E. O. hagi M. H.i vastu mittevaralise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes Hagihind hagi hind 4160 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: E. O. (isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus esindajad (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, Parda 8, Tallinn 10151, epost: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: M. H. (isikukood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise, viivise ja varalise kahju hüvitise nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt E. O.lt (isikukood XXX) kostja M. H.i (isikukood XXX) kasuks välja menetluskuludena kulud õigusabile 1430 (üks tuhat nelisada kolmkümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt E. O.lt (isikukood XXX) kostja M. H.i (isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1430 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise sellelt hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras, samuti varalise kahju hüvitise 380 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et kirjutas Facebooki XXX gruppi, A. A. 8. septembril 2020 postituse juurde kommentaari: „H. J. on ikka pasakott!!! Huvitav kui suur tema kummardajate seltskond veel on? Üks KKI tegelane ütles mulle paar päeva tagasi, et ka nemad pidasid kunagi lugu sellest mehest (kui ausastvkslamehest kes võistlusi korraldas), kuid nüüd ei räägi temast kui kalamehest keegi hästi!!!“
3.Kostja kirjutas Facebooki kommentaar enda isikliku Facebooki kasutaja „M. H.“ nime alt. Seega on kostja hageja au teotava teksti autoriks ja avaldajaks. Kostjale saadeti nõudekiri. Kostja tähitud kirja vastu ei võtnud ning nõudekiri edastati uuesti lihtpostina. Hageja pakkus nõudekirjas kostjale kohtuvälist kompromissi. Kostja sai nõudekirja kätte, kuid ei ole esitanud ettepanekut kahju hüvitamiseks ega laimu kustutanud. Kostja avaldas hageja au teotavad väited ning pole neid tänase päevani eemaldanud.
4.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise. Hageja leidis, et vabandamine ei ole tema õiguste rikkumise hüvitamiseks piisav, vaid vajalik on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine.
5.Hageja leidis, et kostja avaldas väärtushinnangu. Kostja avaldas hinnangu, nagu oleks hageja „pasakott“. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab see vedelat väljaheidet, samuti muda, pori või liga. Sõna „pasakott“ kannab endas emotsioonidetektori kohaselt negatiivset hinnangut. Keskmise mõistliku lugeja jaoks omab hinnang pasakott negatiivset tähendust. Kostja soov oli hagejat alandada ja talle oma kommentaaridega haiget teha. Tegemist ei olnud tögamise või naljatlemisega, vaid ilmselge sõimuga.
6.Kommentaar oli kirjutatud kasutaja H. J. kommentaari alla. Seega ei ole kommentaaris mõeldud H. J.t. Facebooki tehniline pool lööb kommentaari ette automaatselt isiku nime, kelle kommentaarile vastatakse. Seetõttu on kommentaari ees H. J. nimi. „Pasakotiks“ on peetud hagejat. Z nimega tuntakse hagejat kalameeste seltskonnas. Kostja avaldatud ebakohase väärtushinnanguga on hagejale põhjustatud mittevaraline kahju.
7.Üldine käibekohustus on isiku kohustus tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid. Üldine käibekohustus tähendab, et õigusi tuleb teostada viisil, mis väldib teise isiku
sildistamist, alandamist või tema maine rikkumist. Kostja on üldist käibekohustust rikkunud. Ebakohase väärtushinnangu põhjendamise koormis lasub kostjal kui väite avaldajal. Kui kostja ei suuda oma hinnangut tõendada ning hageja suhtes esitatud väide on vale ehk au teotav ehk sellega rikutakse õigusvastaselt hageja au, kuulub mittevaralise kahju nõue rahuldamisele.
8.Kostja käitumine on õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kannatanu isikliku õiguse rikkumine alati õigusvastane. Alternatiivselt on kostja käitumine õigusvastane alates nõudekirja kättesaamisest. Seega isegi juhul, kui kostja suudab tõendada õigustatud huvi olemasolu väite avaldamiseks, on tema teksti avaldamine muutunud igal juhul õigusvastaseks, sest hageja juhtis nii avalikult kui ka eraldi nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele.
9.Kostjal tuleb hüvitada hagejale mittevaraline kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Kostja on hagejat sildistanud. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud „väiteid“ hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse.
10.Hagejal on tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda tavapärase elu elamisel. Üha rohkem inimesi lähtub laimajate loodud võltskuvandist ning solvab ja alandab hagejat erinevates internetiportaalides. Selle trendi saabki katkestada vaid laimajate vastutusele võtmine ehk neilt rahaliste kompensatsioonide välja mõistmine. Hageja leidis, et kuna laim avaldati Internetis, jõudis see suure hulga inimesteni. Arvestades kostja vanust ja elukogemust, pidi kostja mõistma enda käitumise õigusvastasust ning hagejal kahju tekkimist. Kostja tegutses tahtlikult ja soovis kaasa tuua õigusvastast tagajärge.
11.Hageja on kirglik kalamees ning kalameeste seas tuntud. Hageja korraldab muuhulgas kalapüügiüritusi ning kostja laimutegevuse tulemusena on hageja maine kalameeste seas tugevalt langenud. Kostja laimu avaldamine annab ka teistele isikutele julgust avaldada laimu. Hagejale on tekitatud mainekahju tema koostööpartnerite ja tema korraldatud üritustel osalejate silmis. Hageja leidis, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 1000 eurot. Hageja palus hüvitiselt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
12.Hageja saatis kostjale nõudekirja 28.10.2020, millele kostja ei vastanud. Nõudekirja saatmiseks kasutas hageja õigusabi. Hagejale osutati õigusteenust esialgse õigusliku analüüsi tegemisel, teksti analüüsil, nõudekirja koostamisel ja hiljem kostja tegevuse analüüsimisel. Hageja kulud õigusabile on kokku 380 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kompromissina pakkus hageja, et kostja peaks hageja ees vabandama ning hüvitama menetluskulud ja mittevaralise kahju. Kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kostja ei ole esile toonud ühtegi alust hagi läbivaatamata jätmiseks.
14.Hageja ei nõustunud, et kostja kommentaar ei olnud avaldatud tema kohta. Laimav kommentaar oli kirjutatud postituse juurde, kus räägiti hagejast ja tema tegevustest. Hageja nõustus, et esmapilgul võib kommentaari lugedes jääda mulje, et kostja kirjutas laimava
kommentaari kellegi H. J. kohta. Tuleb arvestada, et tegu oli vastusega H. J. kommentaarile. Facebook märgib automaatselt kommentaari ette kasutaja nime, kelle kommentaarile vastatakse.
15.Hageja pidas ilmselgeks, et kostja kirjutas kommentaari tema kohta. Keskmine mõistlik lugeja saab sellest aru, sest loeb tervet postitust, mitte kommentaari. Kostjal oli võimalus enda seisukohta väljendada viisakalt. Kuna kostja kirjutas oma kommentaarid viidatud postituste alla ning väitis, et hageja on pasakott, oli kostja eesmärgiks hagejat alandada ja solvata. Kostja väärtushinnangud olid ebakohased.
16.Kostja õigustab oma käitumist hageja käitumisega. See ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks või hüvitise vähendamiseks. Interneti puhul pole tegemist sõpruskonna saunapeoga või külajoodikute poetaguse koosviibimisega. Tegemist on avaliku ruumiga. Kostja laimas hagejat avalikult Facebookis. Kostja ei saa hageja alandamisel ja solvamisel tugineda hageja enda tegevusele. Selleks puudub õiguslik põhjendus. Need kostja vastuväited tuleb jätta arvestamata.
17.Kostja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Tegu on ilma nõusolekuta ühiste olengute käigus purjus inimestest tehtud salvestistega. Tegemist ei ole avaliku ruumiga. Samuti ei saa võrrelda avalikku ruumi väikese grupi saunapeoga. Hageja IP aadresside kasutamise ajalugu ei oma antud kohtuvaidluses tähtsust. Lisaks ei ole säilinud üle aasta vanused andmed.
18.15.11.2021 seisukohas jäi hageja oma varasemate väidete juurde. Facebooki grupi algne ehk esimene postitus käis hageja kohta. Hageja esitas postituse teksti ja selle postituse all olnud kommentaarid. Algne postitus on tehtud kasutaja A. A.. Postituses oli märgitud, et nädalavahetusel toimub Narvas juubeliüritus, millel osaleb ka röövpüügiga tegelenud ja vahele jäänud isikuid. Postituses oli youtube`i link. Lingilt avaneb video, kus on filmitud nn „kalakaitse“ aktsiooni. Video all oli kirjutatud kalakaitse aktsiooni ning rikkuja kinnipidamist ja menetluse alustamist.
19.Kuigi algses A. A. nimelise isiku postituses ega video all avaldatud tekstis ei ole mainitud hageja nime, ei saa olla siinsel juhul vaidlust, et A. A. nimelise isiku postitus käis hageja kohta. Esiteks on videost äratuntav hageja isik, seda eelkõige kalastusmaailmaga tuttavatele inimestele. Hageja ei eelda, et kohus tunneb hageja videost tehtud kuvatõmmiste või video enda alusel ära. Küll aga on hageja ära tuntud, mida kinnitavad Facebooki grupis kasutaja A. A. postituse alla kirjutatud kommentaarid.
20.Paljud kommenteerijad on väga hästi aru saanud, kelle kohta oli video tehtud. Kui kommenteerijad seda ei teaks, ei oleks eluliselt usutav, et M. V. oleks avaldanud, et ei taha hageja pärast Narva lõhe võistlusele minna, sest „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“. Järelikult M. V. teadis, kellega on tegemist.
21.Kommenteerija H. J. räägib, et teda on „selle sama teo eest“ ehk laimamise eest lubatud kohtusse anda. Kohe seejärel küsis H. J.: „Z aeeeeee! Kus mu ümbrik on?“, viidates, et ta ei ole veel kohtukutset saanud. Z ehk Z on hageja hüüdnimi, mida teavad kalastusringkondades suurem osa aktiivselt kalastusega tegelenud isikutest. H. J. avaldas kommentaaris, et videos kõndijaks oli „Z“, mis viitab hageja hüüdnimele. Lisaks kirjutas H. J., et „“härra“ enda meelest universumi parim“. Viimati mainitud väljendit ei ole võimalik kasutada isiku suhtes, kelle kohta ei ole teada, kellest räägitakse.
22.Postitustes on H. J. ja A. P. rääkinud kindlast isikust, keda nad teavad, seejuures ütleb H. J.: „Mul oleks sellest juraka toimetamisest jumala savi“, st taas on kasutatud hageja hüüdnime „Z“.
Postituste seerias, kus sisaldus kostja kommentaar, on hageja hüüdnime Z kasutatud mitmel korral. Seejuures nähtub kostja enda postitusest, et teab, keda nime „Z“ all mõeldakse, kuna kirjutab: „kas juraka paak nii suur, et siiani sisiseb veel õhku?“. Vaadates kogu kommentaaride seeria sisu, on näha, et räägitakse konkreetse Jurakaks nimetatud isiku ülbusest.
23.Hageja hüüdnimi on Z ehk Z, mille järgi on ta kalastusringkondades väga tuntud. Hageja kohta on avaldatud aegade jooksul mitmeid artikleid ning tema hüüdnime on korduvalt avaldatud kalastusajakirjade esikaanel. Kohtule esitatud ajakirja esikaanel on hageja kohta öeldud: „E. „Z“ O., suurte saakide meister“ ning persoonilugu hagejast algab sõnadega: „E. O., hüüdnimega Z, on kalastusmaailmas nagu E. S. poliitikas – teda kas armastatakse või vihatakse, aga ükskõikseks ei jäta ta kedagi“. Teise ajakirja esikaanel on hageja kohta öeldud: „E. „Z“ O. tabab kala kas või kaevust“ ning artikli alguses on hagejat iseloomustatud järgmiselt: „KES SIIS Z EI TEAKS? E. O. alias Z teavad ju kõik.
24.Hageja on kalastusega tegelevate inimeste seas väga tuntud ja seda just oma hüüdnime Z järgi. Kostja on vaieldamatult kalastusega tegelev või sellest huvitatud isik, kuna kostja kommentaar avaldati Facebooki grupis „xxx!“ ning kostja on teemal kaasa rääkinud. Kui kostja ei oleks kalandusega mitte kuidagi seotud, ei oleks eluliselt usutav, et ta liituks Facebooki vastava temaatikaga grupiga. Kui kostja oleks kuidagi juhuslikult gruppi sattunud, ei oleks eluliselt usutav, et tal oleks tahtmist ja põhjust sekkuda hagejat puudutavatesse kommentaaridesse. Kostja ise nimetab hagi aluseks olevale postitusele eelnevalt isikut nimega „Z“. Seegi pidi kostja teadma, kes on Z.
25.Kuna algne A. A. nimelise isiku kommentaar käis hageja kohta, on postituse alla tehtud kommentaar hagejat puudutav ja nii said sellest aru grupi liikmed, vähemalt valdav osa nendest, kes samuti algse postituse all kommenteerisid. Hageja esitas kohtule näitliku video, kuidas kommentaari kirjutades tuleb Facebookis automaatselt uue kommentaari ette selle postituse teinud isiku nimi, kellele uus postitaja vastab. Kui koostada ise uus kommentaar, ei tule kellegi nime kommentaari ette.
26.Kostja on ise väitnud, et tegu on kinnise grupiga, kus paljud tunnevad üksteist ja teavad, millest on jutt. Kostja kommentaari tuleb hinnata tervikuna. Kostja nimetas hagejat pasakotiks ning lisas, et keegi ei räägi hagejast kui kalamehest enam hästi ja hageja ei ole enam aus kalamees, kes võistlusi korraldas. Kostja väitis istungil, et H. J. on tema sõber. Kui kostja väide, et tema kommentaar käis H. J. kohta, ei oleks eluliselt usutav, et kostja nimetaks oma sõpra pasakotiks. Kui kostja oleks rääkinud H. J., oleks ta sõnastanud postituse teisiti ja kasutanud sõna „sina“. Kostja rääkis aga kolmandast isikust.
27.Facebooki kasutajad ning seal kommentaare kirjutavad isikud teavad, et postitusele „vastates“ tuleb automaatselt ette algse kommentaari teinud isiku nimi. Seega on tegemist üldteada asjaoluga Facebooki kasutavate isikute hulgas. Grupi liikmed on kõik Facebooki kasutajad. Seega Facebooki kasutajate jaoks on tegemist TsMS § 231 kohase üldteada asjaoluga.
28.Tegu ei ole väikese grupiga. Grupil on 6033 liiget ja sinna tehakse igapäevaselt postitusi. Seega on laim jõudnud suure hulga lugejateni. Keskmisele isikule, eriti kinnisesse kalameeste gruppi kuuluvale lugejale, on kostja kommentaar tajutav kui otsene solvang hageja isiku pihta.
29.Hageja esitab kohtule õigusabi arved ja maksekorraldused arvete tasumisest. Hagejale on esitatud arveid kogusummas 2426,78 eurot. Hageja on tasunud arveid summas 2426,78 eurot. Seega on hageja kandnud reaalseid kulusid antud kohtumenetluses.
30.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostja ei ole lükanud ümber, et tema kirjutas kommentaari. Hageja arvates tuleb kohtul otsustada vaid seda, milline on õiglase hüvitise suurus. Kohtul tuleb otsusega anda selge ning kompromissitu signaal, et Interneti teel kellegi maine teotamine ei ole lubatud. Avalikult teise isiku laimaine ja alandamine on taunimisväärne. Hageja kordas, et tema hinnangul on õiglanehüvitis 1000 eurot.
31.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1643,40 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja kuludeks on kulud õigusabile 1318,40 eurot koos käibemaksuga ja riigilõiv 325 eurot. Lepingulise esindaja kulud maksumusega 140 eurot tunnis on kajastatud lisas. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
32.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja esindaja ajakulu hagile vastamisel on üle paisutatud. Lisaks leidis hageja, et esimese vastuse koostamisele eelnenud kulud ei ole menetluskuludena hüvitatavad. Ajakulu 2 tundi dokumentidega tutvumisele ei kuulu hüvitamisele. 15.12.2021 menetlusdokumendi sisu koosnes kolmest lehest ja selle koostamisele ei saanud aega kuluda 4 tundi. Tegu ei ole tõenduslikus osas mahuka vaidlusega. Kostja ei esitanud uusi väiteid.
KOSTJA VASTUVÄITED
33.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi menetlusse võtmisest oleks tulnud keelduda ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal puudub õiguskaitse vajadus ja tema nõue on seetõttu perspektiivitu. Hagi kohaselt on kostja avaldanud sotsiaalmeedias hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi.
34.Hagile lisatud kuvatõmmiselt on näha poolik kommentaar kellegi Facebooki postituse all ning kostja on seejuures jätnud oma kommentaari kasutaja „T. M.“ kommentaari alla. Kostja kommentaar on täpsemalt järgmise sisuga (tekst muutmata): „H. J. on ikka pasakott!!! Huvitav kui suur tema kummardajate seltskond veel on? Üks KKI tegelane ütles mulle paar päeva tagasi, et ka nemad pidasid kunagi lugu sellest mehest (kui ausast kalamehest kes võistlusi korraldas), kuid nüüd ei räägi temast kui kalamehest keegi hästi!!!“ Kostja ei ole avaldanud hinnangut hageja, vaid H. J. kohta.
35.Vaidlusaluses kommentaaris ei ole kostja kordagi maininud hageja nime ega hüüdnime „Z“. Hageja on teinud kostja kommentaarist meelevaldseid ja hagi esitamiseks vajalikuks peetud järeldusi. Kui tegu oleks vastusega H. J. kommentaarile, oleks lause alanud suure algustähega ning vastusena („replay“) kirjutatud kommentaar oleks selle kommentaariga, millele see vastuseks kirjutati, nihkes. Kumbagi tunnust antud juhul ei esine. Hagejat ei ole kommentaaris mainitud.
36.Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata. Mitte iga negatiivne väärtushinnang ei ole automaatselt ebakohane ja õigusvastane. Negatiivne väärtushinnang ei ole alati keelatud ja ebakohane ega ole koheselt ka õigusvastane. Emotsioonidetektori kohaselt on negatiivsed ka sellised sõnad nagu advokaat, kohus ja põld (lisa 1). Ei ole teada, mille põhjal ja kuidas vastav emotsioonidetektor mingi sõna positiivseks ja mingi sõna negatiivseks määrab. Kostja palus jätta tõend tähelepanuta.
37.Pelgalt vulgaarsete sõnade kasutamine ei ole otsustava tähtsusega. Internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tavaliselt vabas stiilis ja vormis. Seega ainuüksi vulgaarse sõna
kasutamine ei tähenda, et avaldatu on koheselt solvav. Hinnata tuleb, millest tingituna väärtushinnang avaldati, milline on isiku enda väljendus- ja suhtlusviis, milline on see keskkond kus väljendit kasutati s.h kas tegu on avaliku või piiratud keskkonnaga jne.
38.Kostja nõustus, et hagejat tuntakse kalameeste seltskonnas ka nime all „Z“. Sellise kasutajanimega esineb hageja kalamehi koondavas sotsiaalmeediakanalis kalale.ee, kus hageja ise on sarnast sõnakasutust (täpsemalt sõna „sitakott“) kasutanud teiste kasutajate „iseloomustamiseks“. Kuigi hageja üritab kohtule esitatud avalduses jätta endast muljet kui viisakast ja teisi inimesi austavast isikust, siis sõna „sitakott“ kasutamist teise inimese kohta kalamehi koondavas avalikus (mitte piiratud) sotsiaalmeediakanalis ei ole hageja ise pidanud solvavaks.
39.Kalale.ee portaal on avalikult kõigile kättesaadav ja loetav, erinevalt Facebooki grupist xxx, kus avaldati vaidlusalune kommentaar. Portaalis kalale.ee leidub hulgaliselt hageja kommentaare, mis oma vulgaarsuses ja negatiivses hinnangus teistesse ületavad oluliselt vaidlusalust kommentaari. Kostjale teadaolevalt on hageja korduvalt portaalist kalale.ee moderaatorite poolt eemaldatud, sest moderaatorid ei ole pidanud hageja suhtlusstiili kohaseks. Seega isegi juhul, kui kommentaar oleks kirjutatud hageja kohta, ei oleks see tema au ja väärikust teotav ega ebakohane.
40.Ebaõige on, et kommentaar oli kättesaadav väga suurele hulgale inimestele. Tegemist on piiratud ligipääsuga Facebooki grupiga, kus on ligi 5000 liiget, kellest tõenäoliselt enamus ei tea kommentaarist. Kommentaarile järgnenud vestluses osales kuus erinevat inimest, kellest ükski ei ole vaidlusalusele kommentaarile vastanud ning see ei ole tekitanud mistahes „laimulaviini“ hageja suhtes. Sisuliselt ei ole keegi sellele kommentaarile tähelepanu pööranud.
41.Isegi juhul, kui kommentaar oleks puudutatud hagejat, puudub hagejal hüvitatav kahju. Isegi juhul, kui kommentaar oleks õigusvastane, ei ole see tekitanud hagejale sellist moraalset kahju, mille hüvitamiseks tuleks välja mõista 1000 eurot. Hageja nõudekirjas ei küsitud esmalt ei kommentaari kustutamist ega vabandamist, vaid kahju hüvitamist 1380 euro ulatuses koos viivistega.
42.Hageja väited nende asjaolude esinemise kohta, millistega ta oma nõude sidus, ei ole tõendatud. Tegu on hageja lepingulise esindaja tüüptekstiga, mida kasutatakse kõigis sarnastes kohtumenetlustes. Hagis heidetakse kostjale ette ühte ebakohast väljendit, kuid selles tekstis viidatakse justkui oleks esitatud mitmeid laimavaid väiteid ja korraldatud oleks hageja vastane suuremahuline laimukampaania. Ei saa pidada usutavaks, et kinnises Facebooki grupis ühe postituse all avaldatut hakatakse hagejat nähes tänaval sosistama või hagejale järgi hüüdma. Tõenäoliselt valdav osa avalikus ruumis liikuvaid isikuid ja kalandusega tegelevaid isikuid ei tea hagejat ega ole kunagi käinud Facebooki kinnises foorumis.
43.Kummastav ja arusaamatu on hageja väide, et inimesed pöörduvad tema poole küsimusega seoses kostja laimutegevusega. Kuna hageja nägemuses on laimutegevuseks tema väidetav „paskotiks“ nimetamine, tuleks tal selgitada, mida konkreetselt inimesed seoses väidetava kostja laimutegevusega hagejalt küsivad. Tegu ei ole eluliselt usutavate ja tõsiseltvõetavate väidetega moraalse kahju tekkimise kohta. Hageja lepinguline esindaja kasutab varem välja töötatud tavapärast teksti.
44.Arvestades, kui kergesti hageja ise teisi isikuid samasisulise väljendiga on nimetatud, ei ole usutav, et tema enda osas sellise väljendi ühekordne kasutamine piiratud ligipääsuga foorumis
ilma hageja nime või kasutajanime mainimata saaks põhjustada üleelamisi. Hageja väited uue laiaulatusliku laimukampaania alustamise kohta on alusetud ja tõendamata. Kostja pidas märkimisväärseks, et hageja soovib kostjalt hüvitist ja väidab, et kommentaar häirib tema igapäevast elu, kui ei ole nõudnud kommentaari eemaldamist. Järelikult ei häiri kommentaar tegelikult hageja elu.
45.Kostja möönis, et tema poolt üldsusele avaldatud sõna „pasakott“ ei ole väärtusvaba, kuid hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks antud väljendit kasutanud otsesõnu hageja iseloomustamiseks. Sõna „pasakott“ ei ole otseselt ebatsensuurne või inimväärikust alandav, vaid on tavakasutuses pigem lihtsalt negatiivse tähendusega. Hageja ise kasutab sarnast väljendusviisi.
46.Seda, et kostja avaldatud kommentaar oleks tegelikult leidnud (suurt) avalikku vastukaja ning seda oleks lugenud suurel arvul isikuid, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, mistõttu ei saa järeldada, et tegu oli laialdast vastukaja omanud postitusega. Umbmäärane väide, et hagejal on kostja tegevuse tulemusel raskusi „uute koostööpartnerite leidmisel, inimestega suhtlemisel ja töökohtade leidmisel ning mujal“, on tõendamata. Väited hageja maine tugevast langusest on tõendamata. Hageja soovitud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot on tugevalt ülepaisutatud.
47.Kostja vaidles vastu ka varalise kahju nõudele ja viitas, et nõude tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kohtupraktika kohaselt ei tähenda kohtueelse õigusabi kasutamine automaatselt seda, et need kulud on hüvitatavad. Arvestada tuleb, kas kulud on sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Kostja ei ole hageja väidetavat nõudekirja kätte saanud enne kui koos hagiavaldusega. Sellise pikkusega ja mahuga nõudekirja koostamiseks puudus mõistlik vajadus ja see ei olnud suunatud mitte õigusrikkumise lõpetamisele, vaid pelgalt hüvitise saamiseks ja kirja koostamise väidetavate kulude nõudmiseks. Odavam ja mõistlikum oleks olnud hagejal endal paluda Facebooki vastava grupi administraatoritel hageja arvates ebakohane kommentaar koheselt selle avastamisel eemaldada. Nimetatud palve ei oleks vajanud lepingulise esindaja kaasamist. Hageja ei ole seda tehtud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tasus nõudekirja koostamise eest 380 eurot.
48.15.12.2021 seisukohtades jäi kostja varasema väite kohta, et ta ei ole hageja kohta avaldanud väljendit „pasakott“. Kostja ei ole postituses märkinud ei hageja nime ega hageja hüüdnime „Z“. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et üldteadaoleva asjaoluna tuleb kommentaarile vastates selle ette algse kommentaari teinud isiku nimi. Nimi tuleb ette ka siis, kui kommnetaarile ei vastata, vaid isik on kommentaari kirjutaja sõbralistis. Tähtsust ei oma see, millisel tehnilisel viisil on H. J. nimi lausesse ilmunud. Oluline on, et kostja avaldatud lauses ega kommentaaris ei ole mainitud hageja nime ega hüüdnime. Lauset ei saa hagejaga seostada ja see ei riku hageja õigusi.
49.Hageja teeb kostja kommentaarist meelevaldseid ja hagi põhjendamiseks vajalikke järeldusi. Hageja on esitanud 7 lehekülje pikkuse analüüsi ja selgitanud, mida tema arvates iga kommenteerija mõtleb. Keskmine lugeja sellist analüüsi ei tee. Kostja esitas oma lepingulise esindaja töötja K. E. 06.02.2021 elektronkirja, millest nähtub, et keskmine inimene ei saa aru, et kommnetaar käiks E. O. kohta, vaid H. J. kohta. Jääb arusaamatuks, kuidas H. J. kohta kirjutatu rikub hageja au ja väärikust.
50.Kui kommentaar puudutaks hagejat, ei ole see õigusvastane. Hageja enda esitatud tõendid tõendavad, et keegi kalaspordivõistlusi korraldav isik on jäänud vahele röövpüügiga, mis lisaks
teo õigusvastasusele on kalameeste ringkonnas äärmiselt taunitav tegu. Kui hageja väidab, et tegu oli temaga, on hageja toime pannud kalastusringkondades äärmiselt taunimist vääriva ja hukkamõistu vääriva teo, röövpüügi.
51.Kostja esitas tõendina Harju Maakohtu kohtulahendi väärteoasjas nr. xxx, mille kohaselt tegeles hageja 18.04.2020 röövpüügiga ning sai selle eest Keskkonnainspektsiooni poolt karistada. Hageja, kes korraldab kalaspordivõistlusi ja on kalastusringkondades tuntud isikuks, osaleb pikemat aega aktiivselt erinevates kalandusega seotud aruteludes ja esineb persoonilugudega ajakirjanduses, on ennast ise asetanud avaliku huvi keskmesse ning seega peab hageja olema kõrgendatud taluvusega enda suhtes tehtavale kriitikale. Hageja ei saanud hukkamõistu vääriva teo toimepanekul arvestada, et tema suhtes avaldatakse üksnes positiivseid või neutraalseid arvamusi.
52.Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning hageja väiteid ei saa pidada usutavateks. Kommentaar ei olnud kättesaadav suurele hulgale inimestele, sest kinnises grupis on 4950 liiget. Hageja ise ei ole palunud kommentaari kustutada. Hageja esitatud tõendist nähtub, et teema kohta oli kirjutatud 66 kommentaari ja seda 17 erineva isiku poolt. Pärast hagi aluseks olevat kommentaari on kirjutatud 9 uut kommentaari, sh kostja kommentaarile on järgnenud 2 kommentaari. Seega ei ole kommnetaar leidnud suurt vastukaja. Grupi liikmete arvu ei saa samastada isikute arvuga, kelleni kommentaar jõudis. Kommentaari tõttu ei ole hagejale kahju tekkinud.
53.Hageja varaline kahju on tõendamata. Hageja on varalise kahju tõendamiseks esitanud 5 arvet, millest 4 puudutavad käimasolevat kohtumenetlust ja selle raames tehtud toiminguid. Seega ei saa need neli arvet (arved 3012153, 210200033, 21030270 ja 21100061) tõendada enne kohtumenetlust hagejale tekkinud varalist kahju summas 380 eurot. Arve nr 3003138 teisel lehel on märgitud, et kostjaga seotud toimingute ajakulu kukku 1 tund ja 20 minutit. Lähtudes hageja lepingulise esindaja töötunnihinnast 140 eurot tunnis koos käibemaksuga on seega kohtueelsete õigusabikulude suurus kokku 186 eurot, mitte 380 eurot. Hageja on püüdnud petta 194 euroga.
54.Hageja kulutused nõudekirja saatmisele ei ole põhjendatud ega vajalikud. Vajalikuks kulutuseks ei saa pidada nõudekirja edastamist kohtueelses menetluses, millega püütakse kostjalt välja petta raha. Hageja nõudekiri on läbivalt ründavas ja ähvardavas toonis, milles ei otsita lahendust, vaid püütakse hirmutamise ja pettusega saada kostjalt raha.
55.Menetluskuludena palus kostja hüvitada kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot tunnis. Hagi materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 2 tundi. Vastuse koostamiseks hagile kulus 3 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja sellel osalemiseks 0,5 tundi. 15.12.2021 dokumendi koostamiseks kulus 4 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Kostja õigusabikulud kokku on 1430 eurot. Tunnitasule 130 eurot ei lisanud käibemaks. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
56.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
57.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas Facebooki grupis xxx A. A. nimelise isiku 8. septembri 2020 postituse juures
kommentaari: „H. J. on ikka pasakott!!! Huvitav kui suur tema kummardajate seltskond veel on? Üks KKI tegelane ütles mulle paar päeva tagasi, et ka nemad pidasid kunagi lugu sellest mehest (kui ausastvkslamehest kes võistlusi korraldas), kuid nüüd ei räägi temast kui kalamehest keegi hästi!!!“; 2) hagejat tuntakse kalameeste ringkonnas hüüdnime „Z“ all.
58.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma au teotava kommentaari avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise vähemalt summas 1000 eurot, viivise sellelt summalt seadusjärgses määras ja varalise kahju hüvitise 380 eurot.
59.Hageja leidis, et vaidlusalune kommentaar solvas tema au ja väärikust. Kommentaar oli kirjutatud H. J. kommentaari alla, mistõttu see algas H. J. nimega. Kommentaar oli avaldatud hageja kohta, sest A. A. nimelise isiku postituses oli video, millest hageja end ära tundis. Lisaks teadis kostja ja paljud teised kommentaatorid, et hageja hüüdnimeks on Z. Kostja solvas hagejat tahtlikult ega nõustunud kohtuvälise nõudekirjaga. Kostja ei ole kommentaari eemaldanud. Kostja laim oli laiaulatuslik, sest see avaldati Internetis ja jõudis paljude inimesteni. See häirib hageja igapäevast elu ja vallandab uue laimamise. Kui kostja oleks avaldanud kommentaari oma sõbra H. J. kohta, oleks ta kasutanud sõna „sina“.
60.Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja ei ole kommentaaris viidanud hageja nimele ega tema hüüdnimele. Kommentaar oli avaldanud H. J. kohta. H. J. nimi võis tekkida FB kommentaari alla mitmetel tehnilisel viisil, mitte ainult selle tõttu, et kostja tema kommentaari alla midagi kirjutas. Internetikeskkonnas ongi sõnakasutus vabam ning hageja ise kasutab Internetis teiste isikute kohta vulgaarseid sõnu. Hageja mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata ja ebausutavad. Kommentaar avaldati suletud grupis, kus keegi sellele ei vastanud ega tähelepanu pööranud. Varalise kahju nõue on tõendamata hageja esitatud tõendite alusel, sest hageja on üritanud petta 194 euroga. Hageja nõudekirja ei ole kostja kätte saanud. Isegi juhul, kui kommentaar puudutaks hagejat, on viimane saanud karistada röövpüügi eest ega saa eeldada, et tema suhtes avaldatakse üksnes positiivseid arvamusi.
61.Kohus leiab, et hageja nõue ei saa kuuluda rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse kommentaariga tema isiklike õiguste rikkumist. VÕS § 1046 lg 1 seob au teotamisest või muu isikliku õiguse rikkumisest tuleneva nõudeõiguse asjaoluga, et rikutud on nimelt kannatu õigusi ehk teotatud nimelt kannatanu au. VÕS § 1047 lg 1 näeb selgelt ette, et isiklike õiguste rikkumiseks loetakse isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamist. Seega oleks hagejal nõude esitamisel tulnud tõendada, et kommentaar oli avaldatud tema kohta.
62.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja avaldas Facebookis teiste isikute kommentaaride vahel teksti: „H. J. on ikka pasakott!! Huvitav kui suur tema kummardajate seltskond veel on? Üks KKI tegelane ütles mulle paar päeva tagasi, et ka nemad pidasid kunagi lugu sellest mehest (kui ausastvkslamehest, kes võistlusi korraldas), kuid nüüd ei räägi temas kui kalamehest keegi hästi!!“. Kostja kommentaarile järgnevalt kirjutasid kommentaari veel paar inimest, kuid keegi nendest ei maininud hagejat.
63.Vaidlusaluses kommentaaris ei ole kostja viidanud hageja nimele ega tema hüüdnimele. Ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute puhul tuleb arvestada seda, mida avaldaja keskmise mõistliku isiku seisukohast lähtudes avaldas, mitte aga seda, mida kannatanu arvab või soovib. Vaidlusaluse kommentaari tekstist ei ole võimalik mõista, et see oleks suunatud hagejale.
64.Kohus selgitas hagejale 13.10.2021 eelistungil (toimiku lk 50), et hageja ei ole tõendanud, et postitus teda puudutas. Kohus selgitas, et hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus lasub hagejal. Kohus samuti selgitas, et varalise kahju nõue ei ole tõendatud ning tõendatud ei ole mittevaralise kahju aluseks olevad asjaolud.
65.Täiendavalt esitas hageja kohtule A. A. nimelise isiku 08.09.2020 postituse (toimiku lk 44), milles sisaldus youtube.com link. Hageja esitas kohtule ka youtube.com keskkonnas avaldatud video, mis oli lingitud A. A. nimelise isiku postituses (nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel), kuid selles videos ei ole avaldatud hageja nime. Ainuüksi videost ei saa järeldada, et hageja ja tema nimi oli kõigile video vaatajatele äratuntav. Seega isegi juhul, kui seostada kostja vaidlusalust kommentaari A. A.i nimelise isiku postitusega, ei saaks mõistlik keskmine kommentaari lugev isik aru, et ebakohase väärtushinnanguga on hinnatud hagejat ja mitte kedagi teist.
66.Hageja esitas kommentaarid terviklikult (toimiku lk 57-58). Sellest tõendist nähtub, et kostja kommentaar oli avaldatud 08.09.2020 postitusega seoses, kuid mitte vahetult pärast postitust, vaid vestluses teiste kommentaatoritega. Iseenesest ei oma tähtsust see, et nii teised kommentaatorid kui ka kostja on muus tekstis viidanud hageja hüüdnimele, sest vaidlusaluses kommentaaris ei ole kostja kasutanud ei hageja nime ega hüüdnime. Vaidlusalune kommentaar ei ole otseselt seotud teiste kommentaaridega, kus on viidatud hageja hüüdnimele.
67.Kohus leiab, et kui kannatanu nõuab avaldajalt avaldatu tõttu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, peab avaldatu seos kannatanuga olema selge ja ilmne igale tavalisele kõrvalseisjale. Kohus nõustub kostjaga, et tavaline postituste lugeja ei hakka tegema keerukaid analüüse, seostama erinevaid postitusi ja tegema hinnanguid selleks, et välja selgitada, kas kommentaaris nimeliselt viidatud H. J. asemel oli see suunatud hoopis kellegi teise vastu. Nimeliselt nähtuvad kommentaaris ainult kostja enda ja H. J. nimed. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tema kohta midagi vaidlusaluses kommentaaris avaldanud, ei saa kuuluda rahuldamisele ei varalise ega mittevaralise kahju nõue.
68.Kuigi kohus iseenesest nõustub hagejaga, et väljend „pasakott“ kujutab endast Eesti kultuuriruumis vulgaarset ja negatiivset hinnangut, võib nõustuda ka kostja väidetega, et mitte iga negatiivse hinnangu avaldamine ei tähenda automaatselt mittevaralise kahju nõude rahuldamist. Kui hageja oleks tõendanud vaidlusaluse kommentaari seose endaga, nähtub kostja esitatud tõenditest, et hageja ise on pidanud vulgaarsete väljendite kasutamist Internetis teiste isikute suhtes sobivaks käitumiseks (toimiku lk 32). Sellises olukorras ei saa olla usutavad hageja väited, et kostja kommentaari tõttu oli ta emotsionaalselt häiritud seisundis ning ta tundis häbi. Kohus nõustub kostjaga, et mitte ükski asjaolu, millele tuginedes soovis hageja nimelt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Eluliselt ei ole hageja väited ulatuslike tagajärgede tekkimisest usutavad, sest asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kinnises Facebooki grupis oleks kostja kommentaar mistahes vastukaja leidnud.
69.Kohus nõustub ka kostja väitega, et kuna hageja oli vastavas ringkonnas tuntud isikuna süüdi mõistetud röövpüügi eest (Harju Maakohtu XXX otsus toimiku lk 77-85), ei saanud ta eeldada enda suhtes üksnes positiivsete hinnangute andmist. Eeltooduga vastab kohus poolte väidetele ja leiab, et isegi juhul, kui kostja kommentaar oleks avaldatud hageja suhtes, ei oleks olnud tõendatud nõue mõista välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja ise ei ole soovinud mistahes viisil muude lahenduste leidmist, muuhulgas ei ole hageja soovinud
vaidlusaluse kommentaari eemaldamist, mis oleks talle tekitatud negatiivsed tagajärjed võinud kõrvaldada.
70.Hageja varalise kahju nõue ei ole samuti tõendatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja koostas 28.10.2020 kuupäevaga nõudekirja (toimiku lk 10-12), milles nõudis kommentaari avaldamise eest varalise ja mittevaralise kahju 1380 euro hüvitamist 10 päeva jooksul. Kommentaari eemaldamist või vabandamist hageja ei soovinud. Hageja ei ole vastanud kostja väidetele, miks ei saanud hageja ise pöörduda FB grupi moderaatorite poole, et eemaldada teda solvav kommentaar. Kohus nõustub, et sellise toimingu tegemiseks ei oleks hagejal olnud vaja õigusabi kasutada.
71.Nõudekirja saatmist kostjale esitatud tõenditest järeldada ei saa. Kostja eitas nõudekirja saamist. Nõudekirjas puudub kostja aadress, mistõttu ei saa usutavaks lugeda hageja väiteid, et see saadeti kostjale tähitud kirjaga ja lihtkirjaga. Kirja saatmise tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumendi pealkirjaga „saadetiste vormistamine“. Mis allikast tõend pärineb ja kas või millisest andmebaasist või veebilehelt on väljavõte tehtud, tõendist järeldada ei saa. Tõendis on alla joonitud kuupäev 25.11.2020 ja asukoht Põhja-Tallinna jaotuspunkt. Saaja aadressi või saaja isikut märgitud ei ole. Kuupäev ei ole sama, mis on märgitud kohtule esitatud nõudekirjale. Antud tõend ei tõenda nõudekirja saatmist kostjale. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale nõudekirja saatnud, mistõttu ei saa juba ainuüksi seetõttu olla tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega VÕS § 128 lg 3 mõistes.
72.Hageja esitas kohtule oma esindaja õigusabi arved (toimiku lk 63-67). Arves nr 3009138 (toimiku lk 63) on õigusteenuse sisuks nimetatud „au teotamine“. Arve on esitatud 6 h 15 min eest summas 875,03 eurot. Arve spetsifikatsioonist aga nähtub, et nõudekirja koostamiseks on kulunud aega 1 h 20 minutit. Arve on hageja tasunud (toimiku lk 68). Seega ei ole hageja tõendanud, et kohtueelse nõudekirja koostamiseks kulus 380 eurot. Millist õigusabi tegelikult hagejale osutati, esitatud tõenditest ei nähtu.
73.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju, varalise kahju ja viivise nõuded tuleb jätta tervikuna rahuldamata, sest need on tõendamata. Nõuded oleksid olnud hagis esitatud kujul tõendamata isegi siis, kui hageja oleks tõendanud vaidlusaluse kommentaari avaldamist tema kohta. Kuna kohus jätab nõude rahuldamata oluliste nõude aluseks olevate asjaolude tõendamata jätmise kohta, ei hinda kohus eraldiseisvalt neid tõendeid, mida kohtulahendis otseselt analüüsitud ei ole. Kohus osundab, et poolte esitatud tõendid selle kohta, millistel tehnilistel viisidel tekib FB kommentaaride koostamisel nende algusesse kellegi nimi, ei oma sisulist tähendust. Tähtsust ei oma see, miks oli kostja kommentaaris viidatud H. J. nimele, vaid tähtsust omab see, et selles ei olnud viidatud hagejale.
74.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
75.Menetluskuludena palus kostja hüvitada kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot tunnis. Hagi materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 2 tundi. Vastuse koostamiseks hagile kulus 3 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja sellel osalemiseks
0,5 tundi. 15.12.2021 dokumendi koostamiseks kulus 4 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Kostja õigusabikulud kokku on 1430 eurot. Tunnitasule 130 eurot ei lisanud käibemaks. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
76.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toonud ajakulu hagi materjalidega tutvumiseks, ei ole tegemist menetluskuludega. Seesugune hageja käsitlus on meelevaldne. Kostja esindaja ei saanud hagi ega selle materjalidega tutvuda enne, kui menetlus oli alanud ja hagi talle kätte toimetatud. Ilma hagi ja selle materjalidega tutvumata ei ole võimalik hagile vastata. Seega on tegemist otseselt kohtumenetlusega seotud kuludega. Muus osas leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu dokumentide koostamisel ja istungil osalemisel on mõistlik ning kooskõlas dokumentide sisu ja mahuga, samuti istungi kestvuse ajaga. Kostja esindaja tunnitasu on kooskõlas vaidluse keerukusega.
77.Kokkuvõttes tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1430 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1430 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.