securitatem Consult OÜ-le ja tema esindajatele (sealhulgas Marko Reichardtile) hageja nimel juriidiliste toimingute ja asjaajamise tegemiseks. Samuti toimingute tegemiseks hageja võlgnike võlgnevuse likvideerimiseks hageja ees. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine ja võla teadete saatmine juriidilised toimingud ja asjaajamine, milleks on Securitatem Consult OÜ-l ja tema esindajatel (sealhulgas Marko Reichardtil) volitus tulenevalt 22.12.2014 volikirjast. Samuti nähtub hageja esitatud 31.12.2019 menetlusdokumendile lisatud 17.05.2019 teatest (dtl 55), et täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu erakorraline ülesütlemine on tehtud hageja nimel. Kuivõrd 17.05.2019 teates on selgelt välja toodud, et täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu erakorraline ülesütlemine on tehtud hagejaga sõlmitud raam- ja käenduslepingust tulenevate lepinguliste kohustuste täitmiseks. 17.05.2019 teatele on lisatud hageja 22.12.2014 volikiri hageja volitusega Securitatem Consult OÜle ja tema esindajatele (sealhulgas Marko Reichardtile) hageja nimel juriidiliste toimingute ja asjaajamise tegemiseks. Seega on hageja nimel Securitatem Consult OÜ nõude esitanud 17.05.2019 teates. Kostja vastuväited ei välista hageja nõuet kostja vastu.
12.TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt kostjale pole võlateatised kätte toimetatud. Hageja vaidleb kostjale vastu. Hageja on kohtule 12.02.2021 menetlusdokumendis põhistanud muuhulgas, et 17.05.2019 edastas hageja lepinguline esindaja Marko Reichardt V OÜ-le ja samas ka kostjale poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud kontaktmeiliaadressile ja kõikidele teistele võimalikele meiliaadressidele: xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx meeldetuletuse tasumata arvete kohta ning tahteavalduse lepingu ülesütlemise kohta ja müügitasu tagastamise nõude, andes ka täiendava mõistliku tähtaja kuni 27.05.2019 võlakohustuse täitmiseks. Kostja kinnitas hageja esindaja nõude kättesaamist omapoolse vastusega, milles väitis, et xxxx meiliaadressi näol on tegemist tema isikliku meiliaadressiga, kuigi selle sama aadressi oli ta märkinud hagejaga lepingu sõlmimisel V OÜ (end nimega B OÜ) ametlikuks kontaktaadressiks, ja temal polevat V OÜ-ga mingit pistmist. Vahemikus 30.05.2019 kuni 18.07.2019 edastas hageja esindaja sh kostjale kokku 8 võlateatist põhivõla ja viiviste saamiseks. Hageja esitas 31.12.2019 menetlusdokumendiga kohtule 29.01.2018 kuupäeva kandva raamlepingu müügitehingute sooritamiseks, milles on märgitud e-mail arvete saatmiseks xxxx (dtl 48-54). Kostja on kohtule avaldanud 24.03.2020 menetlusdokumendis enda elektronposti aadressiks xxxx (dtl 128), milliselt elektronposti aadressilt on kostja kohtule ka elektronkirju saatnud (vt kostja 30.06.2021 elektronkiri kohtule). Hageja esitas 12.02.2021 menetlusdokumendiga väljavõtte 17.05.2019 elektronkirjast, millest nähtuvalt on muuhulgas elektronposti aadressile xxxx saadetud 17.05.2019 teade täiendava tähtajaga kohustuse täitmiseks ja lepingu erakorraline ülesütlemine, hageja 22.12.2014 volikiri, tasumata arved, saatelehed, 29.01.2018 kuupäeva kandev raamlepingu müügitehingute sooritamiseks (dtl 369-388). Hageja esitas 12.02.2021 menetlusdokumendiga 9 (13)
väljavõtte kostja 17.05.2019 vastuselektronkirjast viidatud 17.05.2019 elektronkirjale, milles kostja muuhulgas palus, et ärge tema isiklikku meiliaadressi rohkem risustage (dtl 389). Hageja on kohtule esitanud 31.12.2019 menetlusdokumendiga koopiad võlateatistest (dtl 33-38, dtl 60-69). Hageja on kohtule 12.02.2021 menetlusdokumendis põhistanud muuhulgas, et vahemikus 30.05.2019 kuni 18.07.2019 edastas hageja esindaja sh kostjale kokku 8 võlateatist põhivõla ja viiviste saamiseks. Kohtu hinnangul on hageja kostjale dokumendid kätte toimetanud (sealhulgas võlateatised, tasumata arved, 17.05.2019 teate täiendava tähtajaga kohustuse täitmiseks ja lepingu erakorraline ülesütlemine, 22.12.2014 volikiri, saatelehed, 29.01.2018 kuupäeva kandev raamlepingu müügitehingute sooritamiseks). Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja vastuväited ei välista hageja nõuet kostja vastu.
13.Kohus eelnevalt leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui käendajalt tagastamata müügitasu koos käibemaksuga 3600 eurot ja tasumata kauba arvete eest 370,64 eurot seaduse alusel (VÕS §§-id 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2) ning 29. jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamise alusel, mis sisaldab ka käenduslepingut (lepingu punktid 21 ja 24 ning 27). Hagejal on õigus nõuda kostjalt kui käendajalt müügitasu 3600 eurot tagasi, kui on täidetud viidatud lepingu p-s 24 sätestatud tingimused müügitasu tagastamiseks. Kohus eelnevalt leidis, et 29. jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamise kohta p 24 tingimused on täidetud müügitasu 3600 eurot tagasi nõudmiseks. Kohus eelnevalt leidis, et kostja vastuväited ei välista hageja nõuet kostja vastu. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu põhinõudes 3970,64 eurot (tagastamata müügitasu koos käibemaksuga 3600 eurot ja tasumata kauba arvete eest 370,64 eurot).
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 1009,23 eurot tasumist. Pooltel puudub vaidlus, et hageja kui müüja ja V (endise nimega B OÜ) kui ostja, keda esindas juhatuse liikmena kostja, sõlmisid 29. jaanuaril 2018 raamlepingu müügitehingute sooritamiseks (leping) (dtl 48-54). Lepingu alusel müüs hageja Vle tööstus- ja toidukaupu, sh alkohoolseid jooke hageja hinnakirja alusel. Kaupade sortiment, kogus ja hind märgiti saatelehtedel (p-d 1 ja 2). Ostja kohustus tasuma müüjale ostetud kauba eest (kauba hind + käibemaks) kahekümne ühe (21) päeva jooksul peale müüja poolt ostjale arve esitamist (p 21). Kostja käendas V lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste täitmist. Kostja vastutuse maksimumäär on 150 000 eurot. Käendaja võttis endale kohustuse vastutada ostja kõigi lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest müüja ees, sh lepingu punktis 24 sätestatud müügitasu tagastamise nõude täitmine, ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmine, ostja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (sh viiviste, kahju, sissenõudmiskulude tasumine jms) täitmine jne (p 27). Kostja tellis V nimel hagejalt kaupa, mis anti üle saatelehtedega ja mille eest esitas hageja tasumiseks järgmised arved: 13. augusti 2018 arve nr PSI1903582, summas 33,96 eurot, tasumise tähtpäev 3. september 2018; 21. veebruari 2019 arve nr PSI1919772, summas 84,36 eurot, tasumise tähtpäev 14. märts 2019; 11. märtsi 2019 arve nr PSI1921135, summas 143,14 eurot, tasumise tähtpäev 1. aprill 2019; 21. märtsi 2019 arve nr PSI1922047, summas 109,18 eurot, tasumise tähtpäev 11. aprill 2019. Viidatud arved jäid tasumata ja ettemakstud müügitasu on tagastamata. Viidatud 29. jaanuaril 2018 lepingu p 22 kohaselt ostja poolt kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel kohustub ostja maksma müüjale viivist null koma kaks (0,2) % ulatuses võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et viivisekokkulepe on tõendatud lepingudokumendiga. Hageja 12.02.2021 täpsustatud hagiavaldusest nähtuval nõuab viidatud 4 tasumata kauba arvelt sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses määras 0,2% päevas kokku 522,15 eurot (13. augusti 2018 arvelt nr PSI1903582 summas 33,96 eurot viivist arvestatud 60,72 eurot alates maksetähtajast 10 (13)
03.09.2018 kuni 12.02.2021, 21. veebruari 2019 arvelt nr PSI1919772 summas 84,36 eurot viivist arvestatud 118,44 eurot alates maksetähtajast 14.03.2019 kuni 12.02.2021, 11. märtsi 2019 arvelt nr PSI1921135 summas 143,14 eurot viivist arvestatud 195,82 eurot maksetähtajast 01.04.2019 kuni 12.02.2021, 21. märtsi 2019 arvelt nr PSI1922047 summas 109,18 eurot viivist arvestatud 147,17 eurot maksetähtajast 11.04.2019 kuni 12.02.2021). Hageja 12.02.2021 täpsustatud hagiavalduses põhjendab, et müügitasu tagastamise tähtaeg oli lepingu kohaselt 21 päeva alates vastavasisulise nõude saamisest. Hageja on tõendanud, et esitas müügitasu tagastamise nõude põhivõlgnikule ja kostjale 17.05.2019, mille kättesaamist kostja kinnitas samal päeval hageja esindajale vastamisega. Seega oli V OÜ-l müügitasu tagastamise viimane päev 8 juunil 2019 (21 päevane tähtaeg langes pühapäevale, seega pikenes järgmise tööpäevani) ja alates 09.06.2019 muutus vastav kohustus sissenõutavaks. Hageja nõuab tagastamata müügitasult 3600 eurot sissenõutavaks muutunud viivist 487,08 eurot arvestatuna seadusjärgses määras 8% aastas (päevas 0,021918%) alates 09.06.2019 kuni 12.02.2021 Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus ei sisalda arvutusvigu ning põhineb kokkulepitud viivisemääral, tasu maksmisega viivitatud päevade arvul ning võlgnetavate tasude suurusel, mille maksmisega on viivitatud. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivisenõude esitanud põhinõudest väiksemas ulatuses. Kokku nõuab hageja kostjalt kui käendajalt sissenõutavaks muutunud viivist 1009,23 (522,15+487,08=1009,23) eurot. Hageja on esitanud taotluse vähendada viivise nõuet ja müügitasu nõuet. Kohus selgitab, et seaduse järgi on võimalik vähendada viivisenõuet ja leppetrahvi nõuet (VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1). Vähendada ei ole võimalik seaduse kohaselt hageja müügitasu tagastamise kui hageja põhinõuet. Kohus järgnevalt kontrollib, kas hageja viivise nõude vähendamise taotlus on põhjendatud.
15.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Võimalik ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa selle viivisekokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo 3-2-1-66-05 p 24). Viidatud 29. jaanuaril 2018 lepingu p 22 kohaselt ostja poolt kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel kohustub ostja maksma müüjale viivist null koma kaks (0,2) % ulatuses võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Antud juhul lepingujärgne viivisemäär 0,2% päevas ehk 73% aastas. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas ehk tarbijale ette nähtud kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aastas. Hageja nõutud aastane viivisemäär 73% ületab tarbijale ette nähtud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 49% võrra. Käesoleval juhul kostja kui V (endise nimega B OÜ) juhatuse liige ei sõlminud lepingut ja selles sisalduvat käenduslepingut VÕS § 1 lg 5 tähenduses tarbijana. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tegutseb käendaja enda majandus- või kutsetegevuse raames, kui ta sõlmib käenduslepingu ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu (Riigikohtu lahendi 3-2-1-148-11, p 13). Euroopa Kohus on leidnud, et kui füüsiline isik, kes omab äriühinguga professionaalset sidet, näiteks olles äriühingu juht või enamusosanik, tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, tegutseb enda majandus- või kutsetegevuses (Česká spořitelna, C-419/11, p-d 36-40). Kostja äriühingu juhatuse liikmena ja käendajana sõlmis antud juhul lepingu teise äriühinguga majandus- või kutsetegevuses. Majandustegevuses tegutsevate lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik otsustada, kas 11 (13)
sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik valida kauba müüjat ja otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Kostja ei ole põhistanud kohtule viivisemäära ebamõistlikku suurust lähtuvalt asjaolust, et lepingus fikseeritud viivisemäär sõlmiti poolte majandus- või kutsetegevuses. Samuti ei ole kostja esitanud muid mõjuvaid põhjendusi viivise ebamõistliku suuruse kohta. Antudjuhul hageja poolt kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine lepingujärgses määras 0,2% päevas kokku arvestatuna 522,15 eurot ja ülejäänud osas viivise nõudmine seadusjärgses määras on kooskõlas seadusega. Kohus leiab, et viivisekokkulepe ei ole tühine ning viivise vähendamine ei ole põhjendatud. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 1009,23 eurot (522,15+487,08=1009,23).
16.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. (vt ka Varul., P., jt., VÕS I kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2016, VÕS § 1131 kommentaarid). Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks Vlt (endise nimega B OÜ) ja kostjalt, mis nähtub lepingu täitmise nõuete esitamisest. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 40 eurot maksmist, mis kujutab endast sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lg 1 mõistes. Kohus rahuldab hagi sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud kostjalt hageja kasuks välja.
17.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks mitte muutunud viivist arvestatuna nõudelt 3600 eurot seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Kohus eelnevalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3970,64 eurot. Põhjendatud on nõuda hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist alates 13.02.2021. Kuivõrd hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist kuni 12.02.2021. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt jooksva viivise nõude aluseks olevat nõuet. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise nõude 3600 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.02.2021 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 2590,77 eurot (nõue 3600 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 1009,23 eurot = 2590,77 eurot).
18.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja nõuete puudumist või kostja õigust keelduda hageja nõuete täitmisest. Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt nõudes kostjalt kui käendajalt põhjendatult seadusest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kohus rahuldas hagiavalduse kostja vastu põhinõude 3970,64 eurot (tagastamata müügitasu koos käibemaksuga 3600 eurot ja tasumata kauba arvete eest 370,64 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivise 1009,23 eurot (põhinõue kokku summas 4979,87 eurot) ning sissenõudmiskulu 40 eurot (nõuded kokku 5019,87 eurot) ja jooksva viivise tasumise nõuetes.
19.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
20.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suurus kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 12 (13)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.