Runso Masinakaubandus OÜ hagi L. L. (L.) ja T. T. (T.) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks L. L.ja T. T. vastuhagi tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Runso Masinakaubandus OÜ, registrikood 11572188 Lepingulised esindajad: vandeadvokaat B. K, advokaat G. K. Kostja I: L. L, isikukood XXX Kostja II: T. T, isikukood XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. P.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Runso Masinakaubandus OÜ hagi täielikult rahuldamata.
2.Jätta L. L. ja T. T. vastuhagi täielikult rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). I
1.Tartu Maakohtu 20.02.2018 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2018 kohtuotsustega tsiviilasjas nr XXX mõisteti L. L. Runso Masinakaubandus OÜ kasuks välja põhivõlg 19 250 eurot, viivis 6809,75 senti ning jooksev viivis; samuti menetluskulud maakohtus 1493,76 eurot ning ringkonnakohtus 370,33 eurot. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 17.12.2018.
2.Hageja esitas 17.12.2018 täitmisavalduse tsiviilasjas XXX tehtud kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Täitemenetlusest on hagejale laekunud vaid 563,36 eurot. Kohtutäituribüroost on saadud informatsioon, et kostja I-l puudub ametlik töökoht või muu sissetulek, millele kohtutäitur saaks sissenõude pöörata ning arvestades nõude suurust ning toimunud laekumisi saab eeldada, et sissenõude pööramine võlgniku varale ei vii nõude rahuldamiseni.
3.Kostja I on olnud kinnistu nr XXX omanik kuni 13.09.2018, mil on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud kostja II. Niipea, kui kostja I sai kätte 20.02.2018 maakohtu otsuse, millest tulenevalt tuli tasuda võlgnevus, on kostja I asunud astuma samme, et vähendada enda vara koosseisu ja seeläbi pääseda võlgnevuse tasumisest. Antud tegevuse tulemusena on kostja I kahjustanud võlausaldaja (hageja) huve, kuivõrd kostja I poolt pahatahtlikult sõlmitud lepingute tulemusena on tekkinud olukord, kus võlausaldajal ei ole võimalik oma nõuet kostja I vastu rahuldada. Juhul kui kostja I ei oleks asunud astuma samme oma vara koosseisu vähendamiseks ning võlgnevuste tasumisest kõrvalehoidmiseks, olnuks hagejal võimalik oma nõuet kostja I vastu täitemenetluses rahuldada (sissenõude pööramisega võlgniku varale, sh XXX kinnistule).
4.Hageja nõuab TMS § 187 ja 188 lg 1 alusel, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Käesolevaks ajaks on täitemenetluses toimunud laekumised marginaalsed. Kuivõrd Kostjal I puudub muu vara ning sissetulekud, on tõenäoline, et ilma tehingu kehtetuks tunnistamiseta ei kaasne võlausaldaja nõude rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt on täidetud tagasivõitmise eeldused.
5.Hageja taotleb järgmiste tehingute kehtetuks tunnistamist, alternatiivselt nende tühisuse tuvastamist: L. L. ja T. T. vahel 28.02.2018 sõlmitud laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping ning 13.09.2018 sõlmitud müügileping. Samuti taotleb hageja asendada kostjate nõusolekud XXX kinnistu omanikukande muutmiseks selliselt, et ainuomanikuks saab
L. L.
6.Kostja I ei ole saadud laenusumma eest soetanud endale kinnisvara, parendanud XXX kinnistut ega tasunud 20.02.2018 maakohtu otsusega temalt välja mõistetud summat. Laenulepingu sõlmimisega ning seeläbi endale täiendavate rahaliste kohustuste tekitamisega ajal, mil kostjal I oli võlatunnistusest tulenev kohustus hageja ees kahjustas
kostja I teadlikult võlausaldajate huve, suurendades pahatahtlikult ning teadlikult endal lasuvate kohustuste hulka. Laenuleping tuleb vara tagasivõitmise käigus kehtetuks tunnistada. Kostja I lasi seada hüpoteegi endale kuulunud kinnistule, vähendades sellega teadlikult ka kinnisasja väärtust. Kinnisasja väärtust teadlikult vähendades on kostja I tekitanud olukorra, kus sissenõudja nõuete rahuldamine on muutunud osaliselt võimatuks, kuivõrd hüpoteeki seadmata oleks kostja I kinnisasja väärtus oluliselt suurem ning oleks nimetatud tehinguta võlausaldajal võimalik oma nõudeid rahuldada suuremas ulatuses. Vahetult pärast kassatsioonkaebuse esitamist on kostjad sõlminud müügilepingu, mille kohaselt Kostja I müüs Kostjale II XXX kinnistu. Müügihinnaks on kokku lepitud 30 000 eurot ning müügihinna tasumise nõue on tasaarvestatud Kostja II nõudega 30 000 eurot Kostja I vastu.
7.Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kostjate vahelised tehingud võivad olla näilikud või vastuolus heade kommetega. On ebausutav, et Kostja I leiab eraisiku Kostja II, kes on nõus talle juhuslikult laenu andma ning seda veel ilma intressita. Kinnisasi, millele seati hüpoteek, ei ole väärt üle 30 000 euro ning Kostja II ei küsinud laenult ka intressi. Hilinedes vaid kahe osamaksega, sõlmivad kostjad vaid 12 päeva II osamakse tasumise tähtpäevast hiljem müügilepingu, millega ostab kostja II ära kostja I kinnisasja. Müügilepingu kohaselt ostab kostja II kinnisvara investeeringu eesmärgiga. Samas aga ei ole kinnisasjal tehtud ei parendusi (tõstetud kinnistu väärtust), teenitud sellelt tulu ega seda edasi võõrandatud. Elamu on oma elukohana registreerinud L. L. ja A. L, kes ilmselt kasutavad tänaseni nimetatud kinnistut enda elukohana. Lisaks sellele on nimetatud aadressile registreeritud ka ettevõte XXX, mille juhatuse liige (ning endine ainuosanik) on L. L.
8.Kostja I ei ole laenusumma eest soetanud endale vara ega tasunud võlgnevust hageja ees. Puudub mõistlik selgitus, mille tarbeks on kostja I laenuna saadud rahasumma kasutanud, mistõttu tekib põhjendatud kahtlus, et rahasumma võib olla tagastatud kostjale II kas sularahas või pangaülekandega. Kostjate vaheliste tehingute käik ja ajastatus viitavad asjaolule, et tegemist on olnud näilike tehingutega, mille eesmärk on näidata kostja I varakoosseisu tegelikust tunduvalt väiksemana, et vältida hagejale kohustuse täitmist ning XXX kinnisasja (mida kasutavad tänaseni kostjaga I seotud isikud) müüki täitemenetluses. Kostjate I ja II sihipärase tegevuse tulemusena on tekkinud olukord, kus hageja on kaotanud võimaluse rahuldada oma nõue kostja I kinnistu arvel, mistõttu on kostjad käitunud heade kommete vastaselt.
9.Hageja kui võlausaldaja huvide kahjustumine seisneb ka selles, et kostja I on eelistanud üht võlausaldajat põhjendamatult teisele. Hageja ees on kostjal I tekkinud kohustus juba 2018.a, kuid müügilepingu sõlmimise ajaks oli kostjal I väidetav võlgnevus kostja II ees vaid kahest osamaksest summas 6000 eurot, mis moodustas vaid 20% kogu kohustusest. Kostjad on püüdnud jätta menetluses muljet, et kostja II on rahuldanud kostja I suhtes oma hüpoteegiga tagatud nõude, kuid tegelikkuses oli tegemist siiski müügilepingu sõlmimisega. Juhul, kui võlgnikul on mitmeid kohustusi, tuleks eelisjärjekorras tasuda varasemad võlgnevused või tasuda võlgnevused proportsionaalselt kõigile võlausaldajatele. Käesoleval juhul kostja I on selgelt eelistanud üht võlausaldajat teisele, müües oma kinnisasja alla turuväärtuse ning tasaarvestades selle nõudega, mis ei olnud suures osas veel sissenõutavaks muutunudki, kahjustades läbi selle sissenõudja huve.
II Kostjate vastuväited
10.Kostjad vaidlevad hagile täies ulatuses vastu. TMS § 188 lg 1 järgi on tagasivõidetavad mitte kõik tehingud, vaid need, mis on tehtud sissenõudja huvide kahjustamiseks.
11.Hagi esemeks olevale kinnistule oli seatud hüpoteek summas 39 000 eurot, mis tagas kostja 2 nõudeid kostja 1 vastu. Hüpoteek seati 28.02.2018 laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Kõnealuse lepingu p 3.1. järgi andis kostja 2 kui laenuandja L. L. laenu summas 30 000 eurot. Kõnealuse kohustuse tagamiseks seati kostja 1 kinnistule hüpoteek. Pooled leppisid kokku, et kostja 1 tagastab laenu igakuiste maksetena (ca 1000 eurot kuus), kuid makse peab toimuma hiljemalt 3 kuu tagant summas 3000 eurot. Seega, 01.09.2018 pidi olema laenust tagastatud vähemalt 6000 eurot, kuid hoolimata korduvatest lubadustest kostja 1 kohustust ei täitnud. Seega oli septembris 2018 kostjale 2 selge, et L. L. laenu tasuda ei õnnestu ning kostja 2 ei olnud nõus olukorra lahendamisega enam pikemalt viivitama. 13.09.2018 sõlmisid pooled notariaalse hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe ja müügitehingu, mille punktis nr 3.2 on pooled teinud tasaarvestuse vastastikkuste rahaliste nõuete osas (laen ja müügihind) ning kostja 1 andis omandi üle kostjale 2. Juhul, kui pooled ei oleks sõlminud müügitehingut, ei oleks kostja 2 nõustunud tagatise (hüpoteegi) kustutamisega ning jääb arusaamatuks, kuidas oleks hageja huvid olnud paremini kaitstud täitemenetluses kui kinnistu võõrandamisel oleks esmajärjekorras tasutud tulemist kostjale 2 kui hüpoteegipidajale. TMS § 108 lg 1 järgi saab pandipidaja oma nõuded rahuldada eelisjärjekorras. Hagi esemeks oleva kinnistu näol on tegemist XXX ehitatud elamuga, mis on täielikult renoveerimata ning mille turuväärtus ongi ca 30 000 eurot. Seega ei oleks hageja huvid olnud enne 13.09.2018 tehingut reaalselt mitte kuidagi paremini kaitstud, kui pärast tehingut, mille tagasivõitmist hageja taotleb. Seega ei ole kõnealuse tehinguga võlausaldaja huve reaalsuses kahjustatud ning tehingu tagasivõitmise eeldused on täitmata.
12.Riigikohus on täitemenetluses tagasivõitmise kontekstis leidnud, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, sest sellisel juhul vahetatakse ekvivalentseid väärtusi. Antud juhul müüdi kinnisasi turuhinnaga 30 000 eurot. Asjaolu, et pooled on teostanud tasaarvestuse, ei muuda eeltoodut - tasaarvestus iseenesest ei saa võlausaldaja huve kahjustada. Riigikohus on selgitanud, et kuigi tasaarvestus mõjutab võlgniku varalist sfääri, ei muuda see tasaarvestuse lubatavust ja sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Hageja huvid ei ole saanud 13.09.2018 tehingu tagajärjel kahjustada. Hagejal puudub alus nõuda tagasivõitmist.
13.Põhjendamatud on hageja väited, justkui kandis L. L. laenusumma tagasi kostjale. Menetluses on tõendatud, et kostja 2 ei ole oma raha tagasi saanud. Tegelikkuses sattus L. L. suurtesse majandusraskustesse, millest annab tunnistust ka asjaolu, et võlgnevuse katteks oli L. L. sunnitud andma 2016.a võlatunnistuse, mida tal täita ei õnnestunud ja mille tõttu tsiviilasjas nr XXX tehti kostja 1 suhtes kohtulahend. Seoses oluliste majanduslike raskustega oli L. L. sunnitud võtma laenu ning arusaamatud on hageja väited, justkui oleks sellest laenurahast pidanud täitma kohustused hageja ees (või soetama kinnisvara v parendama XXX kinnistut). Paraku oli L. L. ka teisi kohustusi. Kostja 2 laenuandmise tingimuseks oli hüpoteegi seadmine L. L. kinnistule (samuti nõustus kostja 2 laenu andma üksnes eraisikule, mitte ettevõttele), mis annaks garantii, et kostja 1 on motiveeritud kohustuse täitmisest ja annaks samuti kindluse, et tehingu ebaõnnestumisel on võimalik kostjal 2 saada oma nõudele nö kate.
Hageja väited selle kohta, nagu oleks T. T. näol tegemist võhivõõra isikuga, kes oleks justkui niisama andnud laenu, arusaamatud ning kostjad ei mõista, millele see väide tugineb.
14.Kostja T. T. on selgitanud ja tõendanud, et kostja võõrandas oma korteriomandi, (kinkides esmalt oma XXX) ja saadud rahalistest vahenditest oligi võimalik laenu anda. Kuivõrd pooled olid koostööpartnerid ja suhtlesid sisuliselt igapäevaselt tööalaselt (töötades samadel objektidel), teadis L. L. korteri müügist ja seal vabanevast rahast, mistõttu ilmselt just kostja 2 poole laenu saamiseks pöördus. Kuigi kostja L. L. kohustus laenu tagastama osamaksetena, ei asunud ta kohustust täitma. T. T. tundus kostja 1 käitumine ebausaldusväärne ning 13.09.2018 sõlmisid pooled notariaalse hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe ja müügitehingu.
15.Väärad on hageja väited, et tehingu eesmärgiks oli hoiduda kõrvale kohtulahendi täitmisest. Laenutehingu sõlmimisel ei olnud hageja täitedokument jõustunud ja L. L. uskus siiralt, et ringkonnakohus tühistab ebaõige maakohtu lahendi ära, st vastav otsus ei jõustugi. Kõnealuses vaidluses oli mh esitatud ka kostja 1 vastuhagi hageja vastu alusetu võlatunnistuse tagastamiseks. Kostja esitas menetluses tõendid selle kohta, et hageja oli liisingulepingus ise kinnitanud, et on müügihinna kätte saanud. Seega oli kostja 1 siiral veendumusel, et ringkond tühistab ebaõige maakohtu lahendi, sest oli ilmne, et võlatunnistuses märgitud kohustuse ulatuses oli makseid tehtud. Paraku tõlgendasid kohtud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mis tähendab ka vastuväidetest loobumist ja nö saatuslikuks sai, et kostja heatahtlikult oli allkirjastanud võlatunnistuse (mille juriidilist tähendust ta ei mõistnud allkirjastamise ajal).
16.Mitte ükski asjaolu käesolevas menetluses ei tõenda, et kostjad on tegutsenud hageja huvide kahjustamise eesmärgil (ei tehingu majanduslik sisu, rahade liikumine, tehingu aeg jne) ega ka seda, et hageja huvid reaalselt tehingute tõttu kahjustada on saanud. Kostja 2 oli kostja 1 suhtes võlausaldajaks ja hageja ei saa nõuda, et tema huvid peavad olema eelisjärjekorras kaitstud. Hageja nõuded tuleb jätta kõik rahuldamata. III Vastuhagi
17.Kostjad taotlevad kohustada hagejat andma asjakohased tahteavaldused, et kinnistu registriosa numbriga XXX IV jakku – HÜPOTEEGID sisse kanda 1. järjekohale hüpoteek summas 39 000 eurot T. T. kasuks, koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
18.Juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude 13.09.2018 tehingu tagasitäitmise osas ning teeb kinnistusraamatus II jaos omanikukande osas muudatuse, tuleb tagasitäita ka kinnistusraamatu IV jaos olev hüpoteegikanne, st 13.09.2018 tehing tuleb tagasi täita terves ulatuses. Vastasel juhul toimuks hageja alusetu rikastumine kostja 2 arvelt, kus kahjustatakse kostja 2 kui pandiga tagatud võlausaldaja huve olulisel määral. Hagiavalduse rahuldamisel selliselt, et rahuldamata jäetakse kostjate vastuhagi tähendab, et hageja saavutab parema positsiooni täitemenetluses, kui tal selleks õigus oli ning tema nõue täidetakse esimeses järjekorras, kuigi T. T. nõue võlgniku vastu oli tagatud pandiga.
19.21.05.2019 kohtumääruse alusel on seatud XXX kinnistule käsutamise keelumärge Runso Masinakaubad OÜ kasuks. AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse. Kannete tegemine kinnistusraamatusse on võimalik seega üksnes õigustatud isiku (hageja) nõusolekul.
Hüpoteegikande tegemiseks XXX kinnistu IV jakku kostja 2 kasuks on vajalik hageja kui õigustatud isiku nõusolek (tahteavaldus). Hageja võib vastava tahteavalduse anda vabatahtlikult, kuid selle asendamist saab nõuda ka hagiavaldusega. Kostjad paluvad kohtul hageja nõusolek asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel. IV Vastuväited vastuhagile
20.Vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Asjaolude kogumis hindamisel on selge, et pooled tegutsesid teadlikult hageja kahjustamise eesmärgil. Kostjatele pidi teada olema käimasolev menetlus kostja I ja hageja vahel, seega pidi muuhulgas kostjale II teada olema, et hagejal on kostja I vastu nõue ning selle nõude rahuldamiseks võib olla vajalik varem kostjale I kuuluva kinnisasja võõrandamine enampakkumisel.
21.Kui kohus peaks rahuldama hageja nõude, siis ei täidetaks tagasi vaid kostjate XX.XX.XXXX sõlmitud kinnisasja võõrandamise leping, vaid tuvastataks kohtu poolt, et ka XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping on tagasi võidetav. Kuivõrd hagi rahuldamisel võidetaks tagasi ka hüpoteegi seadmise leping, mille alusel kostja II kasuks esialgu üldse hüpoteek seati, siis kostjal ei ole pärast hagi rahuldamist seaduslikku alust nõuda hüpoteegi tagasiseadmist XXX kinnisasjale.
22.Kostjad väidavad, et kui hüpoteeki kostja II kasuks tagasi ei seataks, toimuks hageja alusetu rikastumine kostja II arvelt, kus kahjustatakse kostja II kui pandiga tagatud võlausaldaja huve olulisel määral. Nimetatud olukorda ei saaks tekkida, sest kostja II kasuks seatud hüpoteek kanti kinnistusraamatusse lepingu alusel, mis vastavalt TsÜS § 89 lg-le 1 on näilik ja seega tühine. Kuivõrd näilisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi ning on tühine, siis ei saa hüpoteegi tagasi seadmata jätmine kuidagi kahjustada kostja II kui võlausaldaja huve. Veelgi enam, seades XXX kinnisasjale hüpoteegi kostja II kasuks tooks kaasa hoopis kostja II alusetu rikastumise. V Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
24.Pooltel ei vaidlust järgnevates asjaoludes, mille kohus loeb tuvastatuks: -
L. L. on Tartu Maakohtu 20.02.2018 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2018 otsustega tsiviilasjas nr XXX mõistetud hageja kasuks välja võlgnevus, viivis ja menetluskulud (I kd, tl 10-26), 18.06.2018 lahend on jõustunud 17.12.2018.
-
hageja esitas 17.12.2018 L. L. vastu täitmisavalduse kokku nõudes suurusega 31 721,10 eurot, millele lisandub jooksev viivis (I kd, tl 29-31).
-
täitemenetluses ei ole hageja nõuet rahuldatud.
-
L. L. ainuomandisse kuulus alates 11.10.2010 kuni 14.09.2018 kinnistu registriosa nr XXX (XXX kinnistu). Alates 14.09.2018 on XXX kinnistu omanik T. T.
-
L. L. ja T. T. sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille kohaselt T. T. andis L. L. laenu 30 000 eurot ning XXX kinnistule seati T. T. kasuks hüpoteek summas 39 000 eurot (I kd, tl 80-89). T. T. kandis laenusumma L. L. üle 28.02.2018 (I kd, tl 90-91).
-
L. L. ja T. T. sõlmisid XX.XX.XXXX hüpoteegi lõpetamise lepingu ja müügilepingu, mille kohaselt lõpetati XXX kinnistule seatud hüpoteek ning L. L. müüs kinnistu T. T. hinnaga 30 000 eurot (I kd, tl 69-79).
25.Kohus on võtnud menetlusse hageja järgmised hageja nõuded: tunnistada kehtetuks XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping ning XX.XX.XXXX sõlmitud müügileping; alternatiivselt tuvastada lepingute tühisus; asendada kostjate, L. L. ja T. T. nõusolekud kinnistu registriosa numbriga nr XXX omanikukande muutmiseks viisil, et selle omanikuks saab (tehingu kehtetuks tunnistamise tõttu) L. L. ning kinnistusraamatu kande muutmiseks viisil, mille kohaselt kinnistusraamatu registriosa nr XXX ainuomanikuna kantakse sisse L. L.
26.Asjas tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) tagasivõitmise regulatsiooni, s.o TMS § 187 ja 188 sätestatut. TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Lõike 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Lõike 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Lõike 3 kohaselt võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
27.Tagasivõitmise eeldused on seega järgmised: sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument; sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks; võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks; teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma
28.Kohus leiab, et hagejal on tekkinud õigus esitada tagasivõitmise hagi TMS § 187 mõttes. Hageja on sissenõudja L. L. suhtes alustatud täitemenetluses tulenevalt tsiviilasjas nr XXX hageja kasuks L. L. väljamõistetud summadest. Täitedokumendiks on Tartu
Maakohtu 20.02.2018 ja Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2018 kohtuotsused tsiviilasjas nr XXX. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning et sissenõude pööramine L. L. varale ei viiks hageja nõude rahuldamiseni. Seega on TMS § 187 lg 2 eeldused tagasivõitmise nõude esitamiseks täidetud.
29.Kohus analüüsib järgnevalt, kas on täidetud TMS § 187 ja § 188 lg 1 tulenevad eeldused tehingu kehtetuks tunnistamiseks, s.o kas vaidlustatud tehingud kahjustavad sissenõudjate huvisid, kas L. L. on teinud tehingud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ning kas T. T. oli või pidi olema teadlik hageja huvide kahjustamisest tehingute tegemise ajal (A). Seejärel võtab kohus seisukoha, kas on tegemist näilike või heade kommete vastaste tehingutega (B) ning lahendab hagi ja vastuhagi (C). A Tagasivõitmise eelduste täitmine XX.XX.XXXX laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping
30.Sissenõudja esitas hagi 06.05.2019, seega on täidetud TMS § 188 lg 1 tulenev 3-aastase hagi esitamise tähtaja eeldus.
31.Täiteavalduse esitas hageja 17.12.2018. Hageja ei ole esitanud andmeid täitemenetluse alustamise kohta, küll pole vaidlust selles, et täitemenetlus L. L. suhtes alustati. Kõige varasemalt oli täitemenetlust võimalik alustada täiteavalduse esitamise kuupäeval. Seega on vaidlustatav tehing tehtud rohkem kui 6 kuud enne täitemenetluse alustamist.
32.Riigikohus on selgitanud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (3-2-1-120-10, p 12). Ka on Riigikohus selgitanud PankrS § 110 lg 1 p 3 kohaldamisel, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi (3-2-1-39-08, p 12). Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus.
33.Laenulepinguga andis T. T. L. L. laenu 30 000 eurot ning see summa on laenusaaja pangakontole üle kantud. Laenu saamise tagajärjel oleks pidanud L. L. vara eelduslikult suurenema, millest üldjuhul ei saaks tuleneda hagejale kahjulikke tagajärgi.
34.L. L. pangakonto väljavõttest (I kd, tl 118) nähtub, et 28.02.2018 seisuga on konto algsaldo olnud 3,10 eurot ning samal päeval on talle laekunud T. T. 30 000 eurot selgitusega „laen“. Samal päeval on L. L. kandnud M. L. üle 29 800 eurot, s.o saadud laen on kohe edasi kantud. Faktiliselt on L. L. oma konto kohe pärast laenusumma ülekandmist tühjendanud. Seega tegelikkuses L. L. vara T. T. saadud laenu tulemusena küll suurenes, kuid vaid lühikeseks ajaks.
35.Kostjad ei ole tõendanud, et M. L. kanti raha nt laenulepingu või muu lepingu alusel, millest võiks järeldada, et L. L. vara ei vähenenud, sh et M. L. oli kohustus L. L.
nimetatud summa tagastada. Menetluses ei ole kohtule esitatud ühtegi asjakohast selgitust, millisel eesmärgil L. L. sellise ülekande tegi. Ka pole tõendatud, et L. L. oleks ülekantud summa kuni käesoleva ajani tagasi saanud. Kohus järeldab esitatud tõenditest, et L. L. vara laenusaamise tagajärjel ei suurenenud, samas tekkis tal kohustus T. T. ees laenu tagastamiseks.
36.Uuritud tõenditest ei nähtu, et L. L. oleks teinud mingeidki samme laenu tagastamiseks. Laenulepingu p 3.4 kohaselt pidi L. L. tagastama laenusumma hiljemalt 01.03.2021, s.o tagastamise tähtajaks lepiti kokku 3 aastat. Seejuures pidi L. L. tagastama laenusumma osamaksetena, millest 3000 eurot tuli tagastada hiljemalt 01.06.2018 ning järgmised 3000 eurot hiljemalt 01.09.2018. Seega pidi L. L. maksma T. T. 3000 eurot juba 3 kuud pärast laenulepingu sõlmimist ning kinnistu müügilepingu sõlmimise ajaks pidi olema tasutud 6000 eurot. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et L. L. oleks teinud ühtegi laenu tagasimakset või et tal oleks üldse olnud selleks rahalist võimalust. Kohtul tuleb järeldada, et L. L. tekitas laenuvõtmisega endale rahalise kohustuse, mida tal ei olnud võimalik täita. L. L. on ka ise kinnitanud, et tal olid olulised rahalised raskused, mille tõttu ta oli sunnitud võtma laenu (menetlusdokumendi p 2.4.3; I kd, tl 147). Sellisel juhul ei ole selge, miks L. L. kandis laenu kohe edasi kolmandale isikule, arvestades ka asjaoluga, et rahalise kohustuse olemasolu M. L. ees tõendatud ei ole.
37.Kohus leiab, et nii laenulepingu sõlmimisel kui hüpoteegi seadmisel pidi L. L. olema teadlik, et hüpoteegipidajana tekib T. T. laenulepingu rikkumisel õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist, s.o laenumaksete tegemata jätmise tagajärjeks võib olla XXX kinnistu omandiõiguse kaotus, st L. L. vähenemine ning võlausaldaja huvide kahjustamine.
38.Riigikohus on selgitanud, et tagasivõitmise nõude lahendamisel ei ole oluline, millise vara arvel tehingut täideti. Oluline on see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses (3-2-1-111-16, p 20).
39.Eelneva alusel tuvastab kohus, et XX.XX.XXXX laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping sõlmiti teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. Lepingute sõlmimise tagajärjel L. L. vara vähenes ning see tagajärg pidi talle olema ettenähtav. L. L. vara laenulepingu tulemusel tegelikult ei suurenenud, küll tekitas ta endale uue kohustuse ning riski kaotada oma kinnistu omand, mis ka realiseerus. Ilma 28.02.2018 tehinguteta oleks hagejal olnud oluliselt suurem võimalus oma nõudeid täitemenetluses rahuldada.
40.Tagasivõitmise kohaldamiseks tuleb kohtul tuvastada ka TMS § 188 lg 1 toodud tagasivõitmise eeldus, mille kohaselt tehingu teine pool teadis või pidi teadma tehingu tegemise ajal, et võlgnik teeb tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks.
41.T. T. ei ole kohtule avaldatud andmetel L. L. lähikondne TMS § 188 lg 3 ja PankrS § 117 mõttes. TMS § 188 lg 2 tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud ning kohtul pole alust eeldada, et T. T. oleks laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel teadnud või pidanud teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid. Seega tuleb hagejal tõendada T. T. teadmist või teadma pidamist hageja huvide kahjustamisest. Selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kostjad on avaldanud, et nad olid koostööpartnerid ja suhtlesid igapäevaselt tööalaselt, mis ei tähenda siiski, et T. T. oli teadlik või pidanuks olema teadlik L. L. majanduslikust seisust ning võlausaldajatest. Kohtul pole alust tuvastada, et T. T. oleks olnud XX.XX.XXXX lepingute sõlmimise
ajal olnud teadlik L. L. kohustustest, sh hageja ees ning et T. T. oleks olnud teadlik või oleks pidanud teadma, et L. L. võib teha tehingu teadlikult hageja huvide kahjustamiseks.
42.Seega ka olukorras, kus kohus leiab, et L. L. on sõlminud XX.XX.XXXX laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping teadlikult hageja huvide kahjustamiseks, pole täidetud kõik eeldused tagasivõitmise hagi rahuldamiseks nende tehingute osas. XX.XX.XXXX hüpoteegi lõpetamise kokkulepe ja müügileping
43.Kohus leiab, et müügilepingu tagajärjel kaotas L. L. omandiõiguse XXX kinnistule, tema vara vähenes ning hageja võimalused oma nõude rahuldamiseks täitemenetluses kahanesid.
44.Samas on asjakohased kostjate vastuväited, mille kohaselt on kostjad teinud XX.XX.XXXX müügilepingu p 3.2 tasaarvestuse vastastikkuste rahaliste nõuete osas (laen ja müügihind) ning kui pooled ei oleks sõlminud müügitehingut, ei oleks T. T. nõustunud tagatis/hüpoteegi kustutamisega. Sellisel juhul oleks kinnistu võõrandamisel tasutud eelisjärjekorras T. T. kui hüpoteegipidajale ning hageja huvid ei oleks olnud enne müügitehingut paremini kaitstud kui pärast.
45.Ka on asjakohane kostjate viide riigikohtu seisukohale 3-2-1-120-10, p 12, mille kohaselt võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga. Lisaks on riigikohus rõhutanud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine ning märkinud, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada ka asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Kohtu määratud ekspertiisi eksperthinnangust nähtub, et XXX kinnistu turuväärtus seisuga 13.09.2018 on ca 33 000 eurot, hindamistulemuse täpsusega +- 20% (II kd, tl 25). Seega võis 30 000 eurot olla kinnistu turuväärtus müügi ajal ning kinnistut ei ole müüdud alla turuhinna.
46.Riigikohus on selgitanud, et ka kinnistu turuhinnaga müügi puhul ei ole välistatud, et sissenõudja huvid võivad saada kahjustatud muude asjaolude tõttu. Kohus arvates selliseid muid asjaolusid ei esine. L. L. võlgnes T. T. kehtiva laenulepingu alusel 30 000 eurot ning võlgnevuse tasumiseks tegid kostjad tasaarvestuse, mille tulemusena täideti L. L .laenukohustus kinnistu müügi arvelt.
47.Kohus leiab eelneva alusel, et XX.XX.XXXX müügileping ei kahjustanud hageja kui võlausaldaja huve. Seega ei ole täidetud TMS § 187 lg 1 tingimus, mille kohaselt on tagasivõitmise eelduseks vaidlustatava tehinguga sissenõudja huvide kahjustamine. B Näilik või heade kommete vastane tehing
48.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt näilik tehing on tühine.
49.Kohtul pole uuritud tõendite alusel alust arvata, et tegemist oleks näilike tehingutega. Vaidlust pole selles, et laenuleping on täidetud ning T. T. on L. L. raha üle kandnud. Hüpoteegi seadmine laenulepingu sõlmimisel oli kohtu hinnangul asjakohane
laenuandja huvide kaitseks. Ka ei ole tuvastatav, et kinnistu müügilepingu puhul oleks tegemist näiliku tehinguga.
50.Hageja arvates võis kostjate tegevuses olla tegemist nn raharingiga ning T. T. laenuna saadud summa võib olla tagastatud T. T. kas sularahas või pangaülekandega. Väidetavat raharingi siiski ei ole alust tuvastada. Pangaülekannetest nähtuvalt 01.03.2018, s.o järgmisel päeval pärast L. L. 29 800 euro ülekandmist, on M. L. kandnud 29 600 eurot üle XXX selgitusega „Laen ettevõttele“ (II kd, tl 141), kes omakorda kandis samal päeval 29 540 XXX, selgitusega „Arve nr XXX, ülejäänud sularahas“ (II kd, tl 154). XXX on samal päeval, 01.03.2018 kandnud 29 538 eurot XXX, selgitusega „lepingu ülesütlemine“. Seega ei saa kohus järeldada, et T. T. on L. L. antud laenusumma teiste isikute kontode vahendusel tagasi saanud.
51.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
52.Käesolevas vaidluses ei ole kohtul alust tuvastada vaidlustatud tehingute vastuolu heade kommetega. Ühtegi TsÜS § 86 lg 2 eeldust täidetud ei ole, ka ei ole hageja toonud välja muid asjakohaseid aluseid võimaliku heade kommete vastasuse tuvastamiseks. Hageja on küll esitanud rea hüpoteese, miks ta peab kostjate tegevust näilikuks või heade kommetega vastuolus olevaks, kuid pole oma väiteid veenvalt sisustanud ega tõendanud. C Hagi ja vastuhagi lahendamine
53.Kuivõrd kohtu arvates puudub alus XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX lepingute kehtetuks tunnistamiseks, samuti ei ole tegemist näilike ega heade kommetega vastuolus olevate tehingutega, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
54.Vastuhagis nõutakse hüpoteegikande tagasitäitmist juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude XX.XX.XXX tehingu tagasitäitmise osas ning teeb kinnistusraamatus II jaos omanikukande osas muudatuse. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, ei toimu vaidlustatud tehingute tagasitäitmist ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus
55.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades sellega, et nii hagi kui vastuhagi jäävad rahuldamata, on kohtu arvates mõistlik jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Seega puudub vajadus ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.