Otsuse tegemise 3. november 2022, Tartu kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-131127
Tsiviilasi
OÜ Advokaadibüroo GAVER hagi N. H. ja K. H. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2594 eurot 64 senti
Menetlusosalised Hageja Advokaadibüroo GAVER OÜ (registrikood 14470465), esindaja advokaat Kaisa ja nende Lumiste, e-post [email protected] esindajad Kostja I N. H. (isikukood xxxxxxxxxxx) viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja II K. H. (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Advokaadibüroo GAVER OÜ hagi N. H. vastu võla nõudes täies ulatuses.
2.Rahuldada Advokaadibüroo GAVER OÜ hagi K. H. vastu võla nõudes osaliselt.
3.Mõista N. H. ja K. H. solidaarselt Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks välja 1344 eurot.
4.Mõista N. H. ja K. H. solidaarselt Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks välja kuni 3. novembrini 2022 tekkinud 265 euro 44 sendi suurune viivis (395 päeva).
5.Mõista N. H. ja K. H. solidaarselt Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks välja alates 4. novembrist 2022 viivis 0,05% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni kostjate poolt.
6.Mõista N. H. Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks välja 850 eurot 20 senti.
7.Mõista N. H. Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks välja kuni 3. novembrini 2022 tekkinud 167 euro 91 sendi suurune viivis (395 päeva).
8.Mõista N. H. Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks välja alates 4. novembrist 2022 viivis 0,05% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni kostja I poolt.
2-21-131127
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta Advokaadibüroo GAVER OÜ menetluskulud N. H. ja K. H. kanda selliselt, et N. H. kannab 100% hageja menetluskuludest ja K. H. kannab 61% hageja menetluskuludest solidaarselt N. H. .
10.Määrata Advokaadibüroo GAVER OÜ menetluskulude suuruseks 1873 eurot 31 senti eurot.
11.Mõista N. H. välja Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks menetluskulu 1873 eurot 31 senti ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni hageja kasuks.
12.Mõista K. H. välja solidaarselt N. H. Advokaadibüroo GAVER OÜ kasuks menetluskulu 1142 eurot 70 senti ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni hageja kasuks.
13.N. H. ja K. H. tuleb kanda menetluskulude hüvitis Advokaadibüroo GAVER OÜ arveldusarvele nr EE212200221069159315. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.Advokaadibüroo GAVER OÜ (hageja) ja N. H. (kostja I) sõlmisid 26. juulil 2021 kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Advokaadibüroo GAVER OÜ kohustus osutama kostjale I õigusteenust seoses tema kaitsmisega kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx, ning kostja I tasuma selle eest tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama päeval sõlmis hageja kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks ka K. H. (kostja II). Advokaadibüroo GAVER OÜ kohustus kaitsma kostjat I kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx, ning kostja II tasuma selle eest tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega oli hagejal kohustus kaitsta kostjat I eelnimetatud kriminaalasjas. 1.1 Hageja esitas kostjatele 16. augustil 2021 tehtud tööde eest arve 20210239, millest nähtub, et hageja osutas teenust 7 tundi ja 28 minutit ning kostjad pidid tasuma õigusteenuse eest 1344 eurot 2(11)
2-21-131127 (käibemaksuga). Arve tuli tasuda 25. augustiks 2021. Kostjad ei ole siiani arvet tasunud ega esitanud ka pärast arve saamist sellele ühtegi vastuväidet. 1.2 Õigusteenuse osutamise ajal soovisid kostjad ka, et advokaadibüroo esitaks kostja I nimel erinevatele kohtutäituritele täitemenetluste lõpetamise avaldusi jms täitemenetluste lõpetamiseks vajalikke dokumente tulenevalt sellest, et täitmised olid aegunud. Seda kinnitab kostjatele saadetud
16.augusti 2021 e-kiri. Pooled leppisid seega kokku täiendavas õigusteenuses, mida hageja kostjatele osutas 26. juulil 2021 sõlmitud lepingute alusel. Hageja esitas kostjale I täitemenetlustega seoses tehtud toimingute eest arve nr 20210248, saates selle Tallinna Vanglasse. Samal ajal teavitas hageja kostjat I, et eelmine arve on tasumata. Arve kohaselt osutas hageja kostjatele täitemenetluste lõpetamise osas teenust kokku 3 tundi ja 53 minutit ning hageja tasus kostja I eest avalduste esitamisel kohtutäituritele avalduse läbivaatamise tasu 7 korral. Arve kohaselt tuli kostjal I tasuda õigusteenuse eest 850 eurot 20 senti (käibemaksuga). Kostja I ei ole siiani arvet tasunud ega esitanud ka pärast arve saamist sellele ühtegi vastuväidet. Selle arve tasumise eest vastutab solidaarselt ka kostja II ning hageja edastas kostjale II arve 12. novembril 2021 koos palvega tasuda see 19. novembriks 2021. Kostja II ei ole arvet siiani tasunud ega esitanud arvele ühtegi vastuväidet. 1.3 Hageja esitas 5. oktoobril 2021 kostja I vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks, millele kostja I esitas vastuväite 14. oktoobril 2021.
1.4.Hageja selgitab, et tema ja kostjate vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingud on oma olemuselt käsunduslepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. VÕS § 622 alusel täitis käsundit advokaadibüroo töötaja advokaat G. - K. T. . Kriminaalmenetluses nr xxxxxxxxxxx tehtud toimingud nähtuvad arve spetsifikatsioonist. Teenust osutati tegelikult rohkem, kuid selle eest on kaks arvet ära tasutud. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja I maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide, et advokaadibüroo on esindanud teda vaid ühel kohtuistungil. Täitemenetluste lõpetamise osas on tehtud toimingud samuti nähtavad arve spetsifikatsioonist. Lisaks sellele on arvele märgitud 126 eurot aegumise läbivaatamise tasu maksmise eest. Käsundi täitemenetlustega tegelemiseks andis kostja I hageja töötajale advokaat G. - K. T. 26. juulil 2021, kui hageja töötaja käis kostjat I Tallinna Vanglas külastamas. Kostja I andis advokaadile üle ka täitemenetlustega seotud dokumendid, mis tal vanglas olid. Kuivõrd neist ei selgunud täpselt, millised täitemenetlused on kostja I suhtes algatatud ning millised on nendes täitemenetlustes sissenõutavad summad, oli tarvis lisaks lõpetamiste taotlustele koostada ka muid dokumente, sh nt päringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale (toimingud tulenevad arve spetsifikatsioonist). Hageja suhtles käsundi täitmisel ka kostjaga II, küsides kostjalt II mh täiendavalt kinnitust selle kohta, kas hageja võib hakata asjaga tegelema. 1.5 Hageja on täitnud kõik kostjatega sõlmitud lepingutega võetud kohustused, s.o kaitsnud kostjat I kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx ning esitanud kostja I nimel avaldusi aegunud täitemenetluste lõpetamiseks õigusteenuse osutamiseks vajaliku hoolsusega. Advokaat G. - K. T. täitis käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele kostjate jaoks parima kasuga – kõik dokumendid esitati õigel ajal ja need olid koostatud advokaadi professionaalsetest teadmistest ja seadustest tulenevalt. Kostjad ei ole esitanud hagejale vastuväiteid arvetele märgitud toimingute sisu ega kestvuse osas. Kostjatega sõlmitud lepingute p 4.5 alusel peab klient esitama vastuväited arvel märgitule kolme tööpäeva jooksul alates arve saamisest ning kui klient ei ole selle tähtaja jooksul advokaadibüroole arvega mittenõustumisest teatanud, loetakse arve aktsepteerituks. Kostjad lepingus kokku lepitud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud, kõigest pärast kohtusse pöördumist asus kostja I väitma, et ei ole arvetele märgitud õigusteenust sellises ulatuses saanud. 1.6 Õigusteenuse eest tasumist on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt. VÕS § 65 lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kostjate solidaarvastutuse tekkimise eelduseks on ühiselt võetud vastutus kohustuse täitmise eest sellega, et kostjad on mõlemad sõlminud hagejaga samasisulise lepingu. Sellega jäeti hagejale mulje, 3(11)
2-21-131127 et mõlemad kostjad vastutavad kohustuse täitmise eest täiel määral. Käsundi täitmisel suhtlesid hagejaga mõlemad kostjad, sh jagasid mõlemad hagejale juhiseid. Lisaks sellele lepiti kokku (ja see asjaolu on märgitud ka sõlmitud lepingutesse), et mõlema kostjaga on võimalik kirjalikult ühendust võtta e-postiaadressil xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx. Ka sellest on hageja hinnangul võimalik välja lugeda, et kostjate jaoks ei olnud oluline, kumb nendest esitab hagejale õigusteenuse osutamiseks vajalikku infot või suhtleb muul moel hageja esindajaga ning seda just seetõttu, et kostjad vastutavad lepinguliste kohustuste eest solidaarselt. Kõik hageja tehtavad toimingud ning esitatavad dokumendid kooskõlastati mõlema kostjaga. Asjassepuutuv on ka see, et arvete tasumise korraldas kostja II – nt on hageja esitatud arveid tasunud mh S. B. , kes on hagejale teadaolevalt kostja II ema ning kelle kohta on seega eluliselt usutav, et ta aitab kohustuste täitmisel justnimelt oma tütart. Hageja hinnangul viitab kõik eelnev sellele, et hageja ja kostjad olid kokku leppinud ning osapooltele oli üheselt arusaadav, et kostjad vastutavad hageja ees kohustuste täitmisega, sh arvete tasumisega, solidaarselt. 1.7 Advokaat G. - K. T. on käsunduslepingu nõuetekohaselt täitnud, kostjad on aga jätnud täitmata enda käsunduslepingutest tuleneva kohustuse, st kohustuse saadud teenuse eest tasuda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlgnevus 2194 eurot 20 senti. Hageja palub kohtul kohustada kostjaid tasuma ka viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni (alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kohtule kuni hagi rahuldamiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt iga viivituses oldud kalendripäeva kohta) ja kohtuotsuse tegemisest alates lepingujärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Kostjate vastus hagiavaldusele
2.Kostja I sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 23. detsember 2021 ja kohtule pidi ta vastama 24. jaanuaril 2022. Kostja I kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud.
3.Kostja II vastas kohtule 4. oktoobril 2022. Kostja II väitel, et hagejale kõikide arvete eest tasutud. Kostja II esitas enda vastuväidete kinnitamiseks maksekorraldused tasutud arvete tõendamiseks. Hageja seisukoht kostja vastusele
4.Hageja esitas seisukoha 7. oktoobril 2022. Hageja selgitab, et esitatud maksekorraldused ei ole asjakohased, kuivõrd ei puuduta nende arvete tasumist, mille osas on esitatud hagi. Esmalt on esitatud maksekorraldus 27. juulil 2021 tehtud maksest. Makse tehti Soome pangast, mistõttu see jõudis hagejani 28. juulil 2022. Makse tegijaks oli H. - M. M. , kes on hagejale teadaolevalt kostja I või kostja II (või mõlema kostja) laps. Makse tehti 23. juulil 2021 väljastatud ettemaksuarve nr 20210200 tasumiseks. Järgmisest maksekorraldusest nähtub, et S. B. on teinud 9. augustil 2021 hagejale 1305 euro suuruse ülekande. See on arve nr 20210236 tasumiseks tehtud makse. Viidatud arve väljastati 6. augustil 2021 ning selle tähtaeg oli 13. augustil 2021. Viimasest maksekorraldusest nähtub, et S. B. on teinud 30. juulil 2021 hagejale 1424 euro suuruse ülekande. See on arve nr 20210201 tasumiseks tehtud makse. Viidatud arve väljastati 28. juulil 2021 ning selle tähtaeg oli 1. augustil 2021. 4.1 Arved, mille tasumist hageja nõuab, on väljastatud pärast kostja II esitatud maksete tegemist: arve nr 20210239 on väljastatud 16. augustil 2021 ning arve nr 20210248 on väljastatud 30. augustil 2021. Seega ei olegi võimalik, et kostja II viidatud maksed on tehtud hagi aluseks olevate arvete tasumiseks. Kostja esitatud maksekorraldused ei puuduta arveid, mille tasumist hageja käesolevas menetluses nõuab. Kostja viimased seisukohad 4(11)
2-21-131127
5.Kostja II märgib 19. oktoobril 2022 esitatud menetlusdokumendis, et ta ei ole nõus täitma hageja nõuet. Kostja II selgitab, et tema endine mees N. H. palus, et kostja II palkaks Advokaadibüroo Gaveri teda kohtus kaitsma kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Kostja II tegi hagejale ettemaksu, misjärel saatis hageja kostja I juurde teise advokaadi Tallinnast – G. V. . Advokaadiga kokkusaamisel, mis kestis natuke üle tunni, allkirjastas kostja I vajaminevad dokumendid. G. V. esitas taotluse kostja I vahi alt vabastamiseks. Pärast seda saatis hageja arve ning kostja II tasus 30. juulil 2021 veel 1000 eurot. Siis osales G. V. kohtuistungil ja hageja esitas uue arve ning kostja II tegi 30. juulil 2021 ülekande 1424 euro tasumiseks ja 9. augustil 2021 kandis kostja II veel 1305 eurot. Kostja II mõistis, et hageja nõuab ebanormaalselt suuri summasid, kuni tunnitasu on 150 eurot. Ise hageja kohal ei käinud vaid saatis Tallinnast G. V. , kelle tehtud töö on maksimaalselt 20 tundi, seega maksimaalselt 3000 eurot. Kostja II leiab, et korra käia kostjaga I tunni vältel lepingut sõlmimas, korra kohtuistungil ja kirjutada mõned taotlused, on kokku 4923 eurot. Hageja soovib saada lisaks 2194 eurot 20 senti. Kokku 7117 eurot 40 senti, seega väidab hageja, et ta on teinud kostja I kaitsmiseks kriminaalasjas tööd 47 tundi 44 minutit. Hageja viimased seisukohad
6.Hageja toob esile, et kostja II on 18. oktoobri 2022. a menetlusdokumendis kinnitanud, et ta on advokaadibürooga sõlminud lepingu kostjale I õigusteenuse osutamiseks. Seega ei saa vaidlust olla selles, et ka kostjal II lasub advokaadibürooga sõlmitud lepingust tulenev kohustus tasuda advokaadibüroo teenuse eest tasu. Hageja selgitab, et on täitnud lepingutest tuleneva kohustuse, st täitnud käsundi vastavalt kostjate juhistele. Seejuures pole kostjad korrektselt täitnud tasu maksmise kohustust. Hageja esitatud arved, mille osas ei ole hageja nõuet esitanud, on kostjad tasunud ilma vastuväideteta. Seega jäävad hagejale arusaamatuks kostja II vihjed sellele, justkui hageja oleks küsinud kostjatelt raha alusetult. Hageja on esitanud kostjatele alati arved n-ö tagantjärele (va esimene ettemaksuarve), kust nähtuvad juba tehtud tööd ja toimingud, mille sisu ja põhjendatust on kostjatel olnud võimalik igati kontrollida. 6.1 Kostja II on asunud seisukohale, et advokaadibüroo ei ole teenust osutanud nii suures ulatuses, kui on arvetele märgitud. Hageja selgitab, et advokaadibüroo arvete teisel leheküljel on toodud välja arve spetsifikatsioon, mis sisaldab kõiki toiminguid ja neile kulunud aega, mille eest advokaadibüroo on arve esitanud. Seejuures ei ole kostja II esitanud ühtegi vastuväidet tehtud toimingutele. Hageja selgitab, et kõik, nii tasutud kui ka tasumata arvetel esitatud toimingud on tehtud kostjate käsundi alusel ning kostjad ei ole esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet arvete aluseks olevatele toimingutele, mille osas on käesolevas asjas nõue esitatud. Vastuväiteid ei ole esitatud kohtuväliselt ega käesoleva kohtumenetluse raames. Seega on kostja II väide, et advokaadibüroo ei ole teenust osutanud nii suures mahus kui on esitatud arvetel, sisustamata ja asjakohatu. Hageja leiab, et arvetele lisatud toimingute spetsifikatsiooniga on tõendatud osutatud teenuse sisu, selle maht ja maksumus. Kõik koostatud (menetlus)dokumendid on edastatud ka kostjatele teadmiseks õigusteenuse osutamise ajal. 6.2 Hageja on seisukohal, et kostja II soovimatus täita hageja nõuet ei tähenda, et kostjal II (ja kostjal I) oleks arvetele ja nende aluseks olevate toimingutele vastuväiteid, seejuures asjakohaseid vastuväiteid. Kostja II ainuke vastuväide kogu käesoleva kohtumenetluse vältel on olnud, et hageja käesolevas menetluses esitatud nõude aluseks olevad arved on juba tasutud, kuid sellise väite on hageja 7. oktoobri 2022 seisukohas üheselt ümber lükanud. 6.3 Kokkuvõttes leiab hageja, et kostjad ei ole esitanud menetluses veenvaid argumente, miks tuleks jätta hagi rahuldamata. Kostja II üldised ning mõneti arusaamatud seisukohad ei ole hageja hinnangul asjakohased. Kostjad ei ole toonud välja, millised täpsemad tasumata arvetele märgitud toimingud on nende hinnangul hageja poolt tegelikkuses tegemata või ei ole tehtud sellises ulatuses, nagu on arvele 5(11)
2-21-131127 märgitud. Kõik advokaadibüroo toimingud, mille alusel on kostjatele arve esitatud, on tehtud kostjate antud käsundi alusel kostjate juhiste järgi. Eeltoodust tulenevalt palub hageja esitatud hagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et OÜ Advokaadibüroo GAVER nõue N. H. vastu on põhjendatud täies ulatuses ja tuleb seetõttu rahuldada. OÜ Advokaadibüroo GAVER nõue K. H. vastu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Kohus võtab esmalt seisukoha 26. juulil 2021 sõlmitud kliendilepingus märgitud kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx seotud käsundi täitmise ja selle eest esitatud arve eest tasumise osas (I), seejärel kostja I käsundi täitmise osas, mis on seotud kostja I täitemenetlustega ning selle eest esitatud arve eest tasumise osas (II) ning lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (III). I
10.Kohus märgib esmalt, et poolte vahel pole vaidlust nendevahelise kliendilepingu sõlmimises
26.juulil 2021. Hageja on sõlminud kirjaliku kliendilepingu kostjaga I (dtl 36-39) ja kirjaliku kliendilepingu kostjaga II (dtl 40-43). Kliendilepingust nähtub, et kostja II on kostja I abikaasa (dtl 40). Kohtu hinnangul on pooled sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 tähenduses. VÕS § 619 tulenevalt on käsundisaaja põhikohustus osutama vastavalt lepingule teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi) ning käsundiandja on kohustatud maksta käsundiandjale selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 näeb ette, et õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kliendilepingu kohaselt osutas hageja kostjale I õigusabiteenusena kaitsmist kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx ja advokaadiks määrati G. - K. T. . Kostjaga II sõlmitud õigusabilepingust nähtub, et õigusabiteenusena osutatakse õigusabi tema abikaasale N. H. kaitsmist samas kriminaalasjas. Tunnitasu määrana lepiti kokku 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 40). Eelnev kehtib kohtu hinnangul ka olukorras, kus õigusteenuse osutamise lepingu sõlmib kliendiga õigusbüroo pidaja. Seega oli poolte vahel sõlmitud käsunduslepingud, millega hageja kohustus osutama kostjale I õigusabi kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx.
11.Kohus märgib, et AdvS § 55 lg-st 1 ja § 60 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tuleb kliendilepingus kokku leppida advokaaditasu suurus ning advokaadil on kohustus teha kliendile esimene hinnapakkumine ning selgitada tasu kujundamise aluseid. Tunnitasu suurus nähtub kliendilepingust. Hageja nõuab esitatud hagis kostjatelt tasumata arve eest tasumist. Hageja esitas kostjatele 16. augustil 2021 tehtud tööde eest arve 20210239, millest nähtub, et hageja osutas teenust 7 tundi ja 28 minutit ning kostjad pidid tasuma õigusteenuse eest 1344 eurot (käibemaksuga). Arve tuli tasuda 25. augustiks 2021 (dtl 44). Hageja toob esile, et kostjad ei ole siiani arvet tasunud ega esitanud ka pärast arve saamist 6(11)
2-21-131127 sellele ühtegi vastuväidet. Kostjatega sõlmitud lepingute p 4.5 alusel peab klient esitama vastuväited arvel märgitule kolme tööpäeva jooksul alates arve saamisest ning kui klient ei ole selle tähtaja jooksul advokaadibüroole arvega mittenõustumisest teatanud, loetakse arve aktsepteerituks (dtl 38). Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nad oleks lepingus kokku lepitud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud.
12.Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (VÕS § 621 lg 1). Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks (VÕS § 621 lg 2).
13.Hageja on seisukohal, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Arve 20210239 tasumise osas nõustub kohus hagejaga, et selles osas on kostjad vastutavad solidaarselt. VÕS § 65 lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjate solidaarvastutuse tekkimise eelduseks on ühiselt võetud vastutus kohustuse täitmise eest sellega, et kostjad on mõlemad sõlminud hagejaga samasisulise lepingu ning sellest sai hageja aru, et mõlemad kostjad vastutavad kohustuse täitmise eest täiel määral. Vaidlust ei ole selles, et käsundi täitmisel suhtlesid hagejaga mõlemad kostjad ning kostja II on ise kohtule kinnitanud, et kostja I soovis, et ta kaitsja kostjale I palkaks. Riigikohus on
30.novembri 2004. a lahendi 3-2-1-111-04 p-s 24 leidnud, et kui otsene kokkulepe puudub, kehtib VÕS § 65 lg 4 alusel lepinguliste kohustuste puhul eeldus, et kui lepingu ühel poolel osaleb mitu isikut, kes peavad ühiselt lepingulise kohustuse täitma, vastutavad nad täitmise eest solidaarselt.
14.VÕS § 67 lg 2 alusel võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Kostja II on vastuses hagiavaldusele selgitanud, et tema ei nõustu hagejale tasuma hagiavalduses nõutavat summat, kuivõrd selles ulatuses ei ole kostja I õigusabi saanud ja ta on tasunud hagejale juba piisavalt. Kostja II on esitanud oma vastuses järgmised tõendid: 27. juulil 2021 on hagejale tasutud 1000 eurot (dtl 91); 9. augustil 2021 on hagejale tasutud 1305 eurot (dtl 92) ja 30 juuli 2021 on hagejale tasutud 1424 eurot (dtl 94). Hageja esitatud arvest ja spetsifikatsioonist nähtub, et hageja nõuab tasu 2021. aasta augustis tehtud toimingute eest, so pärast eelnimetatud arvete tasumist. Selliselt on kostjad varasemad arved tasunud, kuid vaidluse all on see, kas kostjad on arve nr 20210239 tasunud.
15.Arvele lisatud spetsifikatsioon kirjutab kostjatele lahti, mida advokaadist esindaja tegi ja kui palju aega sellele kulus (dtl 45). Kohus analüüsib arve 20210239 juurde lisatud spetsifikatsiooni ning kostja II vastuväidet. Spetsifikatsiooniust nähtub, et esindaja on kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx teinud järgmisi toiminguid: 1) 6. augustil 2021 – taotlus menetlustoimingute (vastastamine, tunnistajate ülekuulamine, ekspertiisid, vaatlus) tegemiseks – 2 tundi 30 min; 2) 6. augustil 2021 – lisapiirangute määrusele kaebuse koostamine – 1 tund 30 min; 3) 8. august 2021 – lisapiirangute määrusele kaebuse koostamine – 1 tund; 4) 9. august 2021 – konsultatsioon kliendiga telefoni teel – 52 min; 5) 9. august 2021 – lisapiirangute määrusele kaebuse koostamine ja redigeerimine – 30 min; 6) 12. august 2021 – konsultatsioon kliendiga telefoni teel – 10 min; 7(11)
2-21-131127 7) 13. augustil 2021 – suhtlused kliendi ema, elukaaslase ja uue kaitsjaga kaitsekohustuse ülevõtmise osas – 20 min; 8) 16. augustil 2021 – konsultatsioon kliendiga telefoni teel – 21 min; 9) 16. augustil 2021 – ülevaatlik e-kiri uuele advokaadile menetlusdokumentide edastamiseks ja ülevaateks menetlusest – 15 min.
16.Vaatamata sellele, et kostja II ei ole osundanud, millised toimingud konkreetselt tema hinnangul on ebavajalikud olnud, hindab kohus hageja esitatud tõendeid. Siinkohal leiab kohus, et ükski eelnimetatud toimingutest ei ole liialdatud ja on vajalik isiku kaitsmiseks kriminaalmenetluses. Oluline ei ole siinjuures ka see, et kostja I on pärast hageja osundatud õigusabiteenust siiski süüdi mõistetud. Praktikas on tavapärane, et advokaadi- või õigusbüroo puhul on suhtlemine kliendiga või kliendi nõustamine tasustatud. Samuti on tasustatud kirjalike dokumentide (taotluste, kaebuste jms) tegemine. Käsundist tulenevalt oli vajalik ka uuele advokaadile ülevaate tegemine.
17.Kohus nõustub hagejaga selles, et ta on täitnud oma kohustused ja kaitsnud kostjat I kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Advokaat G. - K. T. täitis käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele kostjate jaoks parima kasuga – kõik dokumendid esitati õigel ajal ja need olid koostatud advokaadi professionaalsetest teadmistest ja seadustest tulenevalt. Kostjad ei ole vastupidist väitnud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostjad on põhjendamatult keeldunud arve nr 20210239 tasumisest ning arve tuli tasuda 25. augustiks 2021. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
18.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 järgi võib solidaarvõlgnike korral võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
19.Kohus rahuldab hageja nõude 1344 euro suuruse põhivõla (arve nr 20210239 tasumata jätmine) väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on viivisenõude kohaldamise eelduseks võlgnike vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostjad on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
21.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas väljamõistetavalt põhivõlgnevuselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi lepingujärgses määras 0,05% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni kostjate poolt. Kostjad ei ole viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5. oktoobril 2021, mistõttu on kohtulahendi tegemise ajal (3. november 2022) viivise suuruseks 265 eurot 44 senti (395 päeva). Kohus mõistab eelnimetatud viivise kostjatelt solidaarselt välja. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus ka hageja taotlus kostjatelt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas.
8(11)
2-21-131127 II
22.Teise rahalise nõude põhjenduste kohta märgib hageja, et õigusteenuse osutamise ajal soovisid kostjad ka, et advokaadibüroo esitaks kostja I nimel erinevatele kohtutäituritele täitemenetluste lõpetamise avaldusi jms täitemenetluste lõpetamiseks vajalikke dokumente tulenevalt sellest, et täitmised olid aegunud. Hageja arvates kinnitab tema 16. augustil 2021 saadetud e-kiri kostjatele, et nad mõlemad vastutavad arve nr 20210248 tasumise eest. Hageja hinnangul on pooled kokku leppinud täiendavas õigusteenuses, mida hageja kostjatele osutas 26. juulil 2021 sõlmitud lepingute alusel. Hageja esitas kostjale I täitemenetlustega seoses tehtud toimingute eest arve nr 20210248, saates selle Tallinna Vanglasse. Samal ajal teavitas hageja kostjat I, et eelmine arve on tasumata. Arve kohaselt osutas hageja kostjatele täitemenetluste lõpetamise osas teenust kokku 3 tundi ja 53 minutit ning hageja tasus kostja I eest avalduste esitamisel kohtutäituritele avalduse läbivaatamise tasu seitsmel korral. Arve kohaselt tuli kostjal I tasuda õigusteenuse eest 850 eurot 20 senti (käibemaksuga). Kostja I ei ole siiani arvet tasunud ega esitanud ka pärast arve saamist sellele ühtegi vastuväidet. Selle arve tasumise eest vastutab hageja arvates solidaarselt ka kostja II ning hageja edastas kostjale II arve 12. novembril 2021 koos palvega tasuda see 19. novembriks 2021. Kostja II ei ole arvet siiani tasunud ega esitanud arvele ühtegi vastuväidet
23.Selle nõude osas (arve nr 20210248) leiab kohus aga, et kostjad ei ole selle arve tasumise eest vastutavad ühiselt ega ole seetõttu solidaarvõlgnikud. Kohus märgib esmalt, et selle nõude osas ei ole kohtule esitatud kirjalikku käsunduslepingut. Samas ei ole käsunduslepingule sätestatud kohustuslikku vorminõuet ning see võib olla sõlmitud ka suuliselt. 21. juulil 2021 sõlmitud kliendilepingu p 1.3 nägi ette, et leping laieneb ka lepingus nimetamata uuele ülesandele, mille klient edaspidi suulise või kirjaliku korraldusega advokaadibüroole annab ja mille advokaadibüroo täitmisele võtab.
24.Hageja on selgitanud, et kostja I andis sisendi tegeleda tema täitemenetlustega. Aga, et kostja II oleks sellise korralduse kas suuliselt või kirjalikult hagejale andnud, hageja esitatud tõenditest ei nähtu. Hageja on kostjale II kirjutanud 28. juulil 2021: „/.../ Lisaks andis N. teada, et tema suhtes on käimas kaks täitemenetlust, mis tegelikult peaksid olema aegunud. Ta andis meile dokumendid ja palus koostada taotluse nende menetluste lõpetamiseks. Kuidas Te soovite—kas me hakkame nende kahe menetlusega tegelema? Palun andke meile tagasisidet selle kirja osas.“ (dtl 55). Hageja on kirjutanud kostjale II 16. augustil 2021: „N. kinnitas, et soovib et annaksime nii kriminaalasja kui ka loovutamismenetlusega tegelemise üle uuele kaitsjale. Ta soovis samas, et me jääksime tegelema täitemenetlustega. Nende osas jäi kokkulepe, et ta helistab homme tagasi ja anname talle siis täpsema ülevaate, et mis nendes menetlustes on toimumas. /.../ Hetkel on arveldamata veel ligi kolm tundi tööd seoses täitemenetlustega – teen nende osas eraldi hiljem arve.“ (dtl 46). 12. novembri 2021. a kiri kostjale II sisaldab ka nõuet tasuda mõlemad arved. Hageja on kirjutanud nii: „/.../ Täiendavalt andis N. H. advokaadibüroole sõlmitud lepingu alusel ülesande teostada erinevaid tema vastu algatatud täitemenetlustega seotud toiminguid. Edastasime kliendilepingu alusel teostatud toimingute eest Teie e-postiaadressile arved 16. augustil 2021 (arve nr 20210239) ja 30. augustil 2021 (arve nr 20210248). Saadan need arved uuesti käesoleva e-kirja manuses.“ (dtl 49). Kliendileping on sõlmitud kostja I kaitsmiseks kriminaalasjas, kuid kliendileping võimaldab kliendil ka suulise või kirjaliku korraldusega anda täiendavaid ülesandeid. Eelnimetatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja II oleks andnud kirjalikke juhiseid või aktsepteerinud kostja I täiendavalt antud korraldusi kostja I huvides täiendavate ülesannete täitmiseks. Ka on kostja II vastusest hagiavaldusele arusaadav, et kostja II mõistis kliendilepingut selliselt, et tema vastutab solidaarselt üksnes kriminaalasjas tehtud toimingute tasumise eest. Lisakokkulepe pidanuks olema kostja II jaoks selgem ja arusaadavam. Seega ei vastuta kostja II arve nr 20210248 tasumise eest ja selles osas jääb hageja nõue kostja II vastu rahuldamata.
9(11)
2-21-131127
25.Küll aga vastutab kostja II arve nr 20210248 tasumise eest täies ulatuses. Arvel märgitud 850 eurot 20 senti tuli tasuda 6. septembriks 2021 (dtl 47). Nimetatud arvele on lisatud spetsifikatsioon, millest nähtub, et täitemenetluste lõpetamisele on hagejal kulunud 3 tundi 53 minutit tunnihinnaga 150 eurot, so 582 eurot 50 senti ning bürookuludena 126 eurot (dtl 48). Kohtu hinnangul on hageja selles osas täitnud käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele kostja I jaoks parima kasuga – kõik dokumendid esitati õigel ajal ja need olid koostatud advokaadi professionaalsetest teadmistest ja seadustest tulenevalt. Kostja I ei ole vastupidist väitnud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja I on põhjendamatult keeldunud arve nr 20210248 tasumisest ning arve tuli tasuda
6.septembriks 2021. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus rahuldab hageja nõude välja mõista kostjalt I 850 eurot 20 senti (arve nr 20210248 tasumata jätmine).
26.Kohus on teinud kindlaks, et kostja I on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on täidetud. Hageja on palunud välja mõista viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas väljamõistetavalt põhivõlgnevuselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi lepingujärgses määras 0,05% päevas väljamõistetud põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni. Kostja I ei ole viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5. oktoobril 2021, mistõttu on kohtulahendi tegemise ajal (3. november 2022) viivise suuruseks 167 eurot 91 senti (395 päeva). Kohus mõistab eelnimetatud viivise kostjatelt solidaarselt välja. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus ka hageja taotlus kostjatelt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja 2194 euro 20 sendi suuruse nõude solidaarselt kostjate vastu üksnes 1344 euro ulatuses, so 61%, mistõttu selles osas kannavad menetluskulud kostjad solidaarselt. Ülejäänud osas (39%) kannab hageja menetluskulud üksinda N. H. .
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitasid menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks. Hageja kinnitab TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik esitatud menetluskulud on tekkinud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-21-131127. Kostjad vastuväidet hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
29.TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulise esindaja töötund on 140 eurot. Kohtu hinnangul on see mõistlik tunnitasu suurus ja vastab kohtupraktikale. Kokku on hagejale osutatud teenust 11 tunni ja 25 minuti eest, milline ajamaht on praeguses tsiviilasjas on põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute 10(11)
2-21-131127 hulgale. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu
10.veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
30.Hagejal on tekkinud esindaja tasu näol menetluskulu 1598 eurot 31 senti ning täiendavalt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivuna, mille suuruseks on 275 eurot (67 eurot 10 senti maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja täiendavad 207 eurot 90 senti hagiavalduselt). Hagiavalduselt tasutud riigilõivud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu ning seega põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikusse lisatud maksekorraldustega ning nähtav ka kohtu infosüsteemist. Seega on hagejal tekkinud praeguse vaidlusega menetluskulu kokku 1873 eurot 31 senti. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemisele kulunud ajaga.
31.Hageja selgitas täiendavalt, et praegusel juhul ei lisandu lepingulise esindaja tasule käibemaksu, kuivõrd lepinguline esindaja on hageja töötaja, kellele tasu maksmisel käivet ei teki. Küll aga maksustatakse lepingulisele esindaja tasu tööjõumaksudega. Hageja ja lepingulise esindaja kokkuleppel aga hagejale tööjõu maksude tasumisega tekkinud kulu hüvitamist käesolevas tsiviilasjas ei taotleta.
32.Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus N. H. välja hageja kantud menetluskulud 1873 eurot 31 senti. Arvestades hagi rahuldamise osakaalu (61%) K. H. osas, mõistab kohus temalt välja solidaarselt N. H. 1142 eurot 70 senti.
33.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
34.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.