2-22-6206/17 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Avaldaja palub kohtul välja kuulutada eraisiku pankroti. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel võlgnik töötab võlgnik alates 23.02.2022. a ehitus- ja remonditöölisena Rxxxxx OÜ-s. Kohus nõudis võlgnikult andmete täiendamist, võlgnik esitas andmeid valikuliselt. Kohus võttis avalduse menetlusse määrusega 05.10.2022 ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohus leidis, et pankrotiavalduses märgitud asjaolud on aluseks PankrS § 15 lg 1 järgi, et nimetada ajutine pankrotihaldur. Kohus rakendas käsutuskeeldu võlgniku vara suhtes ja määras kohtuistungi aja. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande, milles andis ülevaate võlgniku vara ja kohustuste kohta. Muuhulgas märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgniku väitel kasutab ta Rootsi krediidiasutuses avatud arvelduskontot, konto väljavõtet võlgnik ajutisele pankrotihaldurile ei esitanud. Väidetavalt viibib võlgnik Rootsi Kuningriigis, püsivat elukohta ei ole. Võlgnik avaldas ajutisele pankrotihaldurile, et ta ei soovi enam enda pankroti väljakuulutamist ja esitab sellekohase avalduse kohtule. Ajutine pankrotihaldur esitas Mxxxxx Rxxxx pangakontode analüüsi Maksu- ja Tolliameti andmed võlgniku tulude kohta. Võlgniku arvelduskontol kajastuvad rohked arveldused peamiselt krüptorahale spetsialiseerunud e-rahaasutusega, mille teenuseid võlgnik kasutab hasartmängude mängimiseks. Võlgnik avaldas, et viibib Rootsi Kuningriigis ja ilma mõjuva põhjuseta Eestisse naasta ei soovi. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 42 067,41 euro väärtuses, realiseerimiskõlblikku vara ja stabiilset sissetulekuallikat pole. Võiks öelda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samas olukorras, kus ta püsivalt elab, töötab ja arveldab välisriigis, ei pruugi Eestis läbiviidav pankrotimenetlus kujuneda läbipaistvaks ja tulemuslikuks. Pankrotimenetluse kulu võimaliku katteallika kohta märgib ajutine pankrotihaldur, et tekkinud kulu katmiseks ei ole praegu ette näha muud allikat peale riigi vahendite. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu suuruse määramiseks ja välja mõistmiseks. Kohus pidas kohtuistungi 24.10.2022.a. Võlgnik Mxxxxx Rxxxxkohtuistungile ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur esitas kokkuvõtte ajutise halduri aruandest. Mxxxxx Rxxx esitas 21.10.2022 kohtule avalduse, milles teatab, et võtab pankrotiavalduse tagasi.

PankrS § 31 lg.1, lg.3 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg.2 järgi Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. PankrS § 15 lg.3 p.7 järgi kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Käesoleval juhul esineb alus füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamata jätmiseks, kuna võlgnik on esitanud sellekohase avalduse. Ehkki võlgniku avaldus on allkirjastamata, on alust arvata, et see väljendab Mxxxxx xxxxx tahet, kuna võlgnik on sellekohasest soovist teatanud vahetus suhtluses ka ajutisele pankrotihaldurile. Kohus märgib, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine (kuni 30.06.2022.a kehtinud Pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt) tema enda avalduse alusel on põhjendatud juhul, kui võlgnik on valmis panustama pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisse, s.h. kohustustest vabastamise menetluses. Arvestades võlgniku tagasivõtmise avaldust on selge, et võlgnik ei soovi pankrotimenetlusse panustada ja sellisel juhul on sellekohase menetluse pidamine põhjendamatu. TsMS § 423 lg.1 p.2, § 425 lg.1, PankrS§ 31 lg.2, § 15 lg.3 p.7 alusel jätab kohus Mxxxxx Rxxxx pankrotiavalduse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg.1 järgi avalduse läbivaatamata korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg.3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg.41 sätestab: Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Ajutine pankrotihaldur esitas 20.10.2022. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 10 pooltunni eest summas 462 eurot, sellele lisandub käibemaks 92,40 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 554,40 eurot. Ajutise halduri tasu hõlmab ka halduri tegevusega seotud

ja pankrotihalduri kutse omamisega seotud üldisi kulusid, aga ka otseselt pankrotihalduri töö tegemisega tekkinud kulud. Tasu arvestamise aluseks on ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutine haldur teeb ettepaneku võlgnikul vara puudumise tõttu mõista ajutise halduri töötasu välja riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, s.h. iseärasusi seoses võlgniku pangakontodel kajastuvaga, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 33 eurot ühe pooltunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära ja justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr. 2 § 2 lg.1 sätestatu piiresse. Ajutine haldur palub tema tasu maksmise määrata PankrS § 23 lg.6 alusel OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 462 eurot, sellele lisandub käibemaks PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus on kontrollinud, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu välja maksta koos käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg.4 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Selle lõike teine lause ütleb: Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul on ajutise halduri tasu määratud kohtu poolt 462 eurot (lisandub käibemaks), mis jääb lubatu piiresse. Samas leiab kohus, et PankrS § 23 lg.4 (esimeses lauses sätestatu) alusel tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult Mxxxxx Rxxxxxx riigi tuludesse. TsMS § 168 lg.2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. PankrS § 23 lg.4, § 23 lg.41, TsMS § 168 lg.2 koostoimes on tegemist ajutise halduri tasu määramisega olukorras, kus pankrotiavalduse esitanud isik on võtnud avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. See tähendab, et pankrotiseadusega seatud eesmärke ei saavutata ja riik kannab menetluskulud, ehki riik ei ole osalenud kohtus menetlusosalisena. TsMS § 179 lg.1 sätestab: Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, ...mõistab asja lahendav kohus isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seetõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et need tuleb hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 179 lg.4 sätestab: Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 179 lg.5 sätestab: Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, et Mxxxxx Rxxxxx tuleb temalt väljamõistetud menetluskulu 554,40 eurot riigi tuludesse tasuda 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.