UAB Baltic foods hagi osaühingu LIHATÖÖSTUS vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.3.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
UAB Baltic foods apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 450,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja UAB Baltic foods (välisriigi registrikood 301967538), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
LEPIKU
Kostja osaühing LEPIKU LIHATÖÖSTUS (registrikood 10449824), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa ja vandeadvokaadi abi Piret Rummi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.3.2022 otsus osas, millega UAB Baltic foods hagi jäi osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3 osaliselt), samuti menetluskulude jaotuse osas ulatuses, millega UAB Baltic foods menetluskulud jäid üksnes 62% ulatuses osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS kanda ja 38% ulatuses UAB Baltic foods enda kanda (resolutsiooni p 5 osaliselt).
2.2.mõista osaühingult LEPIKU LIHATÖÖSTUS UAB Baltic foods kasuks täiendavalt välja põhivõlg 9676,35 eurot;
2.3.mõista osaühingult LEPIKU LIHATÖÖSTUS UAB Baltic foods kasuks täiendavalt välja viivis põhinõudelt (9676,35 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgses määras alates 4.8.2020 kuni põhivõla tasumiseni;
2-20-11200
2.4.jätta UAB Baltic foods maakohtu menetluskulud täies ulatuses osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS kanda. Harju Maakohtu 11.3.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas osaliselt UAB Baltic foods hagi ja mõistis osaühingult LEPIKU LIHATÖÖSTUS UAB Baltic foods kasuks välja võlgnevuse 15 614 eurot (resolutsiooni p-d 1 ja 2 osaliselt), viivise põhinõudelt 15 614 eurot võlaõigusseaduse § 113 järgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni (resolutsiooni p 3 osaliselt), osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata (resolutsiooni p 4), ning osas, milles UAB Baltic foods menetluskulud jäid 62% ulatuses osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS kanda (resolutsiooni p 5 osaliselt) ja osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS menetluskulud jäid tema enda kanda (resolutsiooni p 6). Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
4.1.rahuldada UAB Baltic foods hagi täies ulatuses;
4.2.mõista osaühingult LEPIKU LIHATÖÖSTUS UAB Baltic foods kasuks välja põhivõlg 25 290,35 eurot;
4.3.mõista osaühingult LEPIKU LIHATÖÖSTUS UAB Baltic foods kasuks välja viivis põhinõudelt 25 290,35 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 järgses määras alates 4.8.2020 kuni põhivõla tasumiseni;
4.4.jätta osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
4.5.jätta UAB Baltic foods maakohtu menetluskulud täies ulatuses osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS kanda.
4.6.jätta osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS maakohtu menetluskulud tema enda kanda.
4.7.jätta apellatsioonimenetluse kulud osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS kanda. UAB Baltic foods apellatsioonkaebus rahuldada. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-20-11200
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UAB Baltic foods (hageja) esitas 3.8.2020 Harju Maakohtule osaühingu LEPIKU LIHATÖÖSTUS (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 25 290,35 eurot ja viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale lihatooteid, mille eest kostja jättis hagejale tasumata. Hageja esitas kostjale viis arvet kokku 30 100,95 euro tasumiseks, maksetähtajaga 8.1.2020, millest kostja tasus 4810,60 eurot.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kuna kostja on kauba kätte saanud, on ostuhind muutunud sissenõutavaks. Kostja peab tõendama, et kaup ei ole nõuetekohane. Kostja ei ole kauba väidetavale mittevastavusele tuginenud õigeaegselt, mistõttu ei saa ta puudustele enam tugineda (VÕS § 220 lg 3). Kostja vastuväited hageja lepingu rikkumise kohta on umbmäärased ja tõendamata. Kui kaup ka oli riknenud, põhjustas selle kostja enda kauba hilisem käitlemine. Hagile esitatud vastuses kinnitas kostja, et kaubal ei olnud vastuvõtmisel puudusi.
4.Kostja vastuväited on vastuolulised. Kui liha kvaliteet oli väidetavalt halb ja see selgus kohe, kui kostja kauba vastu võttis, siis on ebaselge, miks kostja liha tootmisesse saatis. Samuti väitis kostja, et liha puudusi ei saanudki tuvastada, sest liha oli külmutatud. Liha tootmisesse saatmisega on kostja aktsepteerinud kaupa ja ei saa selle nõuetele mittevastavusele VÕS § 220 lg 3 järgi enam tugineda.
5.Pooltel ei olnud kokkulepet, BF201912342 kreeditarved.
et
hageja
teeb
arvetele
nr
BF201912204
ja
Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.1.Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu (leping), mille alusel hageja müüs kostjale lihatooteid. Kostja andis lihatooted hagejale üle külmutatud kujul. Arvete/saatelehtede kohaselt oli lihatoodete hoiutemperatuur -18 kraadi. Lihatooted ei vastanud lepingutingimustele. Liha oli riknenud, ebameeldiva lõhnaga ning selle värv, kiud ja konsistents ei vastanud kvaliteetse liha omadustele. Lihatooteid ei olnud võimalik eesmärgipäraselt töödelda – neid ei oleks hiljem saanud ega tohtinud tarbida. Kostjal pidi olema võimalik lihatooted mõne aja jooksul üles sulatada ja neid töödelda ning lihatooted pidid olema inimesele söödavad ja ohutud. Kuna lihatooted olid külmutatud, ei olnud kostjal võimalik kauba vastuvõtmisel koheselt kontrollida selle vastavust lepingutingimustele, sh kauba kvaliteeti ja omadusi. Kostja sai lihatoodete kvaliteedi ja omadustega tutvuda alles siis, kui ta asus neid sulatama ja töötlema.
6.2.Kostja keeldus lihatoodete eest esitatud arvete tasumisest. 2019. a detsembri arved esitas hageja kostjale 2020. a veebruaris. Kostja tasus arve BF201912204 osaliselt, sest selles ulatuses oli kaup nõuetekohane.
6.3.Hageja esindaja Y käis riknenud liha üle vaatamas ja lubas hagejale esitada kreeditarve, kuid ei teinud seda. Kauba puuduste eest vastutab hageja, sest puudused olid olemas liha
2-20-11200 üleandmisel (VÕS § 218 lg 1), puudus ei tulenenud kostjast (VÕS § 218 lg 4) ja kostja teavitas hagejat puudustest koheselt, kui nendest teada sai. Kauba puuduste eest vastutab hageja.
6.4.Alternatiivselt leidis kostja, et tal on VÕS § 111 lg-st 1 tulenev alus keelduda kohustuse täitmisest ja ostuhinna maksmisest. Kostjal on hageja vastu lepingu täitmise nõue, s.o lepingutingimustele vastava kauba (lihatoodete) üleandmise nõue. Kostja teavitas hagejat esindajat kauba lepingutingimustele mittevastavusest. Alternatiivselt on kostjal hageja rikkumise tõttu hageja vastu rahaline nõue, mille osas esitab kostja vastavalt VÕS §-le 197 ja §-le 198 vajadusel tasaarvestusavalduse.
7.Vastuseks hageja seisukohtadele märkis kostja, et ta ei saanud kaupa koheselt üle vaadata. Kauba lepingutingimustele mittevastavus sai kostjale teatavaks alles hiljem, kui kostja kauba kasutusele võttis, st liha üles sulatas. Kostja teavitas hagejat kauba lepingutingimustele mittevastavusest koheselt, kui sellest teada sai. Hageja oli puudustest teadlik, sest hageja esindaja käis kaupa kostja juures üle vaatamas. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
8.Menetluse kestel täpsustas kostja, et arvel nr BF201912204 märgitud liha kvaliteet ei olnud 80/20 (80% tailiha, 20% pekki), vaid pigem 50/50. Liha kleepus imelikult, oli halli värvi ja lõhnas iseäralikult. Kostja ei avastanud liha puudulikku kvaliteeti koheselt liha vastuvõtmisel, kuna tooraine anti üle külmutatud kujul ning see oli planeeritud toomisesse 2019. a detsembri lõpuks ja 2020. a jaanuari alguseks. Hakkliha tootmiseks kasutatakse poolkülmutatud liha, mistõttu ei saanud kostja kauba lepingutingimustele mittevastavusest teada koheselt ka siis, kui sellest hakkliha tootma hakkas. Lõplikult sai kauba halb kvaliteet selgeks siis, kui kostja kliendid hakkasid toorainest valmistatud hakkliha tagasi saatma. Kostja kandis kauba maha ja utiliseeris.
9.Pooled arutasid ja leppisid kokku, kuidas olukord lahendada – kostja pidi hagejale väljastama kreeditarved. Poolte uue kokkuleppe tõttu ei ole hagejal kostja vastu nõuet. Kokkuleppe tõttu keeldus kostja enda kohustuste täitmisest, s.o arvete nr BF201912343, BF202001028 ja BF202001056 tasumisest.
10.Kuna kostja lubas hagejale väljastada kreeditarve ja hagejal oli tootmiseks uut toorainet vaja, tellis kostja hagejalt uuesti sama sealiha (hageja arve nr BF201912342). Kuna uus tooraine saabus pühade ajal, jäi see esialgu lattu seisma. Kuigi hageja lubas, et uus liha on nõuetekohane, selgus hiljem, et see polnud nii, vaid tegemist oli samamoodi puudustega tootega. Kostja teavitas hagejat ka selle liha nõuetele mittevastavusest. Ka see kaup läks täies mahus mahakandmisele ja utiliseerimisele.
11.Kuna tegemist oli juba ümbertöödeldud toorainega (st hakklihaga), jõudis utiliseerimisse väiksem kogus liha, kui on märgitud arvetel. Osa toorainest läheb ümbertöötlemisel kaotsi, osa hävitati või hävines muul viisil. Kostja tootmine asub tootmishoones Vana-Vigalas. Tallinnas on kostjal sügavkülmaladu. Reeglina toimetatakse tooraine linnast maale tootmisse, sellest tehakse toodang (nt hakkliha), mis pakendatakse, külmutatakse ning saadetakse müüki. Kostja pidi tegelema hageja ebakvaliteetsest kaubast tingitud tagajärgedega vähemalt kuni 2020. a märtsini, mil kliendid tegid kostjale veel etteheiteid.
12.Kostja esindaja Q allkirjastas hageja arved pärast kauba vastuvõtmist ja seetõttu, et hageja lubas esitada kreeditarved. Arvetel märgitud kuupäevadel ei andnud hageja kostjale nõuetekohast kaupa üle.
2-20-11200
13.Samuti tõi kostja esile, et liha selgelt halvem kvaliteet oli näha juba enne, kui see saadeti tootmisesse. Liha seisukord sai täielikult selgeks pärast selle ümbertöötamist. Seetõttu läkski liha tootmisesse (ümbertöötamiseks hakklihaks) ja enne ei vormistatud liha seisukorra kohta ka dokumenti.
14.Lisaks esitas kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kostja tasub hagejale jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud rahalised nõuded igakuiste osamaksetena 800 eurot hiljemalt iga kuu 23. kuupäevaks kuni rahaliste kohustuste täieliku tasumiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 614 eurot ja viivise sellelt VÕS §-des 94 ja 113 toodud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata. Hageja menetluskulud jäid 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäid tema enda kanda.
15.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on sõlmitud müügileping. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et arvete/saatelehtede alusel andis hageja kostjale üle kaupa 30 100,95 euro eest, millest kostja tasus 4810,60 eurot ning maksmata on 25 290,35 eurot. Pooled vaidlevad kauba lepingutingimustele vastavuse üle, samuti selle üle, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
15.2.Müügileping ei sisaldanud kokkulepet liha kvaliteedi kohta. Seega pidi liha vastama VÕS § 217 lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele nõuetele. Arvetest/saatelehtedest nähtuvalt oli kaubaks külmutatud tükeldatud sealiha.
15.3.Osa kaubast ei vastanud VÕS § 217 lg 1 mõttes keskmisele kvaliteedile. Arvestades, et tegemist oli külmutatud lihaga, on kostja hagejat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et kostja pöördus liha halva kvaliteedi probleemiga 22.1.2020 e-kirjaga hageja poole, lisades kirjale ka fotod. Seega teavitas kostja pärast probleemist teadasaamist hagejat sellest viivitamatult, asudes lahendust otsima. Tunnistajate ütlustega on piisavalt tõendatud, et hageja on rikkunud lepingulist kohustust (üle antud kaup ei vastanud mingis osas nõutavale kvaliteedile). Seda asjaolu tõendavad ka kostja aktid kauba kohta. Aktis nr 1-2020 on kostja kirjeldanud, et 9.12.2019 arve BF201912204 ja 17.12.2019 arve BF201912342 alusel ostetud sealiha hagejalt ei vasta 4D kvaliteedile, selles on palju rasva, konsistentsilt on liha kleepuv, värvus hall ja imeliku lõhnaga. Kauba mittekohast kvaliteeti kinnitab ka Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko Tartu kaubagrupijuhi Z 31.1.2020 e-kiri, mille kohaselt on seahakkliha ebakvaliteetne ja tagastatakse. Tunnistaja Q ütluse kohaselt oli hagejalt ostetud liha ebakvaliteetne. Sellest räägiti Y-ga, kes käis laos ja lubas kreeditarve teha. Hakkliha müüdi Aktsiaseltsile Kaupmees & Ko, kus ostjad tagastasid selle halva kvaliteedi tõttu. Hageja kaupa ei asendanud, vaid esitas nõude kostja vastu kauba eest tasu saamiseks.
15.4.Tunnistaja Y kinnitas, et müüs kostjale külmutatud liha 2019. a lõpust alates umbes kolm kuud järjest. Samuti kinnitas tunnistaja suhtlust Q-ga ebakvaliteetse hakkliha teemal. Y ütluste kohaselt vaatas ta laos hakkliha, kuid hinnangut, kas see on kvaliteetne või mitte, ei osanud ta anda, sest ta ei ole spetsialist. Tunnistajate ütlustest järeldas maakohus, et kui kostja pöördus liha kvaliteedi probleemiga hageja poole, siis Y pakkus välja, et vaatame, milline kompromiss
2-20-11200 leida, kuid lahendust müüjana ei täitnud. Y ei kinnitanud, et liha oleks olnud nõuetele ja kvaliteedile vastav. Seetõttu leidis maakohus, et hageja pakkus ebakvaliteetse kauba kohta kreeditarve esitamist, kuid ei esitanud seda. Samuti ei asendanud hageja kaupa. Kostja juhatuse liikme Cu vande all antud seletuse kohaselt pidi kaup vastama sertifikaadile 80/20, kuid visuaalsel vaatlusel oli näha, et tegemist oli väga rasvase lihaga ning maha tuli kanda ca 10 000 euro eest liha.
15.5.Maakohtu hinnangul on tõendatud, et 9.12.2019 arvel BF201912204, 16.12.2019 arvel BF201912343, 16.12.2019 arvel BF201912342, 3.1.2020 arvel nr BF202001056 ja 3.1.2020 arvel nr BF2020010028 märgitud kaup anti kostjale üle. Arvete BF201912204 ja BF201912342 alusel üle antud liha ei vastanud keskmisele kvaliteedile ega kokkulepitud sertifikaadile 80/20.
15.6.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks algab ajast, kui kaup üle vaadati või see tuli üle vaadata. Mõistlik aeg puuduse avastamise ja sellest teatamise vahel sõltub sellest, kas tegemist on ilmse või varjatud puudusega. Kuna tegemist oli külmutatud tootega, oli kauba kvaliteeti võimalik kontrollida selle töötlemise käigus. Seega ei ole hageja nõue kahe arve osas muutunud sissenõutavaks. Hageja kasuks tuleb välja mõista 15 614 eurot, ehk müügihind osas, kus probleeme kvaliteediga ei olnud.
15.7.Ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 222 lg-st 1 tulenev lepingu täitmise nõue, st õigus nõuda asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja kui sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ja ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Hageja ütles kostjale, et puudustega kauba kohta esitatakse kreeditarve, kuid ei teinud seda.
15.8.Kuna vaidlusalune kaup (märgitud arvetel nr BF201912204 ja BF201912342) ei vastanud riisiko ülemineku ajal lepingutingimustele ja hageja müüjana vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, on kostjal ostjana õigus keelduda lepingutingimustele mittevastava kauba eest tasumisest. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäi osaliselt rahuldamata ja menetluskulud jäid 38% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
kostja ei teavitanud hagejat kauba nõuetele mittevastavusest mõistliku aja jooksul; isegi kui kohus leiab, et liha oli puudustega, aktsepteeris kostja puudusi ja ei saa puudustele tugineda. Kostja saatis liha pärast puuduste avastamist tootmisesse ja pani valmistoote (hakkliha) müüki; kostja seisukohad on vastuolulised; kostja juhatuse liikme vande all antud selgitused ei haaku teiste tõenditega; maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud hageja vastuväidetega.
2-20-11200 Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust osas, milles see apellatsioonkaebusega vaidlustati.
19.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 15 614 eurot (resolutsiooni p-d 1 ja 2 osaliselt), viivise põhinõudelt 15 614 eurot VÕS § 113 järgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni (resolutsiooni p 3 osaliselt), kostja taotlus kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata (resolutsiooni p 4), ning osas, milles hageja menetluskulud jäid 62% ulatuses kostja kanda (resolutsiooni p 5 osaliselt) ja kostja menetluskulud jäid tema enda kanda (resolutsiooni p 6). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hageja hagi jäi osaliselt rahuldamata ja menetluskulude jaotust vaidlustatud ulatuses.
20.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all arve nr BF201912204 2085 euro ulatuses (s.o arvel märgitud sealiha trimming 80/20) (tl 10 ja tõlge tl 18) ning arve nr BF201912342 (tl 7 ja tõlge tl 15) 7591,35 eurot (vt ka tl 160, p 2.2) (edaspidi arved). (I)
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis hagi osaliselt rahuldamata jättes nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse normide vastu ning see toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, milles hageja hagi jäi osaliselt rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 220 lg 1 esimest lauset ja § 111 lg-t 1 ning jättis kohaldamata lõike 3 esimese lause, kuigi seda oleks tulnud teha. Samuti eksis maakohus tõendite hindamise nõuete vastu (TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 kolmas lause) – tõendeid ei ole piisavalt analüüsitud ja neist on tehtud ebaõiged järeldused. Kuigi see eraldiseisvalt ei anna praegusel juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks, on maakohtu otsus osaliselt ka vastuoluline. Esmalt asus maakohus seisukohale, et hageja nõue ei ole kahe arve osas muutunud sissenõutavaks (tl 158, p 14). Hiljem aga leidis maakohus, et kostjal oli õigus keelduda lepingutingimustele mittevastava kauba eest tasumisest VÕS § 111 lg 1 järgi (tl 158 pöördel, esimene lõik). Kohustuse täitmisest saab keelduda siis, kui kohustus on muutnud sissenõutavaks.
22.Kuna maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt ka kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid (milles pooled iga lihatoote puhul müügilepingus kokku leppisid, s.t millistele nõuetele liha pidi vastama), samuti ei ole poolte faktilisi väiteid otsuses ammendavalt käsitletud, siis ei ole maakohtu otsus ka piisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1).
23.Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt ja lahendab apellatsioonkaebuse.
2-20-11200 (1.)
24.Pooled sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 järgi, mille alusel hageja müüs kostjale liha (tl 10 ja tõlge tl 18 ning tl 7 ja tõlge tl 15). Hageja nõuab kostjalt müügilepingus kokkulepitud ostuhinna tasumist. Ostuhinna tasumine on VÕS § 208 lg 1 järgi ostja põhikohustuseks. Ostuhinna tasumise nõude sissenõudmise eelduseks on VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale arvetel märgitud liha üle andnud ning kostja ei ole arveid hagejale tasunud.
25.Kostja väitel müüs hageja talle liha, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele (st lepingut on rikutud), kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et müügileping ei sisaldanud kokkulepet liha kvaliteedi kohta (tl 157, p 10). Arvete kohaselt müüs hageja kostjale külmutatud sealiha, mis pidi olema proportsioonis 80/20 (s.o 80% liha ja 20% pekk – vt ka tl 95, ajamärk 00:21:10) (tl 10 ja tõlge tl 18 ning tl 7 ja tõlge tl 15). Seega oli pooltel kokkulepe, millistele tingimustele pidi liha vastama.
26.Kostja väitel keeldus ta liha eest maksmast, kuna liha ei vastanud kokkulepitud tingimustele. „Pärast hageja poolt üle antud lihatoodete sulatamist selgus, et need on riknenud. Lihatoodetel oli ebameeldiv lõhn, liha ei olnud õiget värvi, selle kiud ja konsistents ei olnud omadustega, mis vastaksid kvaliteetse liha omadustele. Selliste omadustega lihatooted ei vastanud lepingutingimustele. Neid ei olnud võimalik eesmärgipäraselt töödelda, neid ei oleks hiljem saanud ega tohtinud tarbida“ (tl 41 pöördel, p 5). Arve nr BF201912204 alusel üle antud liha kohta täpsustas kostja, et kuigi arvel oli märgitud trimming 80/20, oli liha kvaliteet pigem 50/50 (s.o 50% tailiha ja 50% pekk) ning liha kleepus imelikult, oli halli värvi ja lõhnas iseäralikult (tl 81 pöördel, p 3). Arve nr BF201912342 alusel tarnitud liha kohta märkis kostja vaid seda, et ka see liha ei olnud nõuetekohane ja et tegemist oli puudustega tootega (tl 81 pöördel, p 6).
27.Ostjal on VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. Seega tuvastab ringkonnakohus järgnevalt, kas liha vastas kokkulepitud tingimustele.
28.Kostja juhatuse liige C selgitas vande all ütlusi andes: „Väidetavatest puudustest sain teada järgmisel päeval kui kaup tuli meile tehasest. Peast ei mäleta, 12-13 detsember. Läksin Vigalasse. Meie tootmisjuht kutsus mind vaatama trimmi. Ütles, et see trimm on jama. See trimm on täiesti valge. Seda oli näha juba sügavkülmutatud trimmi alusest. Samal ajal tehti sellest juba hakkliha tootmises. Kui hakkliha visuaalselt vaadata, ma katsusin seda, siis oli aru saada, et see trimming ei vastanud nõuetele, ehk 80/20 sertifikaadile“ (tl 133 pöördel, ajamärk 01:02:04). „Seatrimming tuleb meile sisse aluse peal. Aluse kaal on umbes 700 kg. Ta on külmunud, ta on 20 kg blokkides. Aluse pealt seda ei olegi võimalik tuvastada. Kui liha pannakse hakkliha masinasse, siis liha on osaliselt sulanud. Kui tuleb hakkliha masinast välja, siis on võimalik rasvaprotsenti visuaalselt tuvastada. See mõjutab hakkliha konsistentsi“ (tl 133, ajamärk 00:51:56).
29.Samuti selgitas C: „Meie tellisime ja arvel oli kirjas, et sealiha on 80/20. Mina nägin seda liha. Nägin, kui see tuli tootmisesse. Juba visuaalsel vaatlusel võib öelda, et rasvaprotsent oli kindlasti suurem. Kuna trimmingus oli palju rasva, ei seisnud see hakkliha koos ja oli halli värvusega. Mingil moel ei olnud kõlbulik seahakkliha valmistamiseks. Detsembris ostsime ainult Baltic Foods UAB-lt“ (tl 133, ajamärk 00:50:11).
2-20-11200
30.Kostja väitel nägi juhatuse liige C liha pärast seda, kui kostja selle vastu võttis ja enne kui see tootmisesse läks (vt tl 127 teine lõik). Kostja tõendas, et C oskab hinnata ja aru saada liha kvaliteedist ja seisukorrast enne ja pärast liha töötlemist, sh millistele tingimustele liha peaks vastama ja kuidas välja nägema (tl 127 teine lõik). C on läbinud õppekava „Lihatoodete tehnoloogia“ (tl 129–130).
31.Kostja juhatuse liikme C ütlused liha nõuetele mittevastavuse kohta puudutavad mõlemad vaidlusalust arvet – „Tellisime samalt müüjalt uuesti, sest ikka juhtub, et partiid võivad olla erinevad ja Y oli teadlik, et esimene partii oli rasvane. Liha oli raske hankida, tellisime selle 17., 18. või 19. detsembril, see jäi meile lattu. See oli meile vajalik selleks, et me olime jõulupuhkusel ja jaanuari alguses saaks kohe alustada tööd. Jaanuaris selgus, et teine trimmi partii oli täpselt samasugune, mis ei vastanud kindlasti 80/20 sertifikaadile“ (tl 133 pöördel, ajamärk 00:57:35).
32.Ringkonnakohus tuvastab kostja juhatuse liikme C vande all antud ütluste alusel, et arvetel kajastatud liha ei vastanud nõuetele 80/20 (s.o 80% liha ja 20% pekk). Seega rikkus hageja lepingut (VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1). Liha ei vastanud lepingutingimustele juba selle üleandmisel kostjale (VÕS § 218 lg 1 esimene lause). C ütlused ei kinnita kostja väidet, nagu oleks liha lisaks ka imelikult kleepunud ja ebameeldivalt lõhnanud.
33.Kuna tunnistajad Q ja Y ei näinud ise liha varem, kui alles pärast selle hakklihaks valmistamist ja pakendamist, ning Q-l ja Y-l ei ole teadmisi liha kvaliteedi hindamiseks, ei kinnita Q ja Y ütlused liha lepingule mittevastavust (vt tl 94 pöördel, ajamärk 00:06:15; tl 95, ajamärk 00:18:03, 00;18:28 ja 00:19:03, ning tl 132, ajamärk 00:25:04).
34.Arvetel kajastatud sealiha trimmingu nõuetele vastavust ei kinnita ka akt nr 1-2020 tooraine ja toodete mahakandmise kohta (tl 84). Kuigi aktis on viidatud hagejalt ostetud sealiha trimmingule, on aktis kajastatud sea abaliha 4D nõuetele vastavust. Millise lihatükiga oli sealiha trimmingu puhul tegemist, ei ole pooled esile toonud. Samuti ei viita arved, et sealiha trimming 80/20 oleks pidanud vastama 4D kvaliteedile. 4D kvaliteedile on tehtud viide ainult arvel nr BF201912204 ning see puudutab sea õlatükki, mille nõuetele vastavuse üle pooled ei vaidle (vt tl 10 ja tõlge tl 18, arve rida nr 1).
35.Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et liha riknemise korral põhjustas selle kostja enda liha hilisem käitlemine. Seega vastutab liha puuduste eest hageja.
36.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas kostja täitis asja ülevaatamise kohustust (VÕS § 219) ja teavitas hagejat asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt (VÕS § 220). Vajadusel kontrollib ringkonnakohus VÕS § 221 lg-s 1 toodud asjaolude esinemist. (2.) (a)
37.Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS § 219 lg 1 esimene lause). Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta (VÕS 219 lg 2). Asja ülevaatamise kohustus on ette nähtud mh selleks, et ostja saaks tuvastada võimaliku lepingutingimustele mittevastavuse võimalikult vara ning sellega vältida kahju tekkimist (Riigikohtu 18.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7157, p 13).
2-20-11200
38.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis müügilepingu oma majandustegevuses. Seega oli kostjal kohustus liha viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Seda kostja ka tegi. Kostja juhatuse liige C selgitas: „Väidetavatest puudutest sain teada järgmisel päeval kui kaup tuli meile tehasest. Peast ei mäleta, 12-13 detsember. Läksin Vigalasse. Meie tootmisjuht kutsus mind vaatama trimmi. [...] Kui hakkliha visuaalselt vaadata, ma katsusin seda, siis visuaalsel vaatlusel oli aru saada, et see trimming ei vastanud nõuetele, ehk 80/20 sertifikaadile“ (tl 133 pöördel, ajamärk 01:02:04). Arvestades C viidatud kuupäevi, tuleneb tema ütlustest, et kostja vaatas arve nr BF201912204 alusel 9.12.2019 tarnitud liha üle 12. või 13. detsembril 2019. Sellega täitis kostja arve nr BF201912204 alusel tarnitud liha osas asja ülevaatamise kohustuse õigeaegselt.
39.Arve nr BF201912342 alusel tarnitud liha kohta (vt ka ringkonnakohtu otsuse p-i 31 eespool) selgitas C, et „[...] tellisime selle 17., 18. või 19. detsembril, see jäi meile lattu. See oli meile vajalik selleks, et me olime jõulupuhkusel ja jaanuari alguses saaks kohe alustada tööd. Jaanuaris selgus, et teine trimmi partii oli täpselt samasugune, mis ei vastanud kindlasti 80/20 sertifikaadile“ (tl 133 pöördel, ajamärk 00:57:35). Ringkonnakohtu hinnangul täitis kostja ka arvel nr BF201912342 märgitud liha puhul asja ülevaatamise kohustuse õigeaegselt, arvestades, et asja üleandmise ja ülevaatamise vahelisele ajale jäid jõulupühad. (b)
40.Ülevaatamise kohustusega on otseselt seotud ülevaatuse käigus avastatud puudustest müüjale teatamise kohustus (VÕS § 220 lg 1) ja selle täitmata jätmisega seonduvad sanktsioonid (VÕS § 220 lg 3) (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 111, p 1). VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
41.Mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust. Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (vt Riigikohtu 18.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7157, p 13 neljas lõik ja seal viidatud kohtupraktika).
42.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kostja juhatuse liikme C ütlustest, et lihas esinenud puudused olid avastatavad liha tavapärasel ülevaatamisel. Nimelt selgitas kostja juhatuse liige C: „Meie tootmisjuht kutsus mind vaatama trimmi. Ütles, et see trimm on jama. See trimm on täiesti valge. Seda oli näha juba sügavkülmutatud trimmi alusest. Samal ajal tehti sellest juba hakkliha tootmises. Kui hakkliha visuaalselt vaadata, ma katsusin seda, siis visuaalsel vaatlusel oli aru saada, et see trimming ei vastanud nõuetele, ehk 80/20 sertifikaadile“ (tl 133 pöördel, ajamärk 01:02:04). Samuti selgitas C: „Mina nägin seda liha. Nägin, kui see tuli tootmisesse. Juba visuaalsel vaatlusel võib öelda, et rasvaprotsent oli kindlasti suurem. Kuna trimmingus oli palju rasva, ei seisnud see hakkliha koos ja oli halli värvusega. Mingil moel ei olnud kõlbulik seahakkliha valmistamiseks.“ (tl 133, ajamärk 00:50:11). Kostja väitis, et liha ei olnud võimalik eesmärgipäraselt töödelda ning et seda ei oleks hiljem saanud ega tohtinud tarbida. See, et liha on riknenud, selgus kostjale pärast lihatoodete sulatamist (vt tl 41 pöördel, p 5). Samuti selgitas kostja maakohtu menetluses, et tasus arve nr BF201912204 osaliselt (4810,60 euro ulatuses), sest liha oli selles osas nõuetekohane (vt tl 41 pöördel, p 6). Sellega on kostja kinnitanud, et ta sai kontrollida ja kontrollis liha nõuetele vastavust vähemalt liha töötlema hakkamisel.
2-20-11200
43.Kostjal oli võimalik hagejat puudustest teavitada, kui hakkliha valmistamisel selgus, et liha ei vastanud nõuetele. C kinnitusel ei olnud liha hakkliha valmistamiseks kõlbulik (vt tl 133, ajamärk 00:50:11). Nii väitis kostja ka hagile esitatud vastuses, et liha ei olnud võimalik eesmärgipäraselt töödelda ning et seda ei oleks hiljem saanud ega tohtinud tarbida (vt tl 41 pöördel, p 5). Kuigi kostja juhatuse liige C veendus selles, et liha ei olnud kõlbulik hakkliha valmistamiseks, jätkas kostja hakkliha valmistamisega ja müüs hakkliha oma kliendile või klientidele edasi. „[M]e tegime umbes sellest ca 400 kg hakkliha. Ülejäänud utiliseerisime trimmina nagu ta oli. Võib olla oli rohkem ka hakkliha, ma ei mäleta. Võis olla ka 600 kg.“ (tl 133 pöördel, ajamärk 00:56:42). „[M]a ei teadnud, kas see läheb läbi või ei lähe. Meil oli vaja lepingut täita, sellepärast edastasime liha tootmisesse“ (tl 133 pöördel, ajamärk 01:03:31).
44.Kostjat (tema töötaja Y kaudu) teavitati puudustest alles 22.1.2020, s.o pärast seda, kui kostja oli lihast hakkliha valmistanud ja kostja klient või kliendid selle kohta pretensioone esitama hakkasid. Kostja juhatuse liikme C kinnitas: „Me tegelesime terve jaanuarikuu selle kauba mahakandmisega ja tagasivõtmisega“ (tl 133–133 pöördel, ajamärk 00:54:35). „Edasimüüjate tagasiside kohta on kliendi kirjad. Need on esitatud ka kohtule. Näiteks Tartu Kaupmehel on kuri kiri, mis viimasel kuul seahakklihaga lahti on. Klientidelt võtsime kauba tagasi ja andsime uue kauba asemele niipea kui oli võimalik“ (tl 133 pöördel, ajamärk 00:55:57 ja tl 86).
45.Ka tunnistajate ütlused kinnitavad, et kostja teavitas hagejat mõlema arve alusel tarnitud liha nõuetele mittevastavusest alles pärast seda, kui kostja klient esitas liha kohta pretensioone. Tunnistaja Y selgitas: „22.01.2020 kell 10:42 teavitati mind puudustest esimest korda“ (tl 132, ajamärk 00:29:27). „Laos kohapeal käisin 23.01 kui ma õigesti mäletan. Ennelõunat“ (tl 132 pöördel, ajamärk 00:34:08). „Lepiku Lihatööstus OÜ töötaja Q saatis kirja, et sai pretensiooni kvaliteedi kohta. Klient saatis pretensiooni, et lõpptoodang ei sobinud nende kliendile. Kirjutas, et 400 kg tagastati. Palus pretensiooni lahendada ja leida kompromiss“ (tl 132, ajamärk 00:25:04). Tunnistaja Q selgitas: „Koheselt teavitasin, kui minuni jõudis info liha kohta. Kui esimesed kaebused tulid. Kõne sisu 2019. a. lõpus oli, et kutsusin enda juurde lattu, vaatasime kaubad üle“ (tl 94 pöördel, ajamärk 00:09:24). „2019. a detsembris käis ta esimest korda jah“ (samas, ajamärk 00:09:24). „Teise tellimuse puhul jõudis info, et see on mitte nõuetekohane, see võis olla ka jaanuaris. Kuupäevadest ma ei tea, millal liha kohale jõudis. Arvan, et võis olla keskel, aga kuupäevad ei tule meelde“ (tl 94 pöördel, ajamärk 00:11:50).) „Tellisime teise aluse jaanuaris. Kuupäevasid ei mäleta. Sellega oli täpselt sama lugu. Müüsime Kaupmehele, ta on meie klient. Kaupmees saatis laiali selle. Jutt on sealiha hakklihast. Hakkasid kõned tulema mulle. Kui ta on liiga rasvane, siis hakkliha jääb valgeks. Käisin Viljandi Haiglas ära toomas neid ja vahetamas“ (tl 94 pöördel, ajamärk 00:06:15, aga ka tl 86).
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei teatanud kostja hagejale liha lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ja ei võinud seetõttu liha lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Mõistlik aeg liha lepingutingimustele mittevastavusest teavitamisel hakkas kulgema lihast hakkliha valmistama asumisel – siis avastas kostja liha lepingule mittevastavuse. Arvestades, et tegemist oli lihatoodetega, mis olid mõeldud töötlemiseks, oleks kostja pidanud hagejat puudustest koheselt teavitama, sest kostja oli liha juba töötlemas (VÕS § 7 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudustest teavitamine mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 järgi jääda aega, kui kostja on liha ümber töödelnud ja tooted müüki pannud. VÕS § 220 peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendatakse võimalikult ruttu pärast puuduse ilmnemist (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 113, p 1).
2-20-11200
47.Kuna kostja ei teavitanud hagejat puudustest õigeaegselt, ei või kostja VÕS § 220 lg 3 esimese lause kohaselt liha lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seetõttu tuleb kostjal hagejale tasuda ka ostuhind (VÕS § 208 lg 1). Kuna hageja on liha kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud, on hageja ostuhinna tasumise nõue muutunud sissenõutavaks. (c)
48.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul VÕS § 221 lg-s 1 toodud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal liha lepingutingimustele tugineda sõltumata sellest, et kostja lepingutingimustele mittevastavusest hagejat õigeaegselt ei teavitanud.
49.Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et liha lepingutingimustele mittevastavuse oleks põhjustanud hageja tahtlus või raske hooletus. Muu hulgas ei ole kostja esile toonud, kas hageja oli liha edasimüüja või selle tootja. Samuti ei esitatud menetluses väiteid asjaolude esinemise kohta, mis oleksid pidanud hagejal tekitama kahtluse liha nõuetele mittevastavuses. Liha lepingule mittevastavus ei seondu praegusel juhul liha ebasobivates tingimustes hoidmise või säilitamisega enne selle kostjale üleandmist. (II)
50.Kostja ei ole menetluses tõendanud oma väidet, nagu oleksid pooled sõlminud uue kokkuleppe, mis välistas hageja õiguse nõuda kostjalt ostuhinna tasumist. Pooled arutasid küll arvete suhtes kreeditarvete väljastamist, kuid ainuüksi sellest ei tulene kostja väidetud järelmitega kokkulepet.
51.Tunnistaja Q ja kostja juhatuse liige C kinnitasid (vt nt tl 94 pöördel, ajamärk 00:06:15, 00:09:24 ja 00:13:59; ning tl 133, ajamärk 00:52:55, 00:54:08 ja 00:54:35), et kreeditarvete üle arutati, kuid kumbki neist ei kinnitanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mis välistaks hageja õiguse nõuda ostuhinna tasumist. Ka tunnistaja Y selgitas, et „[j]utt oli nii, et Q realiseerib kauba, saab mingi kahjumi ja kahjumist me oleme nõus osalema mingis kompensatsioonis“ (tl 132 pöördel, ajamärk 00:35:32). „[M]ingis osas Baltic Foods UAB oli nõus osalema vahe kompenseerimisel“ (tl 132 pöördel, ajamärk 00:36:26). „See ei ole päris nii, et olime nõus sellega, et liha ei ole see, mis ta pidi lepingu alusel olema. Vaadates perspektiivi, siis kõik kliendid on tähtsad. Mingi väike kompensatsioon ei maksa nii palju, kui pikaajaline partnerlus. Rääkisin omanikuga, et mingi väikse kompromissi võime teha, aga kõige tähtsam, et ostu-müügi protsess jätkuks“ (tl 132 pöördel, ajamärk 00:36:43).
52.Hageja hinnakiri ja selle saatmine kostjale ning Q 13.10.2020 e-kiri ei kinnita samuti kostja väidet kokkuleppe olemasolu kohta (tl 87–90 pöördel). Neis puudub kokkuleppele igasugune viide.
53.Tõendina ei ole asjakohased ka kostja arve-kviitungid jäätmete utiliseerimise kohta (tl 85– 85 pöördel). See, mida kostja lihaga edasi tegi, ei oma hagi lahendamisel tähtsust.
54.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ka hagi osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata.
(III)
55.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20.4.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud
2-20-11200 tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.