X hagi KSN Ehitusteenused OÜ vastu 18.09.2021 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 920 euro, leppetrahvi 988,21 euro ja viivise 77,80 euro saamiseks Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: KSN Ehitusteenused OÜ (registrikood 16142972, asukoht Meistri tee 2-28, Tutermaa küla, Harku vald, Harju maakond; epost [email protected]) 1986,01 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista KSN Ehitusteenused OÜ-lt X kasuks 18.09.2021 töövõtulepingust tulenev võlgnevus 70 eurot, leppetrahv 988,21 eurot ja viivis 77,80 eurot.
3.Menetluskulud jätta KSN Ehitusteenused OÜ kanda.
4.Välja mõista KSN Ehitusteenused OÜ-lt menetluskulu summas 315 eurot, s.o tasutud riigilõiv, X kasuks.
5.Hagejal X’l on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
6.Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, 1 (4)
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.X esitas 04.08.2022 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KSN Ehitusteenused OÜ vastu 2038,21 euro nõudes. Kohus tegi 10.08.2022 võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 11.08.2022 vastuväite makseettepanekule, mille kohaselt viimane tunnistab nõuet summas 850 eurot (liugvärav ja jalgvärav). 26.08.2022 kohtumäärusega andis kohtunikuabi X avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus on 31.08.2022 kohtumäärusega teinud 11.08.2022 esitatud vastuväites maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud nõude osas maksekäsu ning kohustanud KSN Ehitusteenused OÜ-d tasuma X’le võlgnevus summas 850 eurot.
3.X esitas 21.09.2022 Harju Maakohtule hagi KSN Ehitusteenused OÜ vastu 18.09.2021 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 920 euro, leppetrahvi 988,21 euro ja viivise 77,80 euro saamiseks.
3.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 18.09.2021 töövõtuleping. Kostja esitas 25.11.2021 arve nr 27, mille alusel on liugvärava raami, jalgvärava raami ja lisade summa 1450 eurot. Kinnistu kaasomanik Y tasus arve summas 1450 eurot 25.11.2021. Kuupäeval 19.03.2022 hageja ja kostja vahel peetud Facebook Messengeri vestluses kirjutab kostja, et automaatika maksab 450 eurot ja hammaslatt maksab 80 eurot. Kuna arve kogusumma oli 1450 eurot, siis võlgnevus kujuneb järgmiselt: Arve kogusumma – automaatika – hammaslatt = võlgnevus, mis rahaliselt on järgmine: 1450 eurot – 450 eurot – 80 eurot = 920 eurot. Seega ei vasta kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses toodud ja omaks võetud summa 850 eurot õigele võlgnevuse summale. Lisaks, 19.03.2022 peetud Facebook Messengeri vestluses vastab kostja jaatavalt, kui hageja toob välja võlgnevuse summaks 920 eurot. Seega on kostja ka ise kirjalikult tunnistanud hagejale, et võlgnevuse summa on 920 eurot, mitte 850 eurot.
3.2.Hageja ja kostja leppisid lepingus kokku lepingu täitmise tähtajas, milleks oli 01.12. 2021. Lepingu punkti nr 12.3 alusel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi iga tema poolt või korraldusel lepingus sätestatud tähtaegadel alustamata, tegemata või lõpetamata töö tähtaega või vahetähtaega ületanud kalendripäeva eest või muude lepingutingimuste rikkumiste eest. Leppetrahvi suuruseks on 50 eurot päevas tähtaja rikkumise või muu kestva rikkumise puhul, muu ühekordse rikkumise korral 50 eurot kord/ rikkumine aga mitte rohkem kui 10 protsenti lepingusummast. Arvestades, et lepingus kokkulepitud tööde lõpetamise tähtaeg oli 01.12.2021 ning 19.03.2022 on kuupäevaks, millal kostja loobus lepingu lõplikust täitmisest, siis on kostja ületanud lepingus kokkulepitud tähtaega 108 päeva on hagejal kostja vastu leppetrahvi nõue summas 5400 eurot. Lepingu punkt 12.3 sätestab ka, et leppetrahv ei saa olla rohkem kui 10 protsenti lepingusummast. Lepingu hind on kokku 9882,10 eurot. Lepingu hind sisaldab endas töövõtja tasu, samuti töövõtja ja võimalike alltöövõtjate kõik kulutused tööde tegemisel lepingu raames. Seega on leppetrahvi arvutus lepingu hinna alusel järgmine: 9882,10 eurot x 10% = 988,21 eurot.
3.3.Hageja nõuab hagejale võlgnetavalt summalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 2 (4)
77,80 eurot. Nõudesummalt 920 eurot perioodi 19.03.2022 kuni 20.09.2022 eest summas 37,51 eurot ja nõudesummalt 988,21 eurot perioodi 19.03.2022 kuni 20.09.2022 eest summas 40,29 eurot.
4.Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale avaliku e-toimiku kaudu 10.10.2022. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole.
5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
7.Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 635 lg 1.
9.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 18.09.2021 töövõtulepingust tulenev võlgnevus 70 eurot, leppetrahv 988,21 eurot ja viivis 77,80 eurot.
9.1.TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Esitatud asjaolude pinnalt ei oleks õiguslikult põhjendatud käesoleva tagaseljaotsusega hageja põhinõue terves ulatuses rahuldada. Kohus on hageja poolt nõutavast põhisummast 850 euro osas juba eelnevalt teinud maksekäsu. Maksekäsk on iseseisvaks täitedokumendiks, millise täitmiseks on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole.
9.2.Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja võlgnevust 850 euro ulatuses, mööndes, et selle summa ulatuses jäi töid tegemata. Hageja hagiavalduses kostja pakutud summaga ei nõustunud, leides, et õige nõue on 920 eurot. Kuna maksekäsk summas 850 eurot on asjas tehtud, millega kostjat kohustati vastav summa hagejale tasuma, siis ei ole õiguslikult võimalik tagaseljaotsusega veelkord kogu 920 eurot hageja kasuks välja mõista, vaid nõudest tuleb lahutada maksekäsuga väljamõistetud 850 eurot, saades hagi rahuldamise ulatuseks põhinõude osas 70 eurot.
9.3.Juhul, kui kohus rahuldaks veelkordselt hageja nõude summas 920 eurot, siis mõistetaks kostjalt võlgnevus välja kaks korda. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, et kostja põhivõlg oleks lisaks maksekäsuga rahuldatud 850 eurole veel täiendavalt 920 eurot (ehk kokku 1770 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 70 eurot (920-850). Kohus on vastavat selgitanud hagejale ka 22.09.2022 kohtumääruses, kuid hageja on jäänud jätkuvalt oma nõude juurde. 3 (4)
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1986,01 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
11.1.Kohus leiab, et isegi olukorras, kus hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt, tuleb jätta menetluskulud terviklikult kostja kanda, kuivõrd kostja on oma kohustust maksekäsu kiirmenetluses osaliselt tunnistanud ning nimetatud summa osas on tehtud maksekäsk.
12.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
14.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 315 eurot.
15.Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19). RLS § 59 lg 1 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
16.Kohus selgitab, et hagejal X’l on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.