X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.märtsi 2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3966,67 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 04.aprilli 2022.a apellatsioonkaebus (täiendatud 22.aprillil 2022.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 06.10.2022
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.03.2022 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.
Mõista välja X-lt Y kasuks menetluskulude katteks 1020 eurot. Menetluskulud tuleb X-l tasuda Advokaadibüroo Triniti OÜ pangakontole EE781010220192873229, märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1(10)
pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise sellelt hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras, samuti varalise kahju hüvitise 380 eurot. 2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et kirjutas Facebooki Sõbralikud Kalanaised ja Kalamehed gruppi, AAA 8. septembril 2020 postituse juurde kommentaari: „JJJ on ikka pasakott!!! Huvitav kui suur tema kummardajate seltskond veel on? Üks KKI tegelane ütles mulle paar päeva tagasi, et ka nemad pidasid kunagi lugu sellest mehest (kui ausastvkslamehest kes võistlusi korraldas), kuid nüüd ei räägi temast kui kalamehest keegi hästi!!!“ 3.Kommentaar oli kirjutatud kasutaja JJJ kommentaari alla. Seega ei ole kommentaaris mõeldud JJJt. Facebooki tehniline pool lööb kommentaari ette automaatselt isiku nime, kelle kommentaarile vastatakse. Seetõttu on kommentaari ees JJJ nimi. „Pasakotiks“ on peetud hagejat. Z nimega tuntakse hagejat kalameeste seltskonnas. Kostja avaldatud ebakohase väärtushinnanguga on hagejale põhjustatud mittevaraline kahju.
4.Kostja kirjutas kommentaari enda isikliku Facebooki kasutaja „Y“ nime alt. Seega on kostja hageja au teotava teksti autoriks ja avaldajaks. Kostjale saadeti nõudekiri. Kostja tähitud kirja vastu ei võtnud ning nõudekiri edastati uuesti lihtpostina. Hageja pakkus nõudekirjas kostjale kohtuvälist kompromissi. Kostja sai nõudekirja kätte, kuid ei ole esitanud ettepanekut kahju hüvitamiseks ega laimu kustutanud. Kostja avaldas hageja au teotavad väited ning pole neid tänase päevani eemaldanud.
5.Hageja leidis, et kostja avaldas väärtushinnangu. Kostja avaldas hinnangu, nagu oleks hageja „pasakott“. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab see vedelat väljaheidet, samuti muda, pori või liga. Sõna „pasakott“ kannab endas emotsioonidetektori kohaselt negatiivset hinnangut. Keskmise mõistliku lugeja jaoks omab hinnang pasakott negatiivset tähendust. Kostja soov oli hagejat alandada ja talle oma kommentaaridega haiget teha. Tegemist ei olnud tögamise või naljatlemisega, vaid ilmselge sõimuga.
6.Hagejal on tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda tavapärase elu elamisel. Üha rohkem inimesi lähtub laimajate loodud võltskuvandist ning solvab ja alandab hagejat erinevates internetiportaalides. Selle trendi saabki katkestada vaid laimajate vastutusele võtmine ehk neilt rahaliste kompensatsioonide välja mõistmine. Hageja leidis, et kuna laim avaldati Internetis, jõudis see suure hulga inimesteni. Arvestades kostja vanust ja elukogemust, pidi kostja mõistma enda käitumise õigusvastasust ning hagejal kahju tekkimist. Kostja tegutses tahtlikult ja soovis kaasa tuua õigusvastast tagajärge.
2(10)
11.Hageja on kirglik kalamees ning kalameeste seas tuntud. Hageja korraldab muuhulgas kalapüügiüritusi ning kostja laimutegevuse tulemusena on hageja maine kalameeste seas tugevalt langenud. Kostja laimu avaldamine annab ka teistele isikutele julgust avaldada laimu. Hagejale on tekitatud mainekahju tema koostööpartnerite ja tema korraldatud üritustel osalejate silmis. Hageja leidis, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 1000 eurot. Hageja palus hüvitiselt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
12.Hageja saatis kostjale nõudekirja 28.10.2020, millele kostja ei vastanud. Nõudekirja saatmiseks kasutas hageja õigusabi. Hagejale osutati õigusteenust esialgse õigusliku analüüsi tegemisel, teksti analüüsil, nõudekirja koostamisel ja hiljem kostja tegevuse analüüsimisel. Hageja kulud õigusabile on kokku 380 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
13.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1643,40 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja kuludeks on kulud õigusabile 1318,40 eurot koos käibemaksuga ja riigilõiv 325 eurot. Lepingulise esindaja kulud maksumusega 140 eurot tunnis on kajastatud lisas. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
14.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja esindaja ajakulu hagile vastamisel on üle paisutatud. Lisaks leidis hageja, et esimese vastuse koostamisele eelnenud kulud ei ole menetluskuludena hüvitatavad. Ajakulu 2 tundi dokumentidega tutvumisele ei kuulu hüvitamisele. 15.12.2021 menetlusdokumendi sisu koosnes kolmest lehest ja selle koostamisele ei saanud aega kuluda 4 tundi. Tegu ei ole tõenduslikus osas mahuka vaidlusega. Kostja ei esitanud uusi väiteid. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi menetlusse võtmisest oleks tulnud keelduda ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal puudub õiguskaitse vajadus ja tema nõue on seetõttu perspektiivitu. Hagi kohaselt on kostja avaldanud sotsiaalmeedias hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi.
16.Hagile lisatud kuvatõmmiselt on näha poolik kommentaar kellegi Facebooki postituse all ning kostja on seejuures jätnud oma kommentaari kasutaja „O“ kommentaari alla. Kostja kommentaar on täpsemalt järgmise sisuga (tekst muutmata): „JJJ on ikka pasakott!!! Huvitav kui suur tema kummardajate seltskond veel on? Üks KKI tegelane ütles mulle paar päeva tagasi, et ka nemad pidasid kunagi lugu sellest mehest (kui ausast kalamehest kes võistlusi korraldas), kuid nüüd ei räägi temast kui kalamehest keegi hästi!!!“ Kostja ei ole avaldanud hinnangut hageja, vaid JJJ kohta.
17.Vaidlusaluses kommentaaris ei ole kostja kordagi maininud hageja nime ega hüüdnime „Z“. Hageja on teinud kostja kommentaarist meelevaldseid ja hagi esitamiseks vajalikuks peetud järeldusi. Kui tegu oleks vastusega JJJ kommentaarile, oleks lause alanud suure algustähega ning vastusena („replay“) kirjutatud kommentaar oleks selle kommentaariga, millele see vastuseks kirjutati, nihkes. Kumbagi tunnust antud juhul ei esine. Hagejat ei ole kommentaaris mainitud.
18.Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata. Mitte iga negatiivne väärtushinnang ei ole automaatselt ebakohane ja õigusvastane.
3(10)
19.Pelgalt vulgaarsete sõnade kasutamine ei ole otsustava tähtsusega. Internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tavaliselt vabas stiilis ja vormis. Seega ainuüksi vulgaarse sõna kasutamine ei tähenda, et avaldatu on koheselt solvav. Hinnata tuleb, millest tingituna väärtushinnang avaldati, milline on isiku enda väljendus- ja suhtlusviis, milline on see keskkond kus väljendit kasutati s.h kas tegu on avaliku või piiratud keskkonnaga jne.
20.Kostja nõustus, et hagejat tuntakse kalameeste seltskonnas ka nime all „Z“. Sellise kasutajanimega esineb hageja kalamehi koondavas sotsiaalmeediakanalis kalale.ee, kus hageja ise on sarnast sõnakasutust (täpsemalt sõna „sitakott“) kasutanud teiste kasutajate „iseloomustamiseks“. Kuigi hageja üritab kohtule esitatud avalduses jätta endast muljet kui viisakast ja teisi inimesi austavast isikust, siis sõna „sitakott“ kasutamist teise inimese kohta kalamehi koondavas avalikus (mitte piiratud) sotsiaalmeediakanalis ei ole hageja ise pidanud solvavaks.
21.Kalale.ee portaal on avalikult kõigile kättesaadav ja loetav, erinevalt Facebooki grupist Sõbralikud Kalamehed ja Kalanaised, kus avaldati vaidlusalune kommentaar. Portaalis kalale.ee leidub hulgaliselt hageja kommentaare, mis oma vulgaarsuses ja negatiivses hinnangus teistesse ületavad oluliselt vaidlusalust kommentaari. Kostjale teadaolevalt on hageja korduvalt portaalist kalale.ee moderaatorite poolt eemaldatud, sest moderaatorid ei ole pidanud hageja suhtlusstiili kohaseks. Seega isegi juhul, kui kommentaar oleks kirjutatud hageja kohta, ei oleks see tema au ja väärikust teotav ega ebakohane.
22.Ebaõige on, et kommentaar oli kättesaadav väga suurele hulgale inimestele. Tegemist on piiratud ligipääsuga Facebooki grupiga, kus on ligi 5000 liiget, kellest tõenäoliselt enamus ei tea kommentaarist. Kommentaarile järgnenud vestluses osales kuus erinevat inimest, kellest ükski ei ole vaidlusalusele kommentaarile vastanud ning see ei ole tekitanud mistahes „laimulaviini“ hageja suhtes. Sisuliselt ei ole keegi sellele kommentaarile tähelepanu pööranud.
23.Isegi juhul, kui kommentaar oleks puudutatud hagejat, puudub hagejal hüvitatav kahju. Kui kommentaar puudutaks hagejat, ei ole see õigusvastane. Isegi juhul, kui kommentaar oleks õigusvastane, ei ole see tekitanud hagejale sellist moraalset kahju, mille hüvitamiseks tuleks välja mõista 1000 eurot. Kostja esitas tõendina Harju Maakohtu kohtulahendi väärteoasjas nr. 4-20-3539, mille kohaselt tegeles hageja 18.04.2020 röövpüügiga ning sai selle eest Keskkonnainspektsiooni poolt karistada. Hageja, kes korraldab kalaspordivõistlusi ja on kalastusringkondades tuntud isikuks, osaleb pikemat aega aktiivselt erinevates kalandusega seotud aruteludes ja esineb persoonilugudega ajakirjanduses, on ennast ise asetanud avaliku huvi keskmesse ning seega peab hageja olema kõrgendatud taluvusega enda suhtes tehtavale kriitikale. Hageja ei saanud hukkamõistu vääriva teo toimepanekul arvestada, et tema suhtes avaldatakse üksnes positiivseid või neutraalseid arvamusi.
24.Kostja vaidles vastu ka varalise kahju nõudele ja viitas, et nõude tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud, et ta tasus nõudekirja koostamise eest 380 eurot.
25.Hageja varaline kahju on tõendamata. Hageja on varalise kahju tõendamiseks esitanud 5 arvet, millest 4 puudutavad käimasolevat kohtumenetlust ja selle raames tehtud toiminguid. Seega ei saa need neli arvet (arved 3012153, 210200033, 21030270 ja 21100061) tõendada enne kohtumenetlust hagejale tekkinud varalist kahju summas 380 eurot. Arve nr 3003138 teisel lehel on märgitud, et kostjaga seotud toimingute ajakulu kukku 1 tund ja 20 minutit.
4(10)
Lähtudes hageja lepingulise esindaja töötunnihinnast 140 eurot tunnis koos käibemaksuga on seega kohtueelsete õigusabikulude suurus kokku 186 eurot, mitte 380 eurot. Hageja on püüdnud petta 194 euroga.
26.Hageja kulutused nõudekirja saatmisele ei ole põhjendatud ega vajalikud. Vajalikuks kulutuseks ei saa pidada nõudekirja edastamist kohtueelses menetluses, millega püütakse kostjalt välja petta raha. Hageja nõudekiri on läbivalt ründavas ja ähvardavas toonis, milles ei otsita lahendust, vaid püütakse hirmutamise ja pettusega saada kostjalt raha.
27.Menetluskuludena palus kostja hüvitada kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot tunnis. Hagi materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 2 tundi. Vastuse koostamiseks hagile kulus 3 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja sellel osalemiseks 0,5 tundi. 15.12.2021 dokumendi koostamiseks kulus 4 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Kostja õigusabikulud kokku on 1430 eurot. Tunnitasule 130 eurot ei lisanud käibemaks. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Esimese astme kohtu otsus 28.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
29.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa hageja nõue kuuluda rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse kommentaariga tema isiklike õiguste rikkumist.
30.Vaidlusaluses kommentaaris ei ole kostja viidanud hageja nimele ega tema hüüdnimele. Ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute puhul tuleb arvestada seda, mida avaldaja keskmise mõistliku isiku seisukohast lähtudes avaldas, mitte aga seda, mida kannatanu arvab või soovib. Vaidlusaluse kommentaari tekstist ei ole võimalik mõista, et see oleks suunatud hagejale. 31.Kuigi kohus iseenesest nõustub hagejaga, et väljend „pasakott“ kujutab endast Eesti kultuuriruumis vulgaarset ja negatiivset hinnangut, võib nõustuda ka kostja väidetega, et mitte iga negatiivse hinnangu avaldamine ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju nõude rahuldamist. 32.Kui hageja oleks tõendanud vaidlusaluse kommentaari seose endaga, nähtub kostja esitatud tõenditest, et hageja ise on pidanud vulgaarsete väljendite kasutamist Internetis teiste isikute suhtes sobivaks käitumiseks (toimiku lk 32). Sellises olukorras ei saa olla usutavad hageja väited, et kostja kommentaari tõttu oli ta emotsionaalselt häiritud seisundis ning ta tundis häbi. 33.Kohus nõustub kostjaga, et mitte ükski asjaolu, millele tuginedes soovis hageja nimelt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Eluliselt ei ole hageja väited ulatuslike tagajärgede tekkimisest usutavad, sest asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kinnises Facebooki grupis oleks kostja kommentaar mistahes vastukaja leidnud.
34.Kohus nõustub ka kostja väitega, et kuna hageja oli vastavas ringkonnas tuntud isikuna süüdi mõistetud röövpüügi eest (Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus toimiku lk 77-85), ei saanud ta eeldada enda suhtes üksnes positiivsete hinnangute andmist. Eeltooduga vastab
5(10)
kohus poolte väidetele ja leiab, et isegi juhul, kui kostja kommentaar oleks avaldatud hageja suhtes, ei oleks olnud tõendatud nõue mõista välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja ise ei ole soovinud mistahes viisil muude lahenduste leidmist, muuhulgas ei ole hageja soovinud vaidlusaluse kommentaari eemaldamist, mis oleks talle tekitatud negatiivsed tagajärjed võinud kõrvaldada.
35.Hageja varalise kahju nõue ei ole samuti tõendatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja koostas 28.10.2020 kuupäevaga nõudekirja (toimiku lk 10-12), milles nõudis kommentaari avaldamise eest varalise ja mittevaralise kahju 1380 euro hüvitamist 10 päeva jooksul. Kommentaari eemaldamist või vabandamist hageja ei soovinud. Hageja ei ole vastanud kostja väidetele, miks ei saanud hageja ise pöörduda FB grupi moderaatorite poole, et eemaldada teda solvav kommentaar. Kohus nõustub, et sellise toimingu tegemiseks ei oleks hagejal olnud vaja õigusabi kasutada.
36.Nõudekirja saatmist kostjale esitatud tõenditest järeldada ei saa. Kostja eitas nõudekirja saamist. Nõudekirjas puudub kostja aadress, mistõttu ei saa usutavaks lugeda hageja väiteid, et see saadeti kostjale tähitud kirjaga ja lihtkirjaga. Kirja saatmise tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumendi pealkirjaga „saadetiste vormistamine“. Mis allikast tõend pärineb ja kas või millisest andmebaasist või veebilehelt on väljavõte tehtud, tõendist järeldada ei saa. Tõendis on alla joonitud kuupäev 25.11.2020 ja asukoht Põhja-Tallinna jaotuspunkt. Saaja aadressi või saaja isikut märgitud ei ole. Kuupäev ei ole sama, mis on märgitud kohtule esitatud nõudekirjale. Antud tõend ei tõenda nõudekirja saatmist kostjale. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale nõudekirja saatnud, mistõttu ei saa juba ainuüksi seetõttu olla tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega VÕS § 128 lg 3 mõistes.
37.Hageja esitas kohtule oma esindaja õigusabi arved (toimiku lk 63-67). Arves nr 3009138 (toimiku lk 63) on õigusteenuse sisuks nimetatud „au teotamine“. Arve on esitatud 6 h 15 min eest summas 875,03 eurot. Arve spetsifikatsioonist aga nähtub, et nõudekirja koostamiseks on kulunud aega 1 h 20 minutit. Arve on hageja tasunud (toimiku lk 68). Seega ei ole hageja tõendanud, et kohtueelse nõudekirja koostamiseks kulus 380 eurot. Millist õigusabi tegelikult hagejale osutati, esitatud tõenditest ei nähtu.
38.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju, varalise kahju ja viivise nõuded tuleb jätta tervikuna rahuldamata, sest need on tõendamata. Nõuded oleksid olnud hagis esitatud kujul tõendamata isegi siis, kui hageja oleks tõendanud vaidlusaluse kommentaari avaldamist tema kohta. Kuna kohus jätab nõude rahuldamata oluliste nõude aluseks olevate asjaolude tõendamata jätmise kohta, ei hinda kohus eraldiseisvalt neid tõendeid, mida kohtulahendis otseselt analüüsitud ei ole. Kohus osundab, et poolte esitatud tõendid selle kohta, millistel tehnilistel viisidel tekib FB kommentaaride koostamisel nende algusesse kellegi nimi, ei oma sisulist tähendust. Tähtsust ei oma see, miks oli kostja kommentaaris viidatud JJJ nimele, vaid tähtsust omab see, et selles ei olnud viidatud hagejale.
Hageja apellatsioonkaebus 39.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus teha uus otsuse, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
6(10)
40.Apellatsioonkaebuse kohaselt hageja ei vaidlusta otsuse põhjendusi osas, kus kohus leidis, et: kostja on avaldanud hagi aluses toodud kommentaari (otsuse p 57); väljend „pasakott“ kujutab endast Eesti kultuuriruumis vulgaarset ja negatiivset hinnangut (otsuse punkt 68).
41.Hageja ei nõustu ning vaidlustab kohtuotsuse põhjendused osas, kus kohus leidis, et: hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse kommentaariga tema isiklike õiguste rikkumist (otsuse punkt 61); vaidlusaluse kommentaari tekstist ei ole võimalik mõista, et see oleks suunatud hagejale (otsuse punkt 63); hageja ise on pidanud vulgaarsete väljendite kasutamist Internetis teiste isikute suhtes sobivaks käitumiseks (otsuse punkt 68); hageja varalise kahju nõue ei ole samuti tõendatud (otsuse punkt 70); nõudekirja saatmist kostjale esitatud tõenditest järeldada ei saa. Kostja eitas nõudekirja saamist. Nõudekirjas puudub kostja aadress, mistõttu ei saa usutavaks lugeda hageja väiteid, et see saadeti kostjale tähitud kirjaga ja lihtkirjaga (otsuse punkt 71); tähtsust ei oma see, miks oli kostja kommentaaris viidatud JJJ nimele, vaid tähtsust omab see, et selles ei olnud viidatud hagejale (otsuse punkt 73). 42.Kuna apellatsioonkaebuse tulemusena tuleb teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele 43.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 44.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
45.Asja materjalidest nähtub: - AAA tegi 8. septembril 2020 Facebooki grupis Sõbralikud Kalamehed ja Kalanaised postituse: Kallid kalastushuvilised! Sel nädalavahetusel toimub Narvas juubeliüritus „Narva Lõhe 2020“ Toimub püük suurema lõhe ausal püügil konksu otsa tabamisel. Kahjuks peab tõdema, et osalejate seas on ka aastaid võistlustel osalenud ja röövpüügiga tegelenud ning vahele jäänud persoone. Kurb küll!!!!. Ei tea kas tuntud õllefirma reklaamautot saab ka asjaosalisega sel nädalavahetusel näha??? Postituse juures oli link youtube videole. - Nimetatud youtube videol on hageja, kes kõnnib looduses. - Video all on Vabatahtliku Kalakaitse postitus: 18.04 – Laupäev – ikka veel! Peale lõunat kohtus Kalakaitse järgmise patustajaga. Mees teadis ilmselt väga hästi, mis sigadusega hakkama oli saanud, kuid ikkagi alahindas Kalakaitse häid suhteid korrakaitsjatega, kes sündmuskohal lahkujalt kiirelt reageerides hetk hiljem kenasti kinni pidasid. Alustati menetlust. -Sellele postitusele järgnevalt avaldasid mitmed isikud kommentaare, sh ka kostja. -Kostja avaldas postituse, mille tekst on järgmine: „JJJ on ikka pasakott!!! Huvitav kui suur tema kummardajate seltskond veel on? Üks KKI tegelane ütles mulle paar päeva tagasi, et ka nemad pidasid kunagi lugu sellest mehest (kui ausastvkslamehest kes võistlusi korraldas), kuid nüüd ei räägi temast kui kalamehest keegi hästi!!!“ -Hageja hüüdnimi on Z ehk Z, mille järgi on ta kalastusringkondades väga tuntud. -Hageja korraldab kalaspordiüritusi sh võistlusi ja on kalastusringkondades tuntud isikuks, osaleb aktiivselt erinevates kalandusega seotud aruteludes ja esineb persoonilugudega ajakirjanduses.
7(10)
- Hageja mõisteti süüdi 18.04.2020 toime pandud röövpüügi eest (Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus toimiku lk 77-85), kuna temale väärteoasjas määratud karistus jäeti kohtu poolt muutmata.
46.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja avaldatud postitus puudutab hagejat ning teotab tema au ja kas kostja peab hüvitama hagejale tekitatud varaliseja mittevaralise kahju. 47.Maakohus, analüüsides asjas esitatud tõendeid leidis, et hageja nõue ei saa kuuluda rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse kommentaariga tema isiklike õiguste rikkumist, kuivõrd vaidlusaluses kommentaaris ei ole kostja viidanud hageja nimele ega tema hüüdnimele. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. 48.Ringkonnakohus osutab, et hageja saab eduka hagi esitada üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nii sätestab TsMS § 3 lg 1, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega peaks ebakohane väärtushinnang, mille avaldamisega seoses hageja hüvitist nõuab, seostuma hageja õiguste või huviga.
49.Asja läbivaatamisel tuli kohtul kindlaks teha, kas avaldatu käib hageja kohta või võiks hageja õigusi rikkuda. Seejuures tuli arvestada avaldatu konteksti, et tuvastada selle seos hagejaga. Maakohus tuvastas ja selle üle puudub ka vaidlus, et kostja postituse tekstis puuduvad viited hageja nimele ja hüüdnimele. Ringkonnakohtu arvates ei välista see aga seda, et postitusega avaldati arvamust hageja suhtes. Seetõttu tuli analüüsida avaldatu konteksti, st tuvastada mille ja/või kelle suhtes kommentaariumis arutelu käis. Asja materjalidele lisatud väljavõttest ja videost (tlk 57-59) nähtub ringkonnakohtu arvates, et Facebooki grupi Sõbralikud Kalanaised ja Kalamehed algne ehk esimene postitus käis hageja kohta. Algne postitus on tehtud kasutaja AAA poolt ja kuigi selles ei olnud märgitud hageja nime ega hüüdnime oli viidatud videolingile, millest nähtus hageja, kellele postituses ka viidati. Hageja tunti videos kuvatu tõttu kommentaariumi grupis ära ja seda tõendavad algsele postitusele järgnevad mitmed kommentaarid, kus kasutatakse mh hagejale viidates ka hageja hüüdnime. Ka vaidlusalusest postitusest ajaliselt varasemalt avaldas kostja postituse sisuga: „kas juraka paak nii suur, et siiani sisiseb veel õhku?“. Seega teadis ka kostja, et kommenteeritakse hagejat.
50.Kuigi maakohus asus seisukohale, et tähtsust ei oma millistel tehnilistel viisidel tekib FB kommentaaride koostamisel nende algusesse kellegi nimi, st see miks oli kostja kommentaaris viidatud JJJ nimele, ei saa ringkonnakohtu arvates maakohtu seisukohaga nõustuda. Antud juhul väidab hageja, et kostja nimetas teda sõnaga “pasakott”. Kuivõrd kostja kommentaari esimene lause on „JJJ on ikka pasakott!!!, siis tuli tuvastada, kas kostja võis nimetatud iseloomustava sõnaga pidada silmas teist grupis arvamust avaldanud isikut. Ringkonnakohtu arvates on veenvalt tõendatud, et kuna kostja kommentaar oli kirjutatud kasutaja JJJ kommentaari alla, siis moodustus JJJ postitusele vastates lause “JJJ on ikka pasakott!!!”. Sellisel viisil isikunimede kuvamine kommentaaride ette nähtub läbivalt kommentaariumis arvamust avaldanud isikute postitustest. Seega tuleb tõendatuks lugeda hageja väide, et Facebooki tehniline pool lööb kommentaari ette automaatselt isiku nime, kelle kommentaarile vastatakse. Seetõttu on vaidlusaluse kommentaari ees JJJ nimi, kuigi kostja oma postituses seda isikut silmas ei pidanud. Kuivõrd vahetult vaidlusalusele postitusele eelnevalt viitas kostja hagejale (kasutades hageja hüüdnime) on ringkonnakohus seisukohal, et tõendatud on
8(10)
see, et vaidlusalune postituse tegi kostja hageja suhtes ning kommentaariumis esinenud isikud said sellest ka niimoodi aru, sest arutelu hageja tegevuse üle jätkus.
51.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et väljend „pasakott“ kujutab endast Eesti kultuuriruumis halvustavat ja negatiivset hinnangut. Halvustav ja negatiivne hinnang isikule tekitab eelduslikult mittevaralise kahju. 52.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et mitte iga negatiivse, halvustava hinnangu avaldamine ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju nõude rahuldamist. VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega ei ole teise isiku kohta negatiivse ja halvustava väärtushinnangu andmine alati õigusvastane. Isiku au teotava väärtushinnangu õigusvastasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud aluse sellise hinnangu väljendamiseks.
53.Käesoleval juhul algas hageja suhtes kommentaaride avaldamine peale seda kui esimene postitaja avaldas video ja arvamuse selle kohta, et hageja on tabatud röövpüügilt. On selgelt arusaadav, et ka kostja kommenteeris hageja käitumist seoses röövpüügiga, väljendades oma arvamust sellise tegevuse kohta äärmiselt halvustava hinnanguna. Üldjuhul ei saa sellist väljendusviisi pidada ringkonnakohtu arvates aktsepteeritavaks. Samas tuleb käesoleva asja lahendamisel arvestada järgnevaga. Olukorras, kus hageja on ise esinenud avalikkuse ees kalandusvaldkonna eestkõnelejana, mida tõendavad hageja enda esitatud ajakirjandusväljaannete väljavõtted, samuti on hageja tuntud kui kalandusürituste, sh võistluste läbiviija, võib pidada eriti taunitavaks hageja tegevust röövpüüdjana. Hageja, kui hobikalandust propageeriv isik on oma tegevuse kaudu seadnud ennast eeskujuks. Seetõttu on arusaadav kalandusega seotud isikute nördimus, kui ennast edukaks, teisele eeskujuks seadnud isik, paneb toime röövpüügi. Seega ei saa antud asjaolude kontekstis ringkonnakohtu arvates pidada õigusvastaseks kostja poolt avaldatut. Nõustuda ei saa hagejaga selles, et kuna avaldatu ajal ei olnud hageja röövpüügis süüdi tunnistatud, siis ei oleks tohtinud hageja tegevusele negatiivset hinnangut anda. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega (tlk 77-85), tunnistati hageja röövpüügis süüdi ja seega olid õiged nii Vabatahtliku Kalakaitse postitus, millest saab järeldada, et videos nähtud isik on tegelenud röövpüügiga, kui ka sellele hiljem käsitletavas kommentaariumis tehtud etteheited hageja tegevusele. Hinnates seda, kas kostja postitus oli õigusvastane, tuleb ringkonnakohtu arvates erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdleval kaalumisel hinnata ka hageja enda varasemat käitumist, sh interneti kommentaariumites. Asjast nähtuvalt on hageja ise väljendanud teiste isikute suhtes halvustavaid hinnanguid (toimiku lk 32 ja 34), sh kasutanud isikute iseloomustamiseks samatähenduslikku halvustavat väljendit, mistõttu tõi maakohus põhjendatult esile ka selle asjaolu. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et viidatud tõenditest ei nähtu, et halvustavad kommentaarid tegi hageja. Internetifoorumis on kommentaari juures, mis sisaldab korduvat väljendit “sitakott” hageja foto koos kasutajanimega Z. Kirjalikus tõendis on otseselt osutatud, et halvustava hinnangu andis dokumendi koostajale hageja. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus jättis õigesti hageja mittevaralise kahju rahuldamata.
9(10)
54.Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata ka hageja varalise kahju nõude. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, millega hageja varalise kahju nõue jäi rahuldamata ja nõustub nendega. Ringkonnakohus toob esile, et isegi juhul, kui asjas leidnuks tõendamist, et kostja sai hageja kohtueelselt saadetud nõudekirja kätte, ei oleks võimalik hageja varalist kahjunõuet rahuldada, kuivõrd selle eelduseks on hageja mittevaralise kahjunõude rahuldamine. Nõudekirja sisuks oli kostjalt mittevaralise kahju nõudmine kohtueelselt, kuid see nõue jäi kohtumenetluses rahuldamata. Seega on tõendamata, et kostja tegu põhjustas hagejale varalise kahju kohtueelse õigusabi näol. Menetluskulude jaotus
55.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulude katteks 2 152,80 eurot. Kostjat esindas menetluses erineval ajaperioodil kaks lepingulist esindajat. Kostja esimene lepinguline esindaja Jaanus Silm esitas vastuse apellatsioonkaebusele, teatades 01.09.2022, et tema esindusõigus on lõppenud. Esitatud arve kohaselt osutas Jaanus Silm kostjale õigusabi 6 tunni ulatuses, kokku summas 780 eurot. Õigusabi osutati apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks, tunnihinnaga 130 eurot. Esimene lepinguline esindaja käibemaksu arvele ei lisanud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et esimesena kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja väljastatud arve on fiktiivne. Asjast on nähtav, et nimetatud lepinguline esindaja kostjat apellatsioonimenetluses esindas. Asjaolu, et arve õigusteenuse eest esitati teise äriühingu nime alt, võrreldes sellega, mis kajastus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, ei muuda õigusteenuse osutamist Jaanus Silma poolt ja kostja kohustust osutatu eest tasuda, olematuks. 13.09.2022 teatati kohtule, et kostjat esindab vandeadvokaat Karmen Turk, kes menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostjale õigusabi 9 tundi ja 12 minutit, tunnihinnaga 195 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kostja esimese lepingulise esindaja teenuse tunnihind on valitsevat kohtupraktikat ning asja olemust ning keerukust arvestades mõistliku suurusega. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 6 tunni ulatuses on samas mõnevõrra ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud õigusabiteenuse maht, mille hageja peab kostjale hüvitama on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 4 tunni ulatuses, so 520 eurot. Kostja teise lepingulise esindaja õigusabiteenuse osutamise spetsiifikast nähtub, et olulises ulatuses on õigusabikulud tekkinud seetõttu, et kostja lepinguline esindaja vahetus. Põhjendatud menetluskuludeks, mille hageja peab kostjale hüvitama on kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 2 tunni ulatuses ning menetlusdokumendi koostamine 30 minuti ulatuses. Teeside esitamine ringkonnakohtu istungil on poole enda vaba valik, kuid nende vormistamise kulu ei saa teiselt poolelt nõuda, kuivõrd istungieelselt peavad mõlemad pooled oma väited esitama vastavalt kas apellatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses. Arvestades asja olemust ning vaidluse keerukust ning valitsevat kohtupraktikat, leiab ringkonnakohus, et mõistlik õigusteenuse tunnihind teise lepingulise esindaja, st vandeadvokaadi puhul käesolevas asjas koos käibemaksuga on 200 eurot. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1020 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb väljamõistetavad menetluskulud tasuda hagejal kostjale õigusabi osutanud vandeadvokaadi büroo arvele
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.